Fotoka ostmine
Allikas: Fiki
Fotoaparaadi kered
Milline fotoaparaat osta?
See on ilmselt üks sagedamini algajate poolt küsitavaid küsimusi. Lühike vastus - ei ole olemas ühte ja ainukest seda "kõige paremat" fotoaparaati. Üldistades võib öelda, et ühe ja sama hinnaklassi peegelkaamerate kerede seas on fotoaparaatide kvaliteet ja võimalused enam-vähem samad, erinevus on esmapilgul väheolulistes võimalustes.
Algajale ei ole vaja kohe profiklassi aparaati, sest kogemused on need mis teevad fotograafist fotograafi ja ka mõne vana peegelkaameraga (näiteks vanem vene peegelkaamera Zenit) saab korralike ja kvaliteetseid pilte teha; tähtis on pealahakkamine! Hiljem, kui juba tead, mis fotoaparaadi kere juures sinu jaoks oluline on ja oskad jaatavalt vastata küsimusele "Kas parem/kallim fotoka kere on see mis minust parema fotograafi teeks" - võid uue fotoaparaadi ostu peale mõelda. Seni tee südamerahuga pilti ja analüüsi tehtavat - sellest on rohkem kasu kui miljon krooni maksvast fotoaparaadist!
Mõned kogenumad-vanemad fotograafid suisa soovitavadki algajale, kes tahab saada heaks fotograafiks, alustada võimalikult lolli fotoaparaadiga - ehk sellisega mis sinu eest kõike ära ei otsustaks, ning lõppude-lõpuks on heal objektiivil kvaliteetse pildi saamiseks suurem osa kui ülikallil kaamerakerel. Samas ei ole tuntud tootja odava otsa fotoaparaadid kättesaamatult kallid ja nende juurde soetatud lisatarvikud sobivad hiljem sama tootja teiste kerede juurde. Zeniti juurde soetatud kraamiga pole tõenäoliselt tulevikus suuremat midagi peale hakata.
Võimalused mis peaks peegelkaameral olemas olema, on sellised :
- Täielik käsitsi kontroll säriaja ja avaarvu üle. Selleks peaks aparaadil olema vähemalt 3 rezhiimi - manuaalne, kus nii ava kui säriaeg on käsitsi määratavad; ava-prioriteetne, kus käsitsi määratakse ava ja säriaeg valitakse automaatselt ning säri-prioriteetne, kus säriaeg määratakse käsitsi ja aparaat määrab ise avaarvu.
- Särikorrektsioon. Võimalus käsitsi aparaadi arvamust säriajast korrigeerida.
- Teravussügavuse eelvaade (DOF). Tänapäeva elektrooniliste kaamerate objektiivid on ka elektrooniliselt juhitavad. Tavaliselt toimub teravustamine ja valguse mõõtmine maksimaalse avaga, et kujutis oleks võimalikult valge. Selleks, et ava sulgeda selliseks nagu ta pildi tegemise hetkel saab olema, ongi see teravussügavuse eelvaate nupp. Kujutis viewfinderis muutub küll tumedaks, aga see-eest on võimalik hinnata, mis on terav ja mis fookusest väljas.
- Erinevad rezhiimid valguse mõõtmiseks. Hea oleks, kui kaameral oleks vähemalt maatriks (matrix), keskmistav (center-weighted average) ja osaline (partial) mõõtmine. Punktmõõtmine (spot) on ka vägagi kasulik, aga seda enamasti odavama otsa kaameratel pole.
- Vahetatav objektiiv ja lai optika valik. Kaamera kere määrab lõpptulemust nii rahas kui kvaliteedis tühiselt võrreldes optikaga, mis selle ette käib. Mida laiem valik optikat kaamera jaoks saada on, seda suurema tõenäosusega leiad endale aja jooksul sobiva komplekti. Hiljem kui sul on juba suur hulk kalleid ja häid objektiivse, saad alati kaamera kere uue ja popima vastu vahetada. Kui ostad kaamera, millele optika valik on piiratud, siis võib kergesti juhtuda, et pead tulevikus välja vahetama nii kere kui optika.
- Kaugpäästik (remote release). See on kas mehaaniline või elektrooniline päästik, mis võimaldab pilti teha ilma, et peaksid kaamera päästikunuppu vajutama. Sellest on abi ainult siis, kui kaamerat ei hoita käes. Üsna hädavajalik on ta maastiku ja arhitektuurifoto tegijale.
- Autofookus. See ei ole tegelikult sugugi alati hädavajalik omadus, pealegi on see kõigil tänapäevastel keredel olemas. Küll aga tasub silmas pidada, kui väikse avani kaamera kere autofookust teha suudab. Näiteks Canoni odavamad peegelkered lülitavad autofookuse välja siis, kui ava läheb väiksemaks kui f/5.6, kallimad kered aga alles f/8.0-st alates.
