Erialane
 Uus teema  |  Algusesse  |  Mine teema juurde  |  Otsi   Uuem teema  |  Vanem teema 
 Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.rev.dnainternet.fi)
Kuupäev:   03.11.16 13:43

Kunagi kauges tulevikus hakkan täiskaader kaamerat ostma, see kauge tulevik võib olla jaanuaris, praegu on energiat, et küsiks siis kas mõni Canon või hoopis Pentax.

Pildistamises on tegelikult pikem paus sees olnud, kui kevadel Ahvenamaale läksin ja sealt sain, mis tahtsin, tundsin, et aeg on loobuda, sain isegi nüüd oma vähekasutatud Canoni mahamüüdud, raha oli vähe, käisin Taimaal tüdrukutel külas. Nüüd on siis tunnet, et nagu võiks midagi varsti jälle nikerdama hakata, ehk see tunne ei lähegi üle ja ma ei tee oma järgmist sõitu Aasiasse, vaid püsin Helsingis ning üritan siin miskit maastikku kogeda. Pildistanud olen enamasti maastikku, aga kunagi veel kaugemas tulevikus on plaan proovida uuesti midagi pikema toruga, kasutuses on olnud mitu Pentaxit kui üks Canon, Canon oli hea, aga keerulistes valgusoludes, päiksetõus näiteks, tegi Pentax minumeelest loomulikemaid pilte. Ja pealegi Pentaxi täiskaadri ning lainurga saab soodsamalt. Oskab keegi ehk mulle suunda näidata, midagi arvata, esialgu plaanin kulutada kuni 4000 eurot. Võibolla on juba siin kaameraid võrreldud, aga teate ma nautisin siia selle jutu kirjutamist, õlle kõrvale mõnus, asja uurida jõuab veel kül.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: gerplus (---.10.180.213.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   03.11.16 13:58

4000 polegi vast vaja kulutada, võta Cano 6D ja mõni punase ringiga toru maastiku jaoks juurde ja vaata mis edasi saab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: enn (---.253.168.223.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.11.16 14:14

No vist ei oska keegi siin arvata, mis võiks SULLE parem variant olla. Pakuksin küll, et kui peale ostu äkki tuleb jälle mõte Taimaale sõita, siis Pentaxi müügiga hävid rohkem kui Canoniga



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.136.226.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.11.16 14:32

Kui praegu null seis, siis võib ju nullist näiteks hübriidiga alustada. 4/16-35 on ideaalne maastikutoru A7II seeriale. Peale optilise pildiotsija ei ole peegelkaameral mingit eelist, ja seda sa liveviuw režiimis ei vaja, maastikul on live asend statiivilt väga mugav tööasend.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.rev.dnainternet.fi)
Kuupäev:   03.11.16 14:40

Ma seda hübriidi asja kardan, no ei ole töörist, kunagi ühti Fujit proovisin, ei olnud just odav, aga oli kena allahindlus, suht tilulilu ja pildil puudusid detailid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: känn (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.11.16 16:47

Järelturult 6D, Samyang 14mm, Canon 100-400 = 2k
Ülejäänud raha eest saad reisida.

Või nt Sony a7r - megapiksleid hulgim ja AF kiirus pole oluline kui maastikku pildistad.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.136.226.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.11.16 17:50

Krt, mingite plönnidega rikutakse hübriidide maine ära. A7 seeriad on profikaamerad, mitte igasuguprofi muidugi, aga on. Pildikvaliteedi poolest parem enamikest peeglitest. Ja miks ütlen, et enamikest, mitte kõigest, sest mõnedega on võrdne.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.11.16 22:28

Kordan ka enda poolt soovitust et kui täna alustad täiskaadriga ja nullist ning eelarve võimaldab, siis oleks endal esimene valik midagi A7 seeriast.

Kui tahad maastikku teha, siis ilmselt väldiks tähte S -- selles on sensor optimeeritud kõrgemate ISOde jaoks ning Kompromissina on madalatel ISOdel kehva dünaamika.
Seesama häda on ka Canonil ning avaldub see kõikjal, kus suured kontrastid (m.h. seesama päikeseloojang).

Canon vs Pentax -- nagu ennist öeldud, on maastikul kõige olulisem karakteristik dünaamika ning Sony sensorit kasutaval Pentaxil on dünaamikat päris mitu stoppi rohkem. Tegelikult isegi parajalt nii palju et väga enamusel juhtudel saab ka HDRi kätte ühest klõpsust.

Kui raha vähe siis esimese põlvkonna A7 ja A7R on päris kõvasti alahinnatud sest II redaktsioon lisas keresisese stabika (adapterdatud klaasiga reeglina EI tööta) ning nõksa kiirema autofookuse.

Väga piiratud eelarve juures tasub järelturult nillida ka Nikon D800 -- soovitavalt ostukuulutusena.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   04.11.16 03:29

Selle Sony asjanduse ja läätse saaks kätte 3000 vast kokku, häda ainult selles, et hiljem ei ole võimalik soodsamalt pikemat toru ette osta. Siis peaks uue kaamera muretsema. Muidu tundub Sony igati sümpaatne, ja nagu ma kuulnud, märganud olen siis pildikvaliteeti kiidetakse.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: soovitan (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.11.16 07:25

2000€ saad 2 objektiivi: 70-200mm F4 + 24mm F1.8
Teinekord tasub vaadata ka kasutatud müüki. Siin foorumis müüakse seda 24mm. Vähemalt mingi aeg oli.
Võid ka eBayst \"halli turu\" asju osta, aga seal vist võib garantiiga probleeme tekkida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.239.32.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 07:45

1,8/24 on E või FE ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.239.32.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 07:47

Elukate jaoks pikemat originaali praegu talle ei ole. http://www.photographyblog.com/reviews/sony_fe_70_300mm_f4_5_5_6_g_oss_review/

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: sony (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.11.16 08:38

PS, 24 on ikka FE obje. Poehind on krõbe muidugi. Aga kindlasti parem kui 16-35 või 24-70. Maastikupildistamisel peaks 70-200@200 andma piisava kompressiooni ja saab veel mitmest pildist kokku korraliku pano. @300 võib päris kitsaks jääda või mis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.103.51.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 09:20

1,8/24 on polka toru, e. E. 2/24 on täikale e. FE. Lisaks Batis 2/25 ja Loxia 21mm.

Kitsast saab alati laiemaks keerata, kui vaja pano teha. Elukate jaoks jääb 300 ka kitsaks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: sony (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.11.16 10:12

Pagan jh. 28/2 on täikale.
Siin Sony FE objede ülevaade

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: hp (---.kylatee.kodu.ee)
Kuupäev:   04.11.16 11:31

Mina soovitaks neid Taimaa tüdrukuid pigem ikka täiskaadriga võrreldes. Aga kui tõesti tüdrukute asemel hübriidi ja pika toru vajadus, siis adapteriga saab ju mida iganes ette keerata, adaptereid leiab nüüd ka AF-ga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.103.51.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 11:42

Hea nimekiri. Aivaritel hea kokku lugeda, kui häbiväärselt vähe ikka Sony-le torusi tehakse. Tegelikult on veel palju puudu, Sigma ja Tamron näiteks. Hiinlasi on veel mainimata.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: A.T. (---.253.50.37.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 11:59

200mm fix oleks vajalik mulle vähemalt

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.253.103.51.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.11.16 12:22

Kõlakad räägivad Batise seeria pikenemisest, 135, 200 jne.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (---.cust.suomicom.net)
Kuupäev:   04.11.16 12:46

Väike vein kohvikus ja siis õhtusesse vahetusse teise kööki keevitama. See Zeissi 18mm torujupp tundub huvitav olevat, tekitab huvi küll taas Karjala radadele minna, Saimaa ääres on magusaid kohti, kui ainult jumalad õigel ajal kokkumängiksid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (---.cust.suomicom.net)
Kuupäev:   04.11.16 12:49

Ah jah, kalle olen telefonis, mart00 muidu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: jhonny (---.32.239.45.vultr.com)
Kuupäev:   06.11.16 08:35

Saada krediiti, selge ja konkurentsivõimeline laenu
rahastamise teenused, laenuraha alates € 3000 kuni € 50.000. väga kiire ja usaldusväärne teenus.
Pakkuda kättesaadav kõigile, kes vajavad raha valmis mõistma mõned nende vajadustele.

Pakkuda saadaval ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vajavad raha oma tegevuse
Lisateavet leiate veebilehelt või kirjutage www.creditssocialfinance.ueuo.com järgmised mail: jhonny.bbernard@gmail.com

Kuulutus reserveeritud ainult suurte inimeste nõusolekul oma faili

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   06.11.16 09:20

Võtan paar õllet, joon kange tee, käin dušsi all ja siis lähen Helsingis oma esimesele ekspeditsioonile, ilma kaamerata, selleks ,et leida sobivaid paiku pildistamiseks, päris linna ja maju ei taha, rannik oleks tore, midagi, mis looduslik või poollooduslikku meenutaks.

Porno isu on praegu.

Päikest!

Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.14.167.cable.starman.ee)
Kuupäev:   06.11.16 09:56

Aga kuhu jäi Tunnen ennast vedelana kohas...kaart. FB-ks läheb see teema sul kätte.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   06.11.16 10:09

Mis sa seletad, ei saanud aru.

Kui administraatoritele on minu teema vastuvõetav siis las olla.

Tegelikult tahaks veel enne kaamerat endale ühe 500 eurose kuldketi organiseerida, aga ei tea kas õnnestub.

Kaart, kaarti vaatasin, ega ilma ei saa. Tavaliselt saab google mapsist isegi mingid pildid kätte, et on selgem arusaam kuhu suundun,aga seekord, millekipärast pilte ei näidanud, ainult kesklinn või siis tõesti polegi neid pilte seal.

Ootan kuni juuksed natuke kuivavad ja siis lähen, jõuan veel ühe õlle vast võtta.

