Filmidest

Allikas: Fiki

Igas korralikult varustatud fotopoes on isegi Eestis võtta mitukümmend nimetust filme, ning et pildid tuleks kvaliteetsed ja vastaks meie ootustele, on oluline valida õige film.

Filmi tundlikkus

Filmi tundlikkust mõõdetakse mitut masti ühikutes, levinumaks neist on tänapäeval ISO (täpsemalt: ISO 5800:1987 standardile vastav) markeering, eriti selle aritmeetiline variant (100, 200, 400, ...). Kasutatakse ka logaritmilist varianti, kus logaritmi alus on ligikaudu 1,239 (huvitav, kust see pärit on? kellelgi on selle standardi teksti?). See annab reale 100, 200, 400, jne. vastavuseks 20, 24, 27, jne. (kraadimärgid puudu, rsk)

Filmi tundlikkus näitab, kui tundlik on antud film valguse suhtes. Näiteks film ISO 400 on kaks korda tundlikum kui film ISO 200, mis omakorda on kaks korda valgustundlikum filmist ISO 100. Filme, mille ISO tundlikkus on alla 100, nimetatakse madala tundlikkusega filmideks. Vahemikku ISO 100 kuni 200 jäävad filmid on keskmise tundlikkusega filmid. Filmid ISO tundlikkusega 400 ja üle selle on kõrge tundlikkusega filmid. Filmi valgustundlikkust määravad paljud tegurid, üks neist on filmi terade suurus ehk teralisus. Just neist teradest moodustub fotograafiline kujutis. Mida suurem on tera, seda suurema tõenäolisusega tabab teda valguskiir ehk mida tundlikum film, seda teralisem ta on. Filmi teralisus mõjutab ka kujutise teravust, mida peenema teraga on film, seda teravam on saadud kujutis. Seega on üldreegel järgmine: mida madalama tundlikkusega on film, seda teravamad on selle tehtud pildid. Värvifilmide puhul peab paika ka väide, et mida madalama tundlikkusega on film, seda paremini annab see edasi värve. Milleks kasutada tundlikke filme, kui need on pealtnäha viletsamad? Hämaras valguses, madala tundlikkusega filmi ja pika säriaja puhul on oht, et kaamera võib pildistamise hetkel liikuda ja tulemuseks on udune pilt, seega oleks mõistlik kasutada kas statiivi või kõrgema tundlikkusega filmi. Filmi valmistamise tehnoloogia on sedavõrd oluliselt edasi arenenud, et tänapäevased ISO 400 filmid on sama head või paremad, kui ISO 100 filmid kümme aastat tagasi. Seega võib nüüd teha ka kõrge tundlikkusega filmile väga kvaliteetseid pilte, kuigi kui rääkida teravusest, on madalama valgustundlikkusega filmid alati sammukese paremad!

Tundlikkusest loe veel: http://www.kodak.com/global/en/service/faqs/faq0010.shtml

Millist filmi kasutada?

Erineva tundlikkusega filmidel on omad eelised. Sellepärast valige selline film, mis omakorda sobib kõige paremini teie kaamera ja pildistamise teemaga.

• Madala tundlikkusega filmid (ISO 25-64)

Seda tüüpi film pakub maksimaalse kvaliteediga ja suurepärase teravusega pilte. Filmi teralisus on peaaegu nähtamatu. Kahjuks sobib selline film kas peegelkaamerasse või keerukamates kompaktkaamerates kasutamiseks sest nõuab väga täpset säritamist, paraku aga puuduvad paljudel kompaktkaameratel vastavad säriajad ja avad, et täita seda tingimust. Tavaliste seebikates selliseid filme seega kasutada ei saa ja kompaktkaamerasse sobiks pigem ISO 100 või veel tundlikum film.

• Keskmise tundlikkusega filmid (ISO 100-200)

Sellise valgustundlikkusega filmid on kõige populaarsemad. Selles kombineerub peen teralisus koos suurepärase pilditeravusega. Sellise tundlikkusega värvifilm annab suurepäraselt edasi värve ja mustvalgel filmil on sujuvad üleminek toonilt toonile. Keskmise tundlikkusega film on kasutatav igasugustes tingimustes, kuid kõige paremini sobib see eredas valguses pildistamiseks.

• Kõrge tundlikkusega filmid (ISO 400)

Kõrge tundlikkusega filmide populaarsus suureneb järjest tänu zoomobjektiiviga kompaktkaamerate müügi suurenemisele. Suure tundlikkusega filmi kasutamine kompentseerib seda, et kompaktkaamerate zoomobjektiividel on suhteliselt väike täisava. Nii väheneb oht, et kaamera hakkab värisema ja pole nii sageli vaja kasutada välklampi. ISO 400 filmi võib iseloomustada kui kõige universaalsemat valikut, mis sobib niii eredas valguses kui ka hämaras pildistamiseks. Peegelkaamerates, kus on reeglina paremad ja valgusjõulisemad objektiivid võib sama öelda juba ISO 200 filmide kohta.

• Ülikõrge tundlikkusega filmid (ISO 800 ja veel kõrgem)

Filmi emulsioooni hiljutised täiustamised on toonud kaasa ka ISO 800 filmi populaarsuse tõusu. Kvaliteet on nüüd parem, kui traditsiooniliselt eeldatakse nii tundliku filmi puhul. Sellele tehtud pildid on suhteliselt peene teralisusega ja värvide taasedastus on hea. Neid filme kasutatakse käest pildistamisel kehvades valgustingimustes (Fuji Press 800). Samuti on need populaarsed spordipiltide tegemisel, kus on vaja kasutada võimalikult lühikest säriaega. ISO 800 film sobib kasutamiseks võimsa zoomobjektiivi ja väga väikese täisavaga kompaktkaamerates. Samuti sobib seda kasutades hämarates ruumides, kus välgu kasutamine pole lubatud (kirikud jne.)