vaatamisi
Artikkel
Arutelu
Vaata lähteteksti
Ajalugu
Personaalsed tööriistad
Logi sisse / registreeru kasutajaks
Navigeerimine
Esileht
Kogukonnavärav
Sündmused maailmas
Viimased muudatused
Juhuslik artikkel
Juhend
Annetused

 

Digikompaktid

Allikas: Fiki

Jump to: navigation, search

Kuuluvad kompaktkaamerate jaotusse, kõige laiemalt levinud digikaamerate klass. Hinnad algavad 1,5-2 tuhandest kroonist ja ulatuvad umbes 25000 kroonini. Digitaalfotoaparaat põhineb pildisensoril, mis omakorda koosneb paljudest valgustundlikest elementidest, mida nimetatakse ka piksliteks. Pikslite arv ongi põhiline digiaparaate iseloomustav suurus. Põhiliselt räägitakse digiaparaatide puhul megapikslitest (1 MP= 1 000 000 pikslit).

Odavamad praegu veel müügil olevad aparaadid on 1,3 megapikslised. Tegu on lihtsate täisautomaatsete aparaatidega, mida tehnilistel omadustel võib võrrelda odavamate kompaktkaameratega. Nende eraldusvõimest jääb väheks isegi 10x15 pildi trükkimiseks, seetõttu kasutatakse nendega tehtud pilte enamasti vaid arvutis. Kui eesmärgiks on ka vahel mõne pildi väljatrükkimine, peaks kaaluma vähemalt 2MP sensoriga aparaadi soetamist.

Parematel digikompaktidel on pildisensori suuruseks kuni 5MP ja sellest piisab (resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta ehk 300 dpi) 15x21 pildi trükkimiseks. Kui kõige odavamad digikompaktid kõrvale jätta, siis enamikul mudelites on erinevaid tehnilisi võimalusi oluliselt rohkem kui ükskõik millisel tavakompaktkaameral. Tihti on võimalik kasutada poolautomaatseid või täismanuaalseid särijuhtimise programme, lisatud on võimalused erinevate eriefektide lisamiseks pildile juba pildistamise käigus, salvestada saab videot nii häälega kui ilma, videot taasesitada, pildile juurde salvestada häälefaili kommentaariga pildi kohta, kasutada erinevaid pildi salvestuse formaate jne.

Aparaadi ostmise juures tuleks aga pildikvaliteeti lugeda olulisemaks kui lisafunktsioonide hulka. Üks oluline näitaja on kindlasti pildisensori suurus, peale selle aga tasuks teha väljavalitud aparaadiga proovipilte ja pöörata tähelepanu pildi üldisele teravusele (optika kvaliteet), värviesitusele ja kontrastsusele, värvitoonide eristatavusele varjualades jne. Oluline on ka nuppude käepärasus ja funktsioonide lihtne kasutatavus, tagakaanel asuva ekraani loetavus ka päikesevalguses ja voolutarve.

Digikaamerad on kindlasti mugavad igas olukorras, jäädvustada saab nii palju kaadreid kui isu on ja ülearused hiljem ära kustutada. Mõnedel kallimatel kaameratel on võimalik lisada ka välist välklampi, mis tõstab siseruumides tehtavate piltide kvaliteedi ülejäänud digikompaktide ja tavaliste kompaktkaameratega võrreldes täiesti uuele tasemele.

Teadvustada tuleb kahte tegurit, mille poolest digiaparaadid tavafilmi kasutavatele aparaatidele esialgu veel alla jäävad:

  • Esiteks päästiku viivitus - suurem osa aparaate teevad võtte 0,5-1,5 peale päästiku vajutust, seetõttu on raske tabada kiiresti mööduvaid hetki.
  • Teiseks kehvem pildikvaliteet - ka kõige parem digikompakt ei saavuta paremat tulemust keskpärasest tavafilmi pruukivast kompaktkaamerast - seda põhiliselt filmi oluliselt suurema eraldusvõime tõttu, eri hinnangutel on tavafilmi kaadril kuni 40 MP informatsiooni digikompaktkaamera kuni 5MP vastu.


Samuti tekitab enamus digikaameraid suuremal või vähemal määral nn. digimüra. See on eriti selgelt nähtav tumedatel pindadel ja ilmneb ebaühtlaste hallide laigukestena. Kuna digikaameras ei saa kasutada eri tundlikkusega filmi, on mõnedel aparaatidel võimalus simuleerida tundlikumat filmi ja lülitada nad tavalise ISO 100 tundlikkustasemelt näiteks ISO400 tasemele. See tähendab, et pildisensor peab hakkama saama 4X vähema valgusega ja sellistes tingimustes kipub müra veelgi võimenduma. Siiski, olles probleemist teadlikud, on uutel aparaatidel seda probleemi järjest edukamalt parandatud ja kogenematu silmaga ei pruugigi enamuste digiaparaatide pilti tavafilmile jäädvustatud pildist eristada.

Digiaparaatide juures tasub veel tähelepanu pöörata mälukaardile. See ongi "film", kuhu peale pilt jäädvustatakse. Üldjuhul müüakse enamus aparaate 8 või 16 MB mälukaardiga, millest piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad.

Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel aparaatidel on võimalus ka ise võtet mõjutada, ei pea rahulduma automaatprogrammiga.
Miinused - korraliku kvaliteediga aparaadid on päris kallid, odavamatel on pildikvaliteet kehvavõitu ja lisafunktsioone napib, suur voolutarve, digimüra ja päästiku viivitus paljudel mudelitel.