Kui nmidagi head leian endale siis teen telefoniga ühe visandpildi, FBsse mitte postitamisest ongi vist nüüd ümmarguselt 90 päeva täis, peaks midagi sinna laadima :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   06.11.16 15:53

Uus pilt on facebookis üleval :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   10.11.16 17:03

Praegu saab Pentax k-50 sutsu üle neljasajaga, Soomes ongi praktiliselt 400, kodus Eestis seisab Sigma 10-20. Kui ostaks selle kaamera ära ja keeraks Sigma ette, ma ei peaks nii kaua ootama seni kuni uuesti pildistama saaksin hakata. Neid pixleid kül vähe, aga arvan, et ega see täpilusus ja muu jama hullem ei olegi väga kui k-5 oli, noh vähemasti loodan sedasi. Siis võib rahus uue aasta esimeste kuudeni raha koguda ja Sony endale võtta.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   10.11.16 17:19

https://www.youtube.com/watch?v=_9NGoe7hv40

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   11.11.16 12:19

Leonard Cohen on kül nüüd surnud, aga ärge muretsege, mina elan veel.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   11.11.16 12:45

Loodan, et Pentax k-50 teeb samasuguseid pilte nagu videos, siis saan oma ala jätkata :)

https://www.youtube.com/watch?v=ZyhrYis509A

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   11.11.16 13:26

Taimaale sõiduga läheb nüüd aega, pean paraku naistest paastuma...

https://www.youtube.com/watch?v=MXXRHpVed3M

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   11.11.16 14:31

Igavene jant, ma ei leia enda vana kirjavahetust selle aasta algusest Photopointiga, aga kui ma ei eksi siis niiskuskahjustusega kaamera remont läheks maksma 500 eurot, tegemist oli siis Pentax k-3 ga, kui ma ei eksi, see läheks mul peaaegu samakalliks kui uus k-50, võibolla isegi tasub see remont ettvõtta, las saadavad siis kaamera kuskile Euroopasse, ega see ei olnud ju halb peegel. Nüüd on ainuke asi see, et kaamera asub sõbra juures, iseõppinud tehnikaremontija, loodame, et ta nädalavahetusel kaamerat päris ära ei lõhu ja siis selle kenasti uue nädala alguses Tartu kauplusesse viib, kui õnne on siis saan järgmise kuu keskpaigast pilti hakata tegema :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: raik (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.11.16 17:07

ARVAJA 2 või?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   12.11.16 07:11

Kuigi valgusolud pole just kiita väljas, on täna see päev kui ma taas ekspeditsioonile lähen, seekord üritan siis sõita metrooga itta, loodan mingeid kohti leida, mis jäädvustamist väärt, aga enne õlle ja kange tee, eks siis näis....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   12.11.16 18:58

Sellise pildi sain täna telefoniga...

https://www.facebook.com/229362977252353/photos/a.229425747246076.1073741828.229362977252353/558411527680828/?type=3&theater

Homme sõidan rongiga Hanko ja loodan, et leian midagi, tänane koht oli suht mõttetu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Praegu ja nüüd
Autor: erko (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.11.16 22:59

Ma arvan et see keskkond on õigem meedium Sul oma tekste postitada: http://blogger.com



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Praegu ja nüüd
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   13.11.16 06:37

Täna hommikul teed ei joo õllega, hoopis kohvi õllega läheb. Rong väljub poole kaheteistkümne paiku, et mul on aega võileibu süüa ja piisavalt õllet tarbida.

Tõsi, blogger on selleks mõeldud, kohaks kus saad omi mõtteid väljendada, olenemata siis sellest mis need mõtted on ja mida teised inimesed neist arvavad, eriti hea võib olla anonüümselt seal esineda, kui oleks palju ütlemist.....

Mina otsustasin siia teema teha ja vahel postitada, olen arvestanud võimalusega, et see teema kustutatakse, või siis ka mitte, võimalik, et lihtsalt loodetakse, et ma väsin ning enam postitusi ei tule. Ega ma teagi kuidas läheb. Iha.ees olen nüüd tegutsenud juba suvest saadik ja playboy pilte Facebookis oma ajajoonel jaganud, ohtralt, lausa spamminud vast samakaua, kindlasti on inimesi kes lõpetanud minu postituste jälgimise. Mõistetav, kui aus olla siis ega minagi ei jälgi neid fotonurkasid ja lehti pidevalt, lihtsalt ei jaksa nii palju tarbida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Praegu ja nüüd
Autor: blogija (---.253.168.130.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.11.16 07:41

Käisin hommikul koeraga väljas. Koer tegi hunniku. Õhtul lähen uuesti. Võib-olla pildistan seda hunnikut (kui kaamera üles leian)



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Praegu ja nüüd
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   13.11.16 07:47

Eks ta ole jah, see on nagu seksiga, kellele meeldib anaali panna pidevalt, kellele piisab niisama tussu limpsimisest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (83.145.195.---)
Kuupäev:   13.11.16 17:00

Teel Helsingisse, tugevam õlle janu on, telefoniga pilti sain, aga koht polnud ikkagi päris see mida otsin. Mingid olud olid rannas isegi olemas, kahju oli, et kaamerat polnud. Usun, et kella üheksa paiku võite kõik Facebooki minu fotosid vaatama tulla :-D

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   14.11.16 16:36

Uus korter? Aga kas ka uus töökoht? Pole õrna aimugi, homme saab selgemaks kui end kaineks maganud ja töövestlusel käinud :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   16.11.16 13:05

https://www.youtube.com/watch?v=Ulay2FvUEd8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (---.cust.suomicom.net)
Kuupäev:   17.11.16 13:18

Teen veini ja paar espressot kohvikus, siis uut korterit vaatama. Sain Helsingis püsiva töökoha, köök peaks sobima. Homme võiks sõbrale helistada ja küsida kas kaamera on juba Photopointis, võiks nagu...

Nädalavahetus on vist vaba, lähen toon Eestist oma kaks välist kõvaketast, rohkem pilte, Facebooki, läpakas on ainult Portugali reisi lõpust pildid.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   17.11.16 16:06

https://www.youtube.com/watch?v=1tRxDderHOM

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   18.11.16 03:26

https://www.youtube.com/watch?v=tHdGY7h5Rfs

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   18.11.16 14:40

Peesse, kaamera on veel Jõgeval sõbra juures, ta lihtsalt unustas :D , ega midagi, loodame, et järgmine nädal siis....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   18.11.16 14:56

Kindlasti ei ole maksapasteet ja valge vein just esimene asi mida koos manustada võiks, aga just seda ma praegu teengi, polegi paha, punast veini ma väga ei armasta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   18.11.16 15:58

https://www.youtube.com/watch?v=uc2UEfWjvo8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   18.11.16 16:03

https://www.youtube.com/watch?v=MrHxhQPOO2c

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.11.16 12:42

No nüüd on kaks välimist kõvaketaset käeulatuses, saan sealt pilte valida ja sedasi aega sisustada.

https://www.youtube.com/watch?v=g27uDHdZGQI

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.11.16 12:55

Natuke läheb aega siis teen ühe fotopommi Facebooki.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.11.16 09:28

Janti, viimane õllepurk ja siis on kõik, tuleb kuivalt edasi lasta.

https://www.youtube.com/watch?v=tQsZujjZWs0&spfreload=1

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.11.16 16:47

Laev väljus teel Helsingisse....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (194.112.8.---)
Kuupäev:   20.11.16 17:50

https://www.youtube.com/watch?v=cYlYTa50dzI

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: ha (---.wavecom.ee)
Kuupäev:   21.11.16 07:32

pole ammu nii kõvasti hirnunud siin foorumis kui selle teema all...
Loen Mardi sagedasi postitusi ja tervis tuleb!
Ära ainult õllega üle pinguta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   21.11.16 13:58

Kui sa nüüd ei irvita minu üle siis mul rõõm kuulda, et keegi positiivseid emotsioone siit saanud on, see on ju tore.

Täna ongi õllega paus sees, joon hoopis kanget rohelist teed, mis üle öö tõmmanud, maitselt on see üsna mõru, aga aitab mul õigesse konditsiooni jõuda, et peas toimuks kerge trippimine, lõõgastab ja ergutab samaaegselt, ma ei teagi kuidas, aga igatahes see mõju ja tulemus meeldivad mulle talveperioodil, suvel keha ei kannata, ongi hea, saab keha vähemasti sellestki mürgist puhata.

Hakkan kohe jälle oma vanu pilte töötlema. Huvitav on see, et olgugi kui ma olen mõelnud, et müün kaamera või obje, või panen oma blogi Facebookis või bloggeris kinni, siis kunagi ei ole tunlud mulle mõttesse hävitada ära kõik minu vanad tehtud pildid, õnneks. On ju kül olnud neid kirjanikke, kes hullushoos oma käsikirju põletama kipuvad, lihtsalt ei näe enam mõtet ja tahab sellest jamast lahti saada, hävitada. Minuga on nii, et tean mul on piltide seas mõned pärlid, olgugi, et ehk konkurssidel neid hinnata ei osataks või likesid nad ei teeni, aga need on need hetked kui sa tunned, et nüüd pean minema, nüüd olen kutsutud kohtumisele, lähengi nende mustrite juurde mida jälginud olen ja leian, et just, see on see, jooned on ja valgus, paremat ei oska nagu soovidagi, tuleb ainult sellesse kummalisse seisundisse minna ja aina uuesti kadreerida ning klõps teha. Tean, et olen kohal, naudin juba ette tulemust, mis saan ja ometi olen ma nagu kuskil mujal. Minu ja tema vahel on kaamera ja see on üks toredamaid asju, mis olla saab, ilma kaamerata ma ei tunneks nii suurt rahuldust hetkest, ei tunneks rahuldust kohtumisest. Võibolla kõlab see veidralt, aga vahel on naine valinud endale hoolikalt just selle õige pesu, nii on ka maastikul, paljas keha niisama ei pruugi olla nii nauditav kui tegu on püsisuhtega, nagu on maastikul joonte jälgimine, nii ei ole ka nauditav see hetk kui looduse ja minu vahel ei oleks kaamerat.
Või tegelt....halb näide, täiuslik pesu naise kehal on täiuslik valgus maastikul, mustritel. Kaamera on lihtsalt tööriist ühe mehe käes, ühe ahvi käes, kes ilma puust kepita mille otsas kivitükk, võimetu märkama, arusaama.

Kohati see maastiku võrdlemine naisega muutub läägeks, tean, et see on kaduv viis maailma kogeda, tulevad tegijad peale, nad ei mõista, ei tunne, ei taju, need mõttemustrid on vanad mu sees, häviv kunst.

https://www.youtube.com/watch?v=P0iOz9xf0zY

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   21.11.16 14:21

https://www.youtube.com/watch?v=vBjrbVoBF9c&spfreload=1

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   21.11.16 15:00

https://www.youtube.com/watch?v=iqIq4B1rgl4

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   22.11.16 03:00

https://www.youtube.com/watch?v=t0bPrt69rag


Päikest :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   25.11.16 21:40

Täna jõudis minu kaamera Pentax k-3 lõpuks Tartu Photopointi, kui hästi läheb siis peaks järgmise kuu teises pooles juba pilti saama teha, olen rahul.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: alabama (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.11.16 23:57

jutusta sellest jah. mul on sama kaamera, siis saame jutte võrrelda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   26.11.16 14:31

Üritan Shutterstockki mõned pildid jälle laadida, olgugi, et need mul seal korduvad sageli ja müüki ei ole annab see siiski mingisuguse sisu minule, tegevuse tee joomise kõrvale. Eks varsti neid uusigi pile tuleb, iseasi kas fotopanka neid laadida viitsin, liialt palju vaheva sellega näha tekib mõttetu tunne sisse, mingit tulemus ju pole sündinud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   26.11.16 16:04

Ah peesse see Shutterstock, asjal pole iva.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Carla (---.northghost.com)
Kuupäev:   26.11.16 23:27

Kiireloomulised raha laenude! ! !
Neile, kes tahavad erakorralise laenu Pakun teile taskukohane intressimäär 3%
Täname meiega ühendust e-posti teel

e-posti : infosservicefinance1@gmail.com

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   27.11.16 12:07

Organiseerisin endale poest heeringat, hea soolane suutäis selline tee kõrvale. Mari oli mõnus.
Ja ma ei tahagi midagi targemat praegu ettevõtta, mõnus vaikselt netis chillida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kalle (---.elisa.ee)
Kuupäev:   28.11.16 13:30

Kohvikus, paar klaasi veini ja paar espressot, siis kodupoole. Teie siin nii kidakeelsed, ega mis seal salata olen tegelt isegi :-)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   28.11.16 15:38

Mmm datlid soolaheeringaga, polegi just kõige halvem variant :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: ha (---.wavecom.ee)
Kuupäev:   29.11.16 06:50

täiesti kannis mis huumor

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: erko (---.70.219.213.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   29.11.16 13:19

Seda sisutühja lora ei ole võimalik kuidagi huumoriks pidada. Kodanik Mart/Kalle pole vist siiani tajunud et fotofoorum ei ole koht, kuhu oma suulist paska laiali laotada.
Esimene kord, kus ma soovin et foorumil oleks aktiivne administratsioon, kes sellised poolearulised koos nende postitustega jõuliselt ära kustutaks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: V (---.67.219.213.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   29.11.16 13:28

Toetan, adminn võiks sekkuda ja selle sisutu möla siit kustutada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: ha (---.cust.tele2.ee)
Kuupäev:   30.11.16 19:02

Natuke sisutühja lora ja halli perifeeriat on ühes endast lugupidavas korralikus foorumis kindlasti vaja. Pisut särtsu, kahtlase sita lugemist ja itsitamist teeb tervisele ainult head

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   01.12.16 07:32

Ja siiani ei olegi teemat kustutatud. Muidu kui häirib siis ei ole ju keeruline lihtsalt lugemata jätmine.
Ma tean, et tegemist on fotofoorumiga, võibolla ei olegi mu käitumine päris õige, koht pole õige, aga arvan, et natuke vast võib.....Asi ju lihtne kuigi mul praegu kaamerat ei ole, Pentax on remondis ja Sony täiskaadri ostmine alles ees, olen ma siiski fotohuviline olnud vast juba 6 aastat, mis sest, et sellel suvel oli mitu kuud pausi. Vat ei oska mina sellist tarka fotojuttu rääkida ja sageli mul väljakujunenud arvamused, teadmised puuduvad, ometi ma ei pea ju üksi kuskil nurgas konutama ja oma piltide likesid Facebookis ühekäesõrmedel ülelugema aina uuesti ja uuesti. See on taust mida jagan, kellegi elumaastik, teie tegelete oma maastikel detailidega, eks minagi, aga natuke teistsuguses laadis, minu detailid jäävad fotodele, kui ma ükskord taas neid tegema saan hakata, neid tuleb sealt väljalugeda. Aga ma tänan info eest, mis mulle siin antud, on natuke mõtteid suunanud.


Päikest!

Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   17.12.16 22:00

Saigi nädal minu jaoks läbi, hästi läks ja ma võin rahulolu tunda, nüüd ei ole muud kui Marianne komme süüa ja kanget rohelist teed juua, kül see unigi paari tunni jooksul tuleb.

Kaameraparandusest ja ostust. Pole pikalt siia postitanud ja ma ei mäleta kuhu ma oma jutuga jäingi. Igatahes vahepeal tekkis mul idee raha hoopis investeerida, aga asja uurima hakates selgus, et tegemist on üsna mõttetu tegevusega juhul kui seda raha ei ole vabalt käes aastate kaupa ja tuhandeid. Et otsustasin lasta oma niiskuskahjustusega Pentaxi parandada, loodsin odavamalt läbiajada, kaks nädalat oli vaikus ja nüüd paar päeva tagasi helistati ja öeldi, et parandamisel ei ole mõtet, pigem osta uus kaamera. Nii ma siis sellest k-3 ilma jäingi, Tai kuum päike ning jahedad hosteliruumid, muud ma siin arvata ei oska, ookeanis ja vihmas ta mul ju ei käinud. Odavamalt ma siis läbiajada ei saa, tuleb ikka osta Sony a7r ning objektiiv selle ette, ostu olen nüüdseks planeerinud veebruari algusesse või kõige hilisemalt veebruari lõppu. Soomes saab soovitud komplekti kätte 3000 euroga. Seniks tuleb ilma kaamerata läbiajada ja vanu juba leierdatud pilte uuesti töödelda, mis seal ikka.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   18.12.16 13:23

Kül on ikka mõnus see klaas veini ja espresso, soovitan soojalt. Kui mul isegi oleks kaamera praegu siis pildistama ma täna ei oleks läinud, liiga tuim on väljas see valgus.

Fotodest muidu seda, et olen üritanud omi paremaid töid nüüd Adobe Stockki saada, tõsi seal on veel enamuses minu veel vanemaid töid, vana töötlus, aga müüki netu, et maastikupiltidega sellistega mis mina teinud teenida fotopankades võimalik ei ole.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 16:46

Komplekt tuleb siis selline.

https://www.superkuva.fi/sony-sel-24-240-3-5-6-3-fe-oss.html

ja

https://www.superkuva.fi/sony-ilce-7r-runko.html


Kokku praeguse seisuga natuke üle kahe tuhande.

Teostatav ettevõtmine :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 17:28

Ahaa, otsustatud, ostan kohe selle kaamera ja objektiivi ära, Swedpank pakubki mulle just väikest 2000 eurost laenu, selle olen tagasimaksnud juba järgmise aasta teises kuus, nii, et pole probleemi.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: erko (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   18.12.16 21:39

Objektiiv pole minu arvates sellele kaamerale just kõige parem valik. Aga Sony on mulle nii tundmatu süsteem, et midagi asemele ka pakkuda ei oska.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 22:08

Ega minagi pole Sony käes hoidnud, samamoodi läksin pooleks aastaks Pentaxilt Canonile üle, polnud sellest süsteemist suuremat aimu, aga kokkuvõttes jäin rahule.

Tõsi see obje on nähtavasti selline omamoodi junn, kui tahta kõike ühest ega siis head nahka vast ei saa, üldjuhul, samas ise vaikselt loodan, et ta päris pläsu ka ei ole, hinda tal ju on. Mäletan oma korralikku läbikukkumist kui tahtsin Pentaxi ette limited lainurka, fiksi, üks oli natuke soodsam mingi hd ja teni cms või midagi sarnast. Võtsin siis selle soodsama variandi heas usus, pilte vaatama hakkasin siis selgus, et servad on nii nõrgad, et pole võimalik kasutada maastikul, küsisin ka siit foorumist abi, et kas tõesti limted ja lahja, aga keegi objektiivi halvustama ka ei hakanud, müüsin siis selle maha paraja kahjumiga, aga ostja sai vähemasti õiglase hinnaga selle junni, mina ei petnud, aga oma pettumust ma ostjale ei väljendanud ka. Ja üleüldse on need minu foto ja obje projektid olnud sellise kahjumliku tegevusega, olen ostnud ja müünud, mõni asi päris uuevääriline olnud, mis võileivaraha eest ära antud. Seekord kui nüüd täiskaadrile üle lähen loodan, et müüma ma hakkama ei pea ja olle arusaanud oma kord kasvavast ja siis kahanevast fotohuvist siis pigem on hoida endal kodus ikkagi mingisugust komplekti, mine sa tea millal jälle tuurid tulevad, maania pihta hakkab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 22:18

Jajah, jäi ütlemata, et et miks suum, hea mugav kasutada maastikul et luua natuke vaheldusrikkamaid fotosid. Mõni koht on selline kus võib saada hea foto lainurgaga ja siis mõned sammud edasi astudes suumides eemale tabad jälle hea võtte, nii saab kiirelt töötada kui olud nõuavad kiirust, ei pea fikse vahetama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: erko (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   18.12.16 22:43

Igaühel on oma maitsed ja eelistused kuid mina küll kaks korda samasse ämbrisse ei kavatseks astuda. Selle superzuumi asemel oleks Sony 16-35mm f/4 ja 70-200mm f/4 kombo palju kindlam valik.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 22:49

Ma lähen vaatan mis selle 16-35 hind on, ehk mõtlengi ümber.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   18.12.16 23:01

Saatsin kirja ja vahetasin ümber, see 16-35 tundub tõesti ehk olevat turvalisem valik, kuigi tean, et ainult sellega ma kõike ei saa mida sooviksin, vähemasti on tõenäosus, et klaasi kvaliteedis pettun väiksem.

Tänud nõuande eest, vahel on vaja ainult väikest koputust õlale, nõuannet ning siis saad aru, et ehk tõesti, parem on plaane muuta, seda eriti kui ma olen veel selline emotsiooni pildistaja ja ostja, ei tee väga eeltööd ega uuri ülevaateid, lähtun tunnetest. Sellel on omad head ja halvad küljed.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   26.12.16 10:19

Olem nüüd Sony 24-70 omanik, loodan, et saan raha ülekande ka tehtud lõpuks ja homme jõuab minuni Sony a7r. Jama, et pank kinni ja netist millegipärast limiitide muutmine ei õnnestu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   26.12.16 10:22

Kasutatud kraam, nii obje kui kaamera.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   26.12.16 14:17

Kõik hästi, kuigi minu läpakas id kaardi lugeja ei toiminud siis oli kasutada teine läpakas ja sain ülekande tehtud, kui kõik sujub siis saan homme bussijaamast kaamera kätte enne kui tagasi laevale lähen, komplekti hinnaks, kaamera, paar lisaakut ja laadia oli vist isegi pluss objektiiv tuli natuke alla 2000 euri. Soodne diil kui kõik toimib ja pealegi kaamera läbisõit ei olnud teab mis suur.


Kena jõulu, mina jätkan oma õhtut veini juues.


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Andres (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   27.12.16 13:12

2k eest on see kaamera ja obje kombo väga võimekas. Kuigi jh, need Sony zoom objed küll eriti vinged ei ole. Kunagi raha juurde tekib, võta ikka mõni fiks ja näed, mida see sensor suudab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   27.12.16 13:55

Kaamera käes, tööle ta läks ja välimuselt kõik ok. Müüja sõnul kaamera töötab nagu peab, usun, et õnnestunud ost. Öösel tutvun asjandusega lähemalt, ega siin nähtavasti muud ei olegi kui kaamera omapärad, aga see ei ole enam müüja viga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   28.12.16 17:26

Peab nüüd vaatama kas viga on juhtme otsas või siis usb pesas, aga tundub, et midagi hakkab varsti läbi minema, käega on vaja nurka ja survet sättida, et pildid Sony a7rist kätte saada. Kui asi on pesas siis kus kõige soodsam Eestis võib olla selle vahetus ja mis see hind umbes olla võib?

Ja et ennetada seda, et ma ei saa pilte kaamerast kätte siis kuidas seadistada läpakat nii, et pildid jõuaksid üle õhu arvutisse, praegu ütleb, et ma pean esmalt ühendama kaamera läpaka külge kaabliga ja siis arvutisse mingi koha seadma kuhu pildid jõuavad?

Ehk keegi teab vastuseid.....


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: enn (---.253.168.110.cable.starman.ee)
Kuupäev:   28.12.16 18:13

Kõige lihtsam (ja odavam) oleks läpakale mälukaardi lugeja muretseda.



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   28.12.16 18:18

Tänud vastuse eest.

Lähengi ja googeldan, et mis hinnaga ja mis see endast kujutab. Võimalik, et ehk juba homme saan Helsingis ostu siis ära teha kuskil elektroonika või fotopoes.

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: erko (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.12.16 18:19

https://www.rajalacamera.fi/sandisk-imagemate-usb-3-0-lukija.html



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: raigs (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.12.16 18:31

Mälukaardilugeja saab ikka oluliselt madalama hinna eest, kui 59 euri. Endal olnud nii 9 eurine, millel küll paraku cf pesa ära kuidagi murdus :-), kuid nati kallim, vist 20ne ringis, kestab väga kenasti.
Sa tegelikult võiksid müüjaga konsulteerida, ehk kompenseerib kaardilugeja ostu, ei usu, et ta teadlik sellest ei olnud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   28.12.16 18:32

Postitalos on Rajala pood, tore, ja näitab, et seal on täiesti olemas, 60 euri on suht kallis väikse vidina kohta, aga parem on see ära võtta, siis on rahu majas, vast muid üllatusi ei tule. Homme olen vaba, siis jälgin kogu päeva valgust, et mis teeb, saan mõned kaadrid nii nagu ma harjunud olen ning mingi ülevaate enese jaoks. Lähen käin homme kõigepeal päiksetõusu aegu rannas või natuke hiljem ja siis kesklinna kaudu nagunii tagasi, hüppan poest läbi enne koju minekut.

Nii on jah mõistlikum.

Veelkord tänud!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   28.12.16 18:34

Las olla, ma homme poest uurin kas ka odavamaid variante leidub. Müüjaga kül kauplema ei taha hakata, kuigi tõsi, tegemist pole mingi mudeli tüüpveaga vaid lihtsalt asi natuke katki või kulunud ja mind ei teavitatud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Sulev (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.12.16 23:27

Esmalt on mõistlik proovida teist kaablit. Ebayst 1€, poest vast 10€ ringis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   29.12.16 11:41

Tiir rannas tehtud, tundub, et täiskaadrilisega on natuke keerulisem saada teravust kogu pildi ulatuses, teravussügavust, aga pean veel läpakas pilte vaatama, siis saan aimu. Teen ühe õlle ja meremehepihvi ühes väikses restos, ning siis kesklinna Rajala poodi, praegu näitas kül, et Sony kaablit neil ei ole poes. Küsin järgi, hädapärast ostan kallima kaardilugeja.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   29.12.16 13:11

Poes oli 20 eurone kaabel olemas, proovsin seal, istus paremini augus, nüüd laen kodus pilte läpakasse, pole probleeme, elu nagu lill :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   29.12.16 13:56

Pilt üleval. Arvestades valgusolusid siis ei olegi kõigehullem seis, seda objektiivi on võimalik kaameraga kenasti kasutada, aga ma pean tõesti õppima teravustama uuesti või siis harjumuspärasest avast 5-5,6 minema üle avale mis teravussügavust tõstaks, asi ei olegi selles, et ma suumiks ja siis kaob lähedal olevate objektide, maapinna teravus ära, ka kõige laiema otsa peal kipub see osa, mis minu läheduses oli nüriks muutuma. Jama on see, et juhul kui ma ava muutma hakkan ja avaarvu suurendan siis tulevad pildipeale sensoril olevad tolmuterad kenasti nähtavale, see on ka üks põhjus miks ma harjusin 5,6 kasutama ja nii tundub ka, et saab kõige graafilisema pildi, kenad jooned.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Andres (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.12.16 18:15

Sul päris head pildid Shutterstockis. Tublidust!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   29.12.16 18:34

Tänud! Shutterstockiga on see jama, et ma hakkasin sinna maasidena pilte laadima ja korduvalt, kasjutajasüsteem ei ole nii sõbralik kui on Adobe Stocki, Adobe Stock on kahasse Fotoliaga, sealgi on mul vanast ajast pilte, aga süsteem on mugav ja ma olen saanud iidamast aadamast töötluseid, mis enam ei meeldi kustutama hakata ning uusi fotosid peale laadida. Kuigi Adobes mul kõike enesele meeldivat veel üleval ei ole püüan sinna siiski moodustada oma fotode tuuma, paremiku mingist valikust. Adobes olen mkoppel kasutajanimega. Müüki väga niivõinaa ei ole, aga see on nagu minu visiitkaart teistele inimestele ja paras ajasisustus, mingi vähegi mõtestatud tegevus. Täna muidu müüsin sellise foto ja teenisin üle euro https://stock.adobe.com/ee/130244024 Shuttersockis oli ka isegi müüki ja seal vist tuli raha paar kolm eurot.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.12.16 05:25

millised pildid on sonyga tehtud?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.12.16 07:31

Kahte Sonyga tehtud pilti näed kui lähed Koppel Photography lehele Facebookis ja kerid lehte natuke allapoole, eilse kuupäevaga pildid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.12.16 08:49

viimast mida näen on 22.12.16, eilse kuupäevaga ei näe ühtegi
https://www.facebook.com/229362977252353/photos/a.229425747246076.1073741828.229362977252353/579110508944263/?type=3&theater

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   30.12.16 09:33

29.12 on täiesti olemas. Üks hall pilt. Valgust ei olnud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.55.159.cable.starman.ee)
Kuupäev:   30.12.16 10:06

Järgmisena hakkame sinu monitori ostmise eepost lugema?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Andres (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.12.16 11:05

Ma nõustuks eelmise postitajaga.
Su pildid on väga kõva ülesaturatsiooniga. Vbl peaksid mõtlema sellele. Potentsiaali on, aga paljud pildid on ebaloomulike värvidega.

Üks suvaline näide fotograafist, kellele ka värvid meeldivad, aga tema fotod on meeldiva tooniga, ei ole üle võlli keeratud: 500px link

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   30.12.16 15:15

Hetkel tööl, kirjutan kiirelt. Vot on jah seal ilusad pildid. Ma ei tea kuids laightroomiga seda Saavutad, aga kunagi aastaid tagasi oli mul kasutuses topaz Labs, see aitas midagi sarnast saavutada ja praegu on vist topaz Labs pop program, ehk võtaks isegi uuesti kasutusse. Vabandan vigade pärad.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.55.159.cable.starman.ee)
Kuupäev:   30.12.16 17:30

Ahsoo, sul hoopis pehmega probleem, ma arvasin, et raua viga.

Olen ma õigesti aru saanud, et see topaasike on presettide kogu? Et siis ise oma peaga mõtlejale ei kõlbakski.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   30.12.16 17:59

See on ikka midagi enamat.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.55.159.cable.starman.ee)
Kuupäev:   31.12.16 08:00

Et siis softi viga ka ei ole. Siis pole muud kui maitse asi. Ju siis pole sinu maitsega ühilduvat ostjat, et müük nii olematu on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   31.12.16 08:44

Nende pildipankadega on see, et enam oleks vaja vaheldust kollektsiooni, minu viga on see, et mul ainult maastikud, muud ma ei oskagi. Kunagi kohtusin rannas ühe neiuga, vahetasime kontakte, tolaajal ta alustas pildipangandusega, seda minagi. Nüüd ei ole enam suhelnud, aga aasta tagasi olime kontaktis, tema teenis pildipankadega endale elatist ja raha tuli kenasti, aga vot, tal on palju häid beebipilte seal kogus. Siis korra sain nagu indu, motivatsiooni, et ehk kunagi minagi nii kaugel, et suudan teenida omade fotodega, aga enam ma ei usu sellesse ja lõppudelõpuks ma ei teagi, mis on see määrav tegija, mis teeb temast eduka müüja, kas tõesti beebipildid?


Praegu elan lihtsalt unistuses, et ehk tulevikus ostan ma jälle endale auto ning mul on mõnikord kolm päeva jutti vaba, sõidaks Karjalasse ja külastaks maastikke, mis said mulle nii armsaks, mis õpetasid mind maastikul jooni jälgima ja kadreerima nii, et oleks mingigi tulemus olemas. Müük on teisejärguline, ehk minu pilditöötlusoskus ei ole nii hea, aga need jooned mida suudan jäädvustada, need on head, selles ma ei kahtle.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.55.159.cable.starman.ee)
Kuupäev:   31.12.16 13:19

Kohalikke rabamaasikke ja soome rannakaljusi ostavadki ainult kohalikud. Aga miks peaksid nad seda läbi ameerika ja canada pildipankade tegema. Ja miks peaksid nad töötluses peesse keeratud pilte tahtma kui ilusaid on igal pool jalaga segada.

Natuke tehnilist järelemõtlemist ka sulle. Ma ei tea mis su vana Pentuplönn võimaldas, aga sinu uus aparaat annab 14,2 stoppi dinaamilist fotograafilist ulatust. Seda on hullupööra palju, jaapani insineerid on aastasadu asja keevitanud ja siis tuleb mingi tüüp ja rikub kõik ilusa ühe näpu liigutusega ära. Silma järgi on seda dinaamikat sinu piltidel kuskil 3 või 4 või 5 stopi jagu järgi jäänud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   31.12.16 22:00

On vist minu õnn, et ma ei saa aru millest sa räägid, aga head süldisöömist, mina joon teed. Meenusid ühed sõnad, neid sõnu ütles vist Jorma nimeline kunstnik, igatahes tuntud Soome kunstnik, senikaua kuni inimene tunneb motivatsiooni luua ja seda loodut avalikustada siis on ta kunstnik. Kunstnikuks, loomeinimeseks olengi ma ennast pidanud juba pikemat aega. On inimesi kes loevadki neid stoppe, mina ei tea, mis need on ja ei loe, olen inimene kellele meeldib elada lugudes ja kui tunnet on siis ei jää see lugu pildi näol loomata seetõttu, et keegi insener on loonud võimeka kaamera ning mina ei oska nüüd kõike selle kaamera jäid omadusi korraga ära kasutada või siis hoopis nullin mingid näitajad. Ma lihtsalt naudin kaamera käes hoidmist ja sellega kui töövahendiga hetke jäädvustamist, nii saan ma end väljendada ja mis seal salata natuke erilisemaks teha. See, et et ma ei saa rohkem fotograafiale keskenduda, vaid pean kuuma pliidi ääres seisma on nende inimeste asi kes mu pilte ei osta, kes ei näe mõtet toetada minu elustiili või püüdlusi selle poole, mina viha nende vastu ei pea, aga tean, et maailmal jääb palju saamata selleaeg kui ma friikartuleid või veiseliha küpsetan, ju on see veiseliha esmasem vajadus inimeste jaoks. Minu lood olnud siiamaani mitte piisavad, see ongi üks tavaline kunstniku elu või mure, kuidas panna teised tundma seda rõõmu ja tunnet mida sa ise sees tunned kui konkreetset lugu jagad. Vähe on neid õnnelikke kelle looming võetakse vastu niisama suure innuga mida oli tundnud loovinimene.