- Välise välklambi kasutamise võimalus. Aparaadi sisseehitatud välklamp on võimeline ainult mõne meetri kaugusele valgust näitama ja sedagi üsna kitsa nurga all ning otse objektile suunatuna. Selleks, et välklambiga talutavat tulemust saada, tuleb varem või hiljem hankida võimsam väline välklamp, mida saab kõrvale ja/või üles suunata ja ka kaabli otsas aparaadist eemale paigutada.
- Head oleks ka sellised lisad:
- Peegli lukustus. See võimaldab aparaadil peegli enne üles tõsta kui katik avatakse, et vältida kaamera värinat peegli ülestõstmise löögist.
- Vahetatav mattklaas. See kasulik võimalus on kahjuks ainult kallimatel keredel. Tavalise asemele saab paigutada näiteks mattklaasi, millel on käsitsi fokusseerimist hõlbustav prisma või siis kogu klaasi kattev ruudustik, mille järgi on hea horisonti otseks sihtida.
- Viewfinderi korrektsioon. See võimaldab prillikandjatel ilma prillideta pilti teha, et oleks paremini näha viewfinderist paistev kujutis ja valgus prillide ja silma vahelt kaamera valgusmõõtjani ei hiiliks.
Veel tasub vaadata, millised patareid kaamerasse lähevad. Näiteks Canoni odavamad mudelid kasutavad kalleid CR2 patareisid, mida igast külapoest ei saa. Küll aga saab kaamerale juurde osta patareisalve, kuhu sisse lähevad tavalised AA mõõdus patareid või akud. Mõne ülaltoodud olulise omaduse puudumine kaameral muutub suhteliselt kiiresti häirivaks puuduseks, seepärast ei ole mõtet kokku hoida mõndasadat krooni, mis võimaldaks osta väljavalitud tootja järgmise mudeli, millel need omadused olemas on. Tihtipeale müüakse odavama klassi keresid komplektis ühe või kahe zoomobjektiiviga. Kahjuks on need objektiivid reeglina nii madala kvaliteediga, et neid kutsutakse teinekord tuhatoosideks. Kui oled aru saanud, mille sa endale soetasid, siis selgub, et maha müüa õnnestub seda ainult tõelise võileivahinna eest. Targem tegu on osta ainult kere ja sinna juurde korralik (noh, vähemalt keskklassi kuuluv) objektiiv. Kõige odavama korraliku kvaliteediga objektiivi saad enamasti siis, kui ostad 50mm "normaalobjektiivi". Jah, see on suhteliselt piirava vaatenurgaga ega ole nii mugav kasutada kui zoom, aga see-eest on väikseima avaarvuga f/1.8 (võrdle zoomi pikema otsa f/5.6-ga!) ja jääb tõenäoliselt su fotokotti ka siis, kui kogu muu tehnika on juba välja vahetatud. Kui raha on, siis on väga tark valik zoom, mis katab vahemiku ca. 28-100mm, sest enamiku pilte saab sellega tehtud. Veelgi parem oleks, kui laiem ots algaks 24-st, aga selliseid on vähevõitu ja tihtipeale on moonutused laias otsas suhteliselt suured. Väikseim avaarv f/2.8 oleks tore, aga tegelikult on keskklassi objektiividel avaarv pikemas otsas tavaliselt f/4.5, mis on suhteliselt pime, aga kasutatav. Selline keskklassi objektiiv maksab reeglina rohkem kui odava otsa kere. Korralik objektiiv peab normaalse kasutamise juures kaua vastu ja keskklassi objektiivi võib üsna julgelt ka pruugituna osta.
Nende omaduste piires vali välja selline aparaat, mis vastab sinu rahakoti sisule ja mis tundub kõige paremini käes istuvat. Katseta seda, kuidas erinevad aparaadid käes hoides tunduvad (on mugavamaid aparaate ja vähem mugavamaid) ning kui mugav kere erinevate funtsioonide kasutamine tundub ja hakka pildistamisega pihta.
Ja lõpetuseks klassikat : Re: Kas tehnika teeb pildi? Autor: Ka Rahh (---.gnt.ee) Kuupäev: 19.04.04 16:41
Ei ole olemas õiget teed aga ka mitte valet teed. On teid mida mööda saab minna ja on teid mida mööda ei saa minna. On raskeid teid ja on kergeid teid. Mõnele inimesle meeldib kerge tee, mõnele raske tee. Tähtis on see, et teelise siht on selge, samm on kindel ja king ei pigista. Kõik muu selle ümber on tühi pläma :)