Head uut aastat.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   31.12.16 23:13

Tegelikult on see põnev mida insenerid on väljamõtelnud, aga ma tõesti ei tahaks jääda neile ainult pihvi praadijaks, vaid ikkagi pakkuda lugusid piltide kaudu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   01.01.17 12:30

Natuke veel on seda magusat hetke väljas, aga sonyl kadus ekraani pilt, kuidas tagasi saan, hea oleks fotosid jontrollida sealt.....?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   01.01.17 13:26

Ok, tagasi rongipeale. Aga ikkagi see ekraani asi, klõpsisin nuppe ensiselt mitte mõhkugi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   01.01.17 14:40

Mõtlesin siin vaikselt ja lahendasin probleemi, täis aku sisse pannes näitab ka ekraan pilti, järelikult on tegemist säästurežiimiga :) Kaks tänast pilti vast lisan. Õhtul kell 9 võite juba uudistama tulla.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Sulev12345 (---.elion.ee)
Kuupäev:   01.01.17 15:01

Hästi ei usu sellist säästurežiimi, kus ekraan ei näita ei menüüd ega pilte. Piltide automaatne kuvamine võtte järel on võimalik küll välja lülitada, kuid kui ikka nupulevajutusega ka pilti ette ei saa kuigi pildistada lubab, siis on miskit viga. Võibolla on aku vanaks ja jõuetuks jäänud, võibolla muu viga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.01.17 16:56

Loodan, et asi on akus, mis vanaks jäänud, pildiotsias muidu toimis kõik kenasti, et sealt sai siis fotosid vaadata ja muud.


Kaks minu tänast pilti on Facebookis üleval. Palju klõpsisin, ega seal valikut ei olnud, raske on saavutada piisavat ja sobivat teravust nii esiplaanil kui tagapool, nüüd on sellist materjali mida kustutada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Andres (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   02.01.17 13:25

Mida Peeter Sirge sulle öelda tahtis, on see, et õpi kaamera võimalusi kasutama.
Sinu piltidel on varjualad kõik liiga tumedad, nendes pole enam sisulist infot.
Ja heledad alad on üle põletatud.
Kui sa kaamera kasutamise selgeks saad ja ka nägemus tekib kompositsiooni ja sisu osas, võib juhtuda, et keegi ostab su pilte ka.

Nt see pilt: link 500px lehele

või nt: see pilt

Siin on esiplaan õigesti säritatud, kas siis tehes mitu pilti erineva säritusega või hiljem lihtsalt varjualasid taastates. Aga siin on dünaamiline ulatus suur. Varjud ja heledad alad pole üle/ala säris.

Ja nagu sa ise ütlesid, pilt peab rääkima lugu...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   02.01.17 13:52

Olen hommikul kella neljast üleval, et hotellis hommikusööki keevitada, kahepaiku tegin peale tööd väikse veiniklaasi kohvikus, vahel sellistel päevadl kui ma pole saanud head ööund siis kahtlen või õigemini usun tõsti, et tervet mõistust mul pole, nii ma siis eksisteerin maa ja taeva või on see põrgu? maa ja põrgu vahel. Koju rongiga sõites lugesin seda postitust, tuju läks heaks ja ma ei teagi miks. Igatahes nüüd on parem olla :)


Muidu jah, selle nägemuse osas, mis ta mul siis on ja kas üldse on, ise vahel mõtlen, et ehk see ei olegi mina, ei ole minu nägemus, vaid ma esindan, lihtsalt esindan midagi, mis on minust palju suurem, midagi mille suurusest mul õieti aimugi ei ole.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.01.17 15:57

Oh issand, sa näed ja sa ei mürista. Mul pole selle vastu midagi, et üks kokapoiss ennast jumalaks peab. Aga miks peab seda iba fotofoorumis ajama, sellest ma ei saa aru.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   02.01.17 16:12

Olen lihtne inimene, kokapoiss nagu ütlesid :) Aga paraku jah vahel on tunne, et nagu oleks side millegi kõrgema või enamaga, on see siis skisofreenia, lihtne religioosne kogemus või ma ei tea mis.


Tean, et koht pole päris õige, aga praegu pole mõtet ka hakata neid erinevaid foorumeid katsetama ja pealegi mulle meeldib fotodega tegeleda, siin vahepeal sai kül naisi pildistamise asemel proovitud, aga näed, ikka jõudsin oma piltide juurde tagasi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   03.01.17 07:32

Soomes tuli igatahes lumi maha, olen teel pildistama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: ha (---.wavecom.ee)
Kuupäev:   03.01.17 07:38

raudpolt skisofreenia ma ütlen sulle

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.14.223.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.01.17 10:02

Selle diagnoosiga on nagu on, sellega võib kergesti mööda panna. Aga kuna subjekt on oma ebaõnnestumisega nii järjekindel, lausa naudib kõike valesti tegemisi, siis on ka diagnoosi panejal lubatud eksida. Hele valgus tunneli lõpus on veel puudu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   03.01.17 10:57

Kaamera ostuga panin kül mööda, no ei näita ekraanil pilti. Aga õnnestunud käik oli, võtan selle koha Hanko rannas vaatlusalla, sealt tuleb veel häid fotosid ja midagi tuli tänagi, korraks lõi taevasse selgust. Keskööl vast saam foto netti või natuke hiljem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.14.223.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.01.17 11:12

Menüüs kruttisid midagi ära, lülita uuesti õiged seaded sisse. Monitor/finder alt.

Lugedes sinu järjekindlaid teadlikult valesti tegemisi, siis järgmise kaamera saad veel hullema.

Sellest ilusast kohast ja ilusast ilmast pole asja kui töötlusega jätkuvalt pildi ära rikud.

Aplausi ja laike ei tule kui pildi valesse kohta üles riputad, kasuta Fotokala kriitika jaoskonda. Saad piisavalt tähelepanu, kindlasti rohkem kui stockis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   03.01.17 11:54

Rong on katki, sõidan asendusbussiga ja pole kindel kas Karjaas teisele rongile jõuan, et ehk kad tööle jõuan, jama. Aga hea uudis on see, et klõpsisin menüüd, sain ekraani taas tööle, meel hea. Vaatasin fotod läbi, paar päris kena pilti on :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   03.01.17 12:23

Hea uudis, rong ootab meid, bussis on inimesi kes peavad kindlasti Helsingist laeva peale pääsema, keskid rootslased või rootsisoomlased.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   06.01.17 16:17

Rongi peal ja teel tagasi Helsingisse, aktiivne, õnnestunud päev, sain kasutamiskõlbulikku materjali juurde. Kaamera ja kolm akut töötasid tänases pakases laitmatult, tõsi, natuke pelgasin, et hübriid, tugevad miinuskraadid ja akude pidamised, aga polnud mingeid probleeme. Üks asi millele mõtlema jäin, et üle 95 prossa fotodest tegin obje laiema otsaga, 24 või mis ta oligi, suumida lihtsalt pole vaja, nähtavasti oleks mulle mingist fiksist piisanud, muidu kvaliteedi muret praegu kül kurta ei saa.

Vast keskööpaiku saan paar fotot netti.




P

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.01.17 17:16

jah aga ära värve nii hullult peale keera

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: raigs (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   06.01.17 20:28

Viimane foto on päris hea, vbl veits varjualadega mängida? Kuid pole üldse kindel selles. :-)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   07.01.17 08:18

Hommik!


Tänud :)

Ja viimasel pildidl ma vist ei ole ka värvidega väga ülepingutanud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   07.01.17 13:12

kas taotluslikult puhta sinine
https://www.facebook.com/229362977252353/photos/a.229425747246076.1073741828.229362977252353/582575348597779/?type=3&theater


Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   07.01.17 19:42

Tõsi, mõne pildiga läheb asi natuke lappesse.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: alabama (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   07.01.17 20:22

kuidas sul nende pildipankadega läheb? shatterstok ja muud? ostetakse?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   07.01.17 21:41

Siiamaani ei ole kuidagi läinud, müüki praktiliselt ei ole :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Andres (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   08.01.17 11:01

Samas, Märt võib-olla teeb kunsti. Rohi punane ja asfalt lilla... why not.
Kuigi, kui sa tõesti tahad pilte müüa, siis alustaks sellest, et mis pilte ostetakse ja sealt õppida.
Kui ikka lillad puud ei müü, siis ehk jätta need roheliseks?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   08.01.17 12:37

Minul on igatahes tänasest päevast pilt kaameras, hetkeks oli häid olusid. Kauem ei olnud mõtet rannad olla, nüüd kodupoole teel

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   08.01.17 17:16

Kui järjekindlalt sama rida ajada, ega siis pole lootustli, et asi muutub.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   08.01.17 17:52

Saaks selle asja maastikul toimima oleks kõik kenasti, vast siis kunagi õnnestuks ka rohkem omi fotosid müüa.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: kali (---.6.235.80.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   08.01.17 17:56

Tõin uueks nädalaks ahjupuid tuppa. Alati saabub puudega koos mõni talvituv sääsk ja mõni talvituv ämblik. Sääsega on klaar, selle sööb ämblik ära. Mida teha ämblikuga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   08.01.17 17:57

Kuule kõlab tuttavalt, mul Karjalas tuli ka samasuguseid asju ette.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   08.01.17 17:59

https://www.youtube.com/watch?v=81Ejyr-ddgw

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   09.01.17 08:22

Mida sa tahad toimima saada?
Ma tahtsin seda öelda, et kui sa jätkad järjekindlat mittemüüvat rida, siis see ei hakka kunagi müügina toimima. Kas jätkad hingele tegemisi, või teed kannapöörde. Kaks koos ei toimi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   09.01.17 09:26

Ega ma täpselt teagi, et mis nendes stockkides siis oleks see, mis müüks ja ma suudaksin raha teenida, seal tundub, et on kõike juba küllalt ja pealegi minu võimalused on piiratud. Kui teaks ja oleks võimalik siis muidugi püüaks teha algust nende fotodega, mis raha toovad, paralleelselt oleks ju võimalik käia aegajalt maastikul valgusega kohtumas, samamoodi nagu ma praegu kokatööst vabal ajal randa lähen.


Mis maastikku puudutab siis võiks toimima saada mingisugunegi harmooniline sünkroon, minujaoks jääb see müstika valda, tegelikult on kõik mõistusega seletatav, lihtsalt mu tüüp on selline, et ma ei vaevu mõistust kaasama kohati või ehk ei suudagi. Tean lihtsalt, et tahan head pilti, mõnikord toimuvad maastikul huvitavad asjad, on huvitavad hetked, tuleb lihtsalt mingi muster vaatlusalla võtta, mingi maaala, mingi punkt ja asjad hakkavad juhtuma. Jah, see on see, et käid võimalikult sageli kohal, aga on veel midagi, mingi peenem tunnetus, harmoonia ümbritseva ja inimese vahel, kui hetke ära tabad, toimid selle järgi siis saad tulemuse, mis rahuldust pakub.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   10.01.17 12:19

Pilt kaameras, sobivas kohas avanes taevas, sai natukenegi valgust sellesse vihmasesse ja pimedasse päeva.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Lihtne Maamees (---.253.83.187.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.01.17 17:02

Energiajoogi kokteil sai nii kange, et peab vorstileiba peale hammustama. Loodetavasti jõuan täna ikka kaine peaga sinu uue pildi ära vaadata?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   10.01.17 17:15

Aga sa mine vaata, mul kaks tänast pilti üleval.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.01.17 19:54

Kuhu sa saadad inimesi? Kalas on koht, kus pilte näidata. Saad adekvaatse kriitika ka sinna juurde, täiesti tasuta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   13.01.17 10:41

Minu ja valguse kohtumine toimus, ainult, et ma nüüd läbimärg. Õhtul võite tulla paari toredat fotot vaatama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.01.17 14:46

Pilt üleval, aga samast kohast tuli palju ebateravaid kaadreid, vähemasti üks on olemas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.01.17 17:05

Statiiv ei mahtunud eelarvesse?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.01.17 17:17

Varem ma ainult statiivi kasutasingi, aga see läks ühel talvel katki kui libedate kivide peal kõõludes sellele toetusin. Mingi aeg sai, peenike ja kergem variant ostetud, lulla, aga toimis, praegu tundub olevat mugavam käest lasta, minu taktika on pisult teine, tahan vajadusel võimalikult kiiresti liikuda ja kaadreid vahetada. Kuskil mul see statiiv veel on, Jõgevamaal või Harjumaal, pole kindel, sugulaste juures, võibolla kunagi uuesti võtan kasutusse.


Käest on hea lihtne teravustada, vajutad nupu pooleldi alla ja siis viid kaadri paika. Kindlasti on kaameraid kus saad panna kaadri statiivilt paika ja siis ekraanile toksides piisava kauguse valida kuhu teravustad. Mina läksin täna teravustamisega alt, enamus fotosid on mööda lastud, oli siis see kiirustamine, hirm. Pidevalt tuli taevast lobjakat, riided kõik märjad, kardsin, et kaamera saab niiskust.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   13.01.17 17:31

kas sonyl on probleeme teravustamisega?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.01.17 17:43

Minu kogemuse põhjal pole Sonyl mingeid probleeme teravustamisega, lihtsalt täna olid keerulised olud, lobjakas ja vastu valgust pildistamine. Siis jo oleks hea kasutada mingit laiemat fiksi, mis käib manuaalse teravustamisega, teravuskaugus selline kena keskmine on juba kodus paika pandud, igaks juhuks kasvõi harilikuga objele mingi triip tõmmatud, et tead millises asendis saad optimaalse tulemuse ja siis maastikul ainult pildistad, ei ole vaja tead pöörata 90 kraadi ennast paremale, tervustada ja siis uuesti tagasi päikese suunas ja siis pildistada, näiteks.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.01.17 17:45

Oli ju olukord kohati kus kaamera sai tõsta ainult hetkeks ja siis pildistada, kahe sekundi pärast oli juba läätsel lobjakas....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.69.38.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.01.17 19:13

See ei ole sul rauaaegne objektiiv. See obje tahab elektrit iga liigutuse jaoks. Kodused kriipsud ei kehti, teipimine ka ei aita. Läbu pildistatakse sellise tehnikaga, maastikul käib täppis teravustamine. Aeg Pentu kombed maha jätta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   15.01.17 05:36

Täna taas minek, ilmaennustus lubab suhteliselt viisakaid olusid, mis sest, et lumest pole midagi järel.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   15.01.17 10:23

veab sul, siin pole juba nädala päikese kriipsu näidanud

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   15.01.17 12:07

Ega mulgi siin on enamasti hall olnud, täna hommikulgi oli taevas üsna pilves, vahepealne aeg tõi selgust ja nüüd taas pilves. Sain omad pildid kätte, nüüd ei ole muud kui koju jõuda ja materjal ülevaadata, hetkel tundub, et saab rahul olla.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   20.01.17 19:24

Homme siis taas rannikule pildistama, lubab lootustandvaid olusid, poolpilvist, olgugi, et tuultgi. Mis seal ikka hommikul kell 7 ülesse ja rongi peale. Ei jõua enam ära oodata millal järgmine nädal saabuks ja selle lõpus korraks Eestisse tulen, pühapäeval peaksin ma pakiautomaadist saama kätte oma 14 mm obje, kui võimalik siis järgmisel päeval, esmaspäeval katsetan läätse kuskil Lahemaal,

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: dl38 (---.253.140.55.cable.starman.ee)
Kuupäev:   20.01.17 22:21

kavatsed uue objektiivi puruks peksta ja läätsed välja kiskuda?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   20.01.17 22:22

Milleks peaks :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.01.17 06:51

kas mingi objektiivipurustajate liikumine?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Külaline (---.nat.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   21.01.17 07:50

dl38 kirjutas:

> kavatsed uue objektiivi puruks peksta ja läätsed välja
> kiskuda?

Mõtles seda et juhul kui Mardil ei tule pildistamisest midagi välja.. täna tuleb ilus päev..

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.01.17 08:06

Praegu on kül olud üsna korralikud, varsti pääsen rongist maha.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: enn (---.253.168.76.cable.starman.ee)
Kuupäev:   21.01.17 09:01

dl38 pidas ilmselt silmas sinu väidet, et katsetad läätse kusagil Läänemaal.
Objektiiv koosneb x läätsest y grupis. Läätse katsetamine tähendab siis seda, et ta tuleb objektiivi seest kätte saada...



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: poison (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.01.17 11:51

Ma arvan, et peeti silmas pakiautomaati.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Sulev (---.elion.ee)
Kuupäev:   21.01.17 12:09

Miks ei või läätse katsetada koos teiste läätsedega?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.01.17 13:24

Varsti väljub rong tagasi, miskit nagu tuli, aga suht keeruline ettevõtmine, pidevalt tekkis lennuki jälgi taevasse.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: soom (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.01.17 14:23

ootame siis pilte fbsse, ma ka täna 10-18 toruga midagi sain

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Deddy (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.01.17 16:29

Millal te lastega mängite, kui kogu aeg aint pildistate?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   21.01.17 17:25

No on vaev, et saada need fotod nüüd läpakasse, kõvaketas oli täis, peab võtma ette suurematsorti puhastuse, muudmoodi ei mängi välja.


Minul lapsi ega naist ei ole, kusjuures ega sõprugi pole :D Kogu vaba aeg kulub enesele.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: dl38 (---.253.140.55.cable.starman.ee)
Kuupäev:   21.01.17 21:53

Nikoni profiobjed on haprast magneesiumist korpustega, piisab kui lihtsalt maha kukub, läheb pooleks ja saab läätsed võibolla kätte..Ma ei tea kuidas Sony või SangYongiga on, mis materjalist nad tehakse? On kellelgi midagi kätevahelt pudedenud midagi ka?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Deddy (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.01.17 22:13

Nõrk, väga nõrk. Mees sigib...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: raigs (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   21.01.17 22:13

Kirjutasin vastuse siia, tahtsin korrigeerida, kuid tuleb välja, et polegi nii lihtne, rida jookseb kastist välja ja isegi püüd taandrida tekitada, seda järgmisele reale ei vii.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: soom (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   22.01.17 17:44

naine tasub ikka võtta, muidu lähed lõpuks lolliks ainult piltidega mässates

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   22.01.17 21:57

Võtaks kül ehk naise, lihtsalt pole kedagi võtta :D Aga sain tviimasel hetkel enne veelk ui tänane päev läbi oma päevapildi Helsingist facebooki. Seekord peale selle, et pidi jälgima lennuki triipe taevas oli vaja veel vältida neid jalajälgi jääl ja vähesel lumel, no üks või kaks mobiilimasti sai alati peale :D Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   22.01.17 22:02

Niisama mõte kaamerast on see, et tõstsin augu numbrit täna, prooviks, nagunii tuleb seda teha kui laiema obje ette saan, olen rahul, kogu kaader terav, kiirelt vaatasin ka tolmurullide järgi taevas, mida pole seda pole, mina olen kaamerale kolmas omanik, peeglil oli alati tolmurullid kohal, kas võib olla, et see peegli olemasolu mõjutab kuidagi tolmu keerutamist senorile......

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   24.01.17 21:23

Homme vaba, kell seitse ülesse ja Hanko pildistama, tõsi, lund pole, jääd pole, laus pilves, loodan, et vihma ei saja.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.01.17 05:27

mis augu numbriga sa siis proovisid ja millega varem pildistasid?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   25.01.17 06:09

Aastaid sai enamus pilte tehtud 5.6ga, nüüd proovisin 10 ja 11, sain oluliselt parema tulemuse. Pentaxi kitil ei kannatanud avaarvu tõsta või vähendada, kuidas nüüd öeldagi, pilt muutus pehmeks. Loodan, et Samyangiga nii ei ole.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   25.01.17 06:26

Tänagi plaanis 11ga lasta, kui vähegi kannatab, isosid väga tõsta ei tahaks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: ha (---.wavecom.ee)
Kuupäev:   26.01.17 10:28

hahahahaha täitsa kannis nagu puhkus mehhikos

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.static.ip-only.net)
Kuupäev:   29.01.17 05:50

Laeva peal, kui õnne on siis saab homme pilte Lahemaalt. Huvitav, et mulle pole sõnumit tulnud, et objektiiv on pakiautomaati kohale jõudnud, helistasin kül üle ja küsisin, öeldi, et laupäevaks peaks sõnum mulle telefonile tulema, aga njetu. Õnneks pilt tegemata ojektiivi mitte saabumise pärast ei jää, komplekt on ju mul olemas, nüüd on küsimus, et mida see valgus Eestis teeb, et kas on või ei ole. Mina igaljuhul ootan kohtumist, tean, et olen parem kui kunagi varem ja suudan võimaluse korral miskit ikka kadreerida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: heino (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.01.17 07:32

udu, vaid udu viimastel päevadel

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   29.01.17 08:12

Helsingis oli eilsest alates udune ja tuuline. Mulle öeldi jah ,et udune on teil seal olnud, aga see sobib mulle. Kui mul Lightroom 3 miskit oli siis jäin hätta pilditöötlemisega ja muidugi valgus oli ka teine mida otsisin, nüüd, aga vahest ongi tore kui ilm selline rähmane, saab huvitavama pildi, ning isegi juhul kui kaamera sensorid ei ole teinud suuremat hüpet paremuse poole siis Lightroom on kül arenenud tunduvalt edasi, annab rohkem väljapigistada kaadrist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   29.01.17 14:26

Üks naistekas on võimalik homme enda käsutusse võtta, ehk siis jalgratta olen leidnud, aga kui leiaks veel jalgrattapumba siis oleks homne trippimine jalgrattaga Lahemaal veel tõenäolisem :) Mina igaljuhul olen valmis ja ootan kohtumist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: kali (---.6.235.80.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   29.01.17 19:57

Varbaküüned on pikaks kasvanud. Lähen kohe lõikama, hommikul läheb kiireks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   29.01.17 20:08

Hästi öeldud, väljendasin just mingis mõttes sarnaseid mõtteid oma blogis, tegu oli siis sellega, et ma pesen alles homme õhtul oma riista.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   30.01.17 14:14

Käidud, kaks tänase päeva fotot on üleval, olen rahul.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: poison (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.01.17 22:01

kus?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Mart00 (---.elisa.ee)
Kuupäev:   31.01.17 06:32

Facebook Koppel Photography

Sain äsja sõnumi, et mulle on pakk Tallinnas pakiautomaati jõudnud, tähendab saan objektiivi täna kätte ja kui homme viitsimist enne tööd siis võiks minna juba randa proovima.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   31.01.17 14:17

Sain oma Samyangi kätte, põnev. Nüüd on vaja ainult homsesse trippida siis pääsen korraks randa, nihelen oodata.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.02.17 18:43

Ma ei hakanud uuesti seda teemat tegema, aga kuskil foorumis siin oli kunagi juttu kodulehekülgedest, enam ei leia ülesse. Sooviks soovitusi headest kodulehekülgedest mida saaks kasutusele võtta...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Pets (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.02.17 09:03

Märt, sa tahad omale kodulehte teha? Milleks?
Tänapäeval on selleks Facebook ja 500px.
Aga kui tõesti ikka väga tahad, siis soovitan võtta mingi platvorm. Nt https://www.squarespace.com/
Seal pead igakuist tasu maksma, aga saad kodulehe kujunduse valida.
Samuti domeeni.

Kui mõnest firmast soovid tellida, siis arvesta, et omanäolise portfoolio disain + programmeerimine maksab u 2k €.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: t.nu (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.02.17 14:48

vaata kõigepealt tasuta keskkonnad üle, võibolla piisab ja ei peagi maksma hakkama. Näiteks kui sul on gmaili konto siis võid kohe alustada blogger.com
Proovisin huvi pärast, see on imelihtne https://fotohuvi.blogspot.com

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   06.02.17 15:07

Tõsi, võibolla tõesti ei olegi praegu seda uut lehte mul vaja, lasen mõttel settida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   15.02.17 17:37

Peaks ilmaennustust chekkama, nädalavahetusel on võimalik pilti püüdma minna.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: V (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   15.02.17 21:50

Olidki juba kaua kadunud, muretsesime siin sinu pärast.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.02.17 02:49

Väike gripp murdis korraks maha, muud midagi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   18.02.17 11:42

Pilt on käes, aga lõhkusin vastu kaljut oma obje ära, tuleb uus samasugune osta, mis muud. Õhtul võib fbs pilti chekata.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   05.03.17 07:37

Kohvi ja õlle on head koos, seda enam kui hommikul on võetud õllet. Teel Eestisse laevaga. Naine x blockib mind, kohtumist ei toimu, võimalik, et mul on aega esmaspäeval siis pildistama minna, aga pilte ei nähta. Pole Facebookis enam Märti, ega Koppel Photographyt, suht mõttetu tegevus minu jaoks ja sellest sain aru siis kui nägin teiste inimeste õnnestumist ja enda paigalseisu vaatamata aastate tööle, kelle jaoks ma siis seda ikkagi teen. Esimene asi on, et enda jaoks, järgmine on juba inimesed, rahvas, üritasin luua silmale meeldivat sisu inimeste igapäeva, tundub, et mingil põhjusel polnud vaja. Huvitav see, et ise vaatad kül, et pilt nagu oleks võrdväärne, aga mittemidagi ei tule sealt tagasi. Facebookis olen edasi varjatult, seda esialgu enda vajaduse pärast jälgida trende ja teisi fotosid, see on ju kanal kus info levib. Jagan enesegi uusi fotosid, aga nende tegija jääb inimestele teadmatuks, nii on parem. Nii olen otsustanud.

Tellisin Scandinavia Photost uue Samyangi, pidi olema laos olemas, aga lubatud toimetamise päev on juba mõnda aega üle, see pole esimene kord kui sedasi läheb, Karjalas oli karu ja järvekauri pildistamiseks vaja pikemat toru, tellisin Sigma...-500 hind ja kvaliteet sobis mulle, jäin rahule lõpuks, aga toru tuli samamoodi pika viivitusega.


Siin liikus info mingist muust klaasist kus on filtrikeeregi olemas, vaatan kuidas asjad sujuvad, pole hetkel veel googeldanud seda toru.

Egas midagi. Pilte jälgin edasi ja jagan samamoodi, ainult, et mina pole mina sest seda mina keegi ei aksepteerinud. Pildid on head ja mulle meeldivad, Eestis on tegijaid, eriti kui saaks ainult liikuma, vähe olemist tuulutadada nagu tegi Remo....no nii ma netiteel vähemasti aru sain ja tajusin.


Päikest!

Homme siis ehk randa pildistama, teisipäeval enne Helsingisse tagasisõitu arstijuurde, tundub, et mu jumalanna hakkab liialt peale pressima, raviskeemi vaja muuta, skisofreenik nagu ma olen :D

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   05.03.17 08:25

https://www.youtube.com/watch?v=Sl7aAalqc4U

Loodan, et minu laev põhja ei lähe, ilm vähemasti on rahulik.

Lai vesi, kuigi mu piltidelt seda sageli leida võib siis , see on mu hirm ja kirg.


Kui Estonia põhja läks tehti meil koolis tunnis leinaseisaks, olegem ausad ma ei mõistnud seda asja, uudis oli ju hommikul tulnud, tv näidati laevas olnute inimeste nimekirja, kaugeks jäi. Nüüd on lood teised, ei soovita kellegile, isegi mitte oma vaenlasele, kole surm ja kogemus oli see inimestele. Võib tunduda kummalisena see mõte siin, ega muud ei olegi, lihtsalt vahel on asju, mis meenutavad kui ettearvamatu võib olla elu, minul on see meenutus aegajalt just laevapeal ja merega seotud, vesi köidab ja hirmutab, nagu vanad kalurid on öelnud, see võtab ja annab. Selle võtmise peale me mõelda enamasti ei taha ja ei mõtlegi, miks peaks üks kalur mõtlema uppumissurmale oma igapäeva töö juures, pole vajadust, see on harjumus, teadmine, tunnetus, enamasti sa teadki, et kõik on kontrolliall, peaks nagu sujuma. Vesi on nagu naine mu jaoks, midagi teistsugust, midagi ettearvamatut, midagi mida ma päris kunagi lõpuni ei suuda mõista, see on teine inimene. See lihtne mina vett ei kontrolli, teist inimest ei kontrolli, mulle aga vahel tundub, et mind nagu kontrollitakse, see on mu omapära, oleks nagu kuskil keegi naisisend, jumalanna kelle mõtteid ma kuulen, kes mulle omi ideid sisestab. Ma tegelikult ei tea kas ta olemas on, olen püüdnud teda leida, aga selles unes elada....kas just meeldib, aga vahel meeldib, see on see, et oleks ometi midagi enamat meie ümber ja Mina eriline. Vahel nagu tahaks uskuda, et kõigel on eesmärk ja põhjus, esineb seaos mitte kaos, on harmoonia, idamaadest siia rännanud mõiste karma. Lihtsalt soov näha seoseid, võrgustikku, harmooniat, see on oluline tervele toimivale inimesele.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   05.03.17 08:53

https://www.youtube.com/watch?v=NdYWuo9OFAw


Laev kohal, varsti on kindel maa jalgeall, põldude vahel nagu ma kasvanud olen.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Tanel (---.102.126.194.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   06.03.17 08:30

Tehnika ostmise asemel võiks ehk mõnda koolitusse ka investeerida. Kui arengut ei toimu hoolimata pidevast pildistamisest, siis midagi on ikka väga valesti.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.52.53.cable.starman.ee)
Kuupäev:   06.03.17 08:51

Eelnevalt oli võimalik meil ilusti pidulikult korduvalt lugeda, kuidas tüüp järjekindlalt teeb kõike valesti või väga valesti. Aga publikut on vaja. Laigud on elutähtsad. Ei oska aidata inimest, kes õpetatud ei taha olla.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.03.17 10:20

kas Islandi pilte saame näha ? Pane siis kuskile hobifotograafide gruppi kui enda lehte ei tahtnud omada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   06.03.17 13:00

Pildistamas käidud, selline kiire käik, koha valikuga ma mööda ei pannud, valgus oli hea, võib igati rahul olla, kuigi ma pikalt ei viitsinud mööda rannikut kõndida, materjali siiski tuli, vast kümmekond normaalset fotot.


Või, et mina ei taha saadud õpetatud, mis jutt see on, kümmekond aastat tagasi käisin Indias, ikka väikse lootusega, et kohtan oma õpetajat, pildistamises õpetavad mind pildid, kui näen midagi, mis väga meeldib siis üritan imiteerida, juttu teooriast ehk jah ma alati ei mõista, see ei ole just minu tugevaim külg.

Islandile on jah minek, lennupiletid, hotell ja auto sai ju bronnitud, miskit on juba krediitkaardildki makstud. Vaevalt, et ma neid Islandi pilte kui sealt miskit tiksub väga kuhugile gruppi laen, selline asi pole minu puhul töötanud siiani ja ma ei usu ka, et töötab tulevikus. Tegutsen edasi oma Facebooki varikontol, sinna läheb tänaseid piltegi. Praegu vaatan aknast välja, et oho, veel parem valgus, aga rannas tundsin, et sain end tühjaks laadida ja vastutasuks norm materjali, lahkusin.


Võtsin ühendust siis poega kust sai uus Samyang tellitud, vastuseks tuli, et objektiiv ootab mind juba umbes kaks nädalat poes kuhus see sai saadetud, kontrollisin üle, mina sõnumit saanud ei ole, Kolmapäeval on viimane päev kui võin obje kätte saada, natuke enne tööd on aega võibolla isegi jõuan. Omet otsustasin nüüd, et minu pealmiseks objeks jääb praegune 24-70, see 24 on mida kasutan ja see tundub olevat selline paras keskmine lainurk minu jaoks, mis sest, et antud objektiiv on servadest nõrgem kui Samyang, aga muu on tal enamvähem. Samyangi võin siis kasutada kui õnnestub Helsingis lisa tööd leida näiteks korterite pildistamisel, muidugi selle moonutusega tuleb tegeleda, eriti kui põrand või miskit lähedale satub olema.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.58.219.cable.starman.ee)
Kuupäev:   06.03.17 13:17

Kui räägime õppimisest, siis räägime teooriast. Imiteerimine on praktika, ühe kohe peal seisev praktika.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   06.03.17 14:58

Küsimus on ka olemas, puht praktilistest vajadustest, nimelt on sensori peale üks suurem tolmutöpp tekkinud. Varemalt olen lasknud enda kaameraid spets kohas tolmust puhastada, millegipärast hakkasin arvama, et märgpuhastus sesorile jätab jälje, tegelt see minuarusaama järgi nii hull ei ole, samas teravuses või kirkuses nagu oleks mingites tingimustes vahe peale puhastust olemas, nimelt puhtam pilt nagu jääks, aga ma pole kindel, see on selline peale, ja eemalt mulje, ei ole süvenenud. Kunagi sai koju ostetud selline sensori komplekt nagu OPTEKA cmos ccd sensor tac cleaning kit, see on üks pulk ja matt, töö peaks siis käima sedasi, et vajutalt õrnalt pulga kummikustuti sarnase otsiku sensorile, sinna jääb tolm kinni, siis puhastad selle kummikustuti otsa matipeale ära kuhu peaks tolm jälle omakorda jääma ja kogunema. Kas sellist asjariista tänapäeval veel kasutatakse ja kas see on turvalisem kui märgpuhastus? Et kas ma püüan esialgu ise selle pulgaga asja parandada või on mõistlik mingi aeg kaamera hooldusesse saata?

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.58.219.cable.starman.ee)
Kuupäev:   06.03.17 15:07

Igapäevaseks kasutamiseks on klistiiripump. Kõik muud vahendid on juba hädaabi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   07.03.17 17:05

Kuna ma oma blogi sulgesin siis ärge pahandage, et siin seda võimalust kasutan ja midagi kokkukirjutan, omi mõtteid väljendan elust, mis elan. Täna õnnestus siis kohtuda mul naine xiga, ta ise helistas ja soojendas suhted ülesse, mul oli selle üle hea meel, et ta ühendust võttis, olime vist mõlemad teinedeistst möödarääkinud.

Enne ühisele einestamisele minekut ostsin ma Viru Keskusest Fotoluksist pumba millega tolmu sensorilt maha puhkuda, minu kunagine pump on kadunud ja mul ei õnnestunud seda leida, paraku.

On tore, et asjade käik just sedasi läks, et mul oli aega esmaspäeval pildistamas käija ja teisipäeval sain kohtumise korraldada. Minu jaoks oli see just nagu maastikul rannas oleksin kohtunud tema kõrgema minaga ja teisipäeval siis tema maise kehaga. Ma ei saa saa mittemidagi teha, et sedasi on need lood kujunenud, et ta sümbolina, pildina tähendab minu jaoks midagi enamat kui lihtne ajakirjanik toimetaja. Ta on mingis mõttes minu inspiratsiooni allikas. Mehena mulle meeldib just see kui avatud ta minuga on, lihtne naine kes valmis kuulama ja mõtteid avaldama, selline loomulikus inspireerib mind. Mis on temas siis nii eriline, et ma seon teda nende nägemustega, mis ma just nagu vahel saan ja näen? Ma ei oskagi öelda, kogu see komplekt on selline, et lihtsalt tekitab tunde, ta on minu nägemuste kehastus, ma pole lihtsalt siiani midagi enamat suutnud leida, ta on parim kehastus. Ma ei ole temasse kiindunud, tean, et ühel hetkel võib tema huvi minu vastu kaduda, aga ma siiski naudin koosolemist. Ta on just midagi sellist, mis ajab mind välja maastikule valgust jahtima. Ja ma arvan, et oleks tore, et kui ma kunagi leian ka midagi enamat, mis veel enam minu nägemusi meenutab siis oleks hea edasi suhelda, aga see vist sõltub juba tema huvist.


Egas midagi, mina jätkan oma häälte kuulamist ja piltide jälgimist, mis tulevad ei teagi kust, aga nad juhatavad mind edasi, sellest olen aru saanud. Luua midagi meeldivat ja läbi loomingu kohtuda enesega, sellega, mis on oma. Minu väljakutse on see kuidas saada üle negatiivsest ärevusest, mis minus tekib, negatiivsest pingest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   11.03.17 08:43

Homme on vaba, siis pääsen pildistama taas, olen oma Samyangi kenasti kätte saanud, mõtlesin, et keeran selle kaamera ette ja proovin jälle kuidas nii laia vaatega hakkama saada on. Igatahes täna hommikul tundub, et elu on chill, on aega tõusta, muusikat kuulata ja teed juua.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   11.03.17 09:41

Kas sul on mingi mölapidamatus või et fotograafiasse mitte puutuvat isiklikku mula siin ajad? Keda see peaks huvitama? Sa toodad niimoodi ju ainult müra. Miks sa nii teed?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: diagnoos (---.253.168.189.cable.starman.ee)
Kuupäev:   11.03.17 09:56

Logorröa gradus gravis ehk maakeeli kontrollimatu sisutu kõnepidamatus



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   11.03.17 09:59

Vastan sulle kiirelt ja loodan, et mu vastus on piisav sulle. Pean hakkama varsti tööle minema, pikka juttu ei tule.
Kõigepealt tänan sind tähelepanu eest, olen aus ja ütlen, et see sinu reaktsioon minu kirjutatule oli natuke ootamatu mulle.
Tean, et tegu ei ole päris õige kohaga, aga siin ei kustutata ära ka mu postitusi nagu tehti iha.ees, ühesõnaga tunnen, et vahel nagu võiks mingi mõtte siia lisada. Taust on see, et foorumit külastavad inimesed kellele meeldib aegajalt kaamerat käes hoida, mullegi ju meeldib, niisiis miks mitte jagada siin enda natuke teistmoodi sisu. Ma ise ei taipa tehnilisi aspekte, ometi kogen, et on midagi, mida ma oskan ja see toimib. Või siis ma tahan uskuda, et see idagi on ja see toimib, ega ma teagi. Et ma allun sellele enda energiale, mis tahab minust loovalt väljuda, alati ei saa pildistama ju minna ja end sedasi väljendada. Püüan siis anda nende eelenvate postituste põhjal midagi edasi, kasvõi paari lausega, aga selle vormi taga on peidus maailm, sisu, igalühel omad realisatsioonid, vastavalt sellele kus ta oma teekonnal just asub. Olgu siis see realisatsioon kasvõi üdini negatiivne või arusaam, et mu jutt ei oma sisu, aga ometi on see reaktsioon, vorm milles peidus tähendus. Möla pidamatust mul ei ole, olen ju siia suht harva oma postitusi teinud, võibolla peakski tihedamalt, aga siiamaani pole väga vajadust tundnud, asi on ju ikka tunnetuses, et sa järgid omi vajadusi.


Et kedagi ei huvita ja tegu müraga. Nujah.

Ongi müra ja tõesti olen märganud, et kedagi ei huvitagi, tõsi.

Mina olen kogenud oma 33 eluaasta jooksul seda, et see, mis ühel hetkel tundus mürana võib teises ajas ja kohas omandada tähenduse sisu. Ehk siis tühi klaaspudel ei olegi enam tühi, sinna tekkib näiteks allikavesi sisse.


Me ei tohi enda loovat energiat eirata, sellele tuleb anda enesele ja ühiskonnale, karjale sobiv vorm. Mina eirasin enda loovaid energiaid, ei andnud neile piisavaid väljendusi ja tulemuseks oli haigus mis meenutab skisofreeniat.

Küsimus on lihtsalt, kus kuidas ja millal. Ehk siis vorm.

Vabandan, aga ma jätkan, tasahilja kuniks....ja kui tekib realisatsioon, et enam ei ole nii vaja.


Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   11.03.17 09:59

Väga hea, midagi oli veel tekkinud :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.52.53.cable.starman.ee)
Kuupäev:   11.03.17 10:15

See iha.ee on mingi pervertide leht? Seal se ei rääkinud piisavalt perverssusi, seepärast kustutati ära? Siin sa ei räägi piisavalt fotost, võiks kustutada küll. Kuule, internett on suur ja lai, äkki ikka leiad oma heietuste jaoks omasuguste koha. Googel peaks aitama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.03.17 13:14

minu pärast võib küll Märt siin jätkata, ei ole kuiv tehnikajutt vaid veidi emotsiooni ka, hea lugeda

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   11.03.17 15:47

Saan sinust aru, aga sa teed seda vales kohas ja kulutad kaasinimeste aega.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.03.17 16:56

teema on teada, sa võid selle vabalt vahle jätta ja ei pea aega kulutama

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   11.03.17 21:47

Nii see on tõesti, et keegi ei kohusta lugema. Kuna naine x pidustseb siis kirjutan siia natuke miskit, ise veel teadmata mida, aga kerge aimdus on sees. See on taas selline lai pilt, nägemus.


Olen fotograafiaga nüüd vast 7 aastat tegelenud, pean seda üheks oluliseks teguriks miks minu haiguse kulg võttis lõpuks positiivseid mõõtmeid mitte vastupidi. Mulle on jäänud mulje, et skisofreenikud kui nad haigestuvad siis hakkavad ettekujutama selliseid kummalisi asju, et keegi kuulab neid pealt või jälgib, netis kõik luuravad või muud sarnast, no ma arvan, et selliseid ikka on.
Tundsin minagi miskit sarnast, näiteks nägin ma unest öösel ärgates, et mind jälgib arvutiekraanilt keegi naisterahvas, see oli minu haigestumise alguses, tundus täiesti reaalne kogemus ja ma ei kahtlustanud absoluudselt, et ma võin olla pettekujutelmas. Õnneks tegelesin ma siis juba pildistamas, elasin Karjala metsade vahel ja mulle meeldis käija järvede, kaasaarvatud Saimaa ääres, just seal kogesin ma positiivseid emotsiooni ja fantaasiamaailma kui nii võib öelda, kuigi ma siiani tahan elada selles fantaasias.
Nimelt mulle hakkas tunduma, et suhtlen seal järvede kaldal mingi üleloomuliku jõuga, kohtun oma jumalannaga, Saimaa inspireeris mind ja need olid positiivsed emotsioonid. Ma ei jäänud oma kogemustes ainult negatiivse juurde, leidsin küllaldaselt häid emotsioone ja sisemisi pilte. Lahutasin ja tulin Eestisse ning läksin kokakooli, et uut ametit õppida, kogu selle aja jooksul andis mulle jõudu fotograafia, olin siis juba oma ravimite võimuses, kohati tundus elu nii nüri, tõesti oli tunne, et ma olen ainult soolikaid täis nahkkott ja ei midagi muud. Lahemaal rannas pildistamas käies kogesin head, see oli mu valguskiir elus, kontaktihetked millegi erilisega minu elus. Kool lõpetatud ja nüüd olen jõudnud Soome, midagi on mu elus toimumas ja ma ei saa seda eirata, mul on uued ravimid, kogen, et olen uuesti justnagu psühhoosi langemas, aga sedapuhku on tunne natuke teine, mõistsin, et minu jaoks ei olegi oluline ei kokatöö ega fotograafia, oluline on see trippimise tunne, seda tunnet on raske seletada ja ravimid aitavad mul teha kõike positiivsete tunnetega, enamjaolt. See on see mida fotograafia mulle õpetas, mis suuna mulle kätte näitas. Positiivne trip ja muu pole oluline. Tahangi elada kogu oma ülejäänud elu psühhoosis, mitte terveneda ja ussitada nagu päris suur osa inimkonnast ussitab. Mul on hea meel, et meil on ravimitööstus ja see suudab hoida minu keha keemilist tasakaalu vastavlt, et ma ei pea langema maistesse energiatesse, kogen üsna tugevat loomingulist energiat ja ma tean, et mul tuleb õppida neid energiaid juhtima, sellest võin kasu saada mina ja ka ühiskond. Olen mõne inimese kohapealt mõelnud, et nii kahju, et ta oma kogemust ei jaga, see rikastaks üksjagu ühiskonda, nüüd mõtlen, no vähemasti praegu, et ehk on minga samamoodi, et ma pean jagama, on see siis see foto, mis ma homme teen, tänane, praegune kirjutatu või siis 10 blueburgerit, mis ma enne tööpäeva kiirelt valmis vorpisin. Jagamine on oluline. Soovin jagada ja seda teha seisundis kui tripin, on see siis uni või ärkvel olek, mis minuga toimub, aga mulle meeldib see. Seda seisundit, mida kogen võin kõigile soovitada, aga mitte teekonda sinnani. On tore kohtuda enda loova poolega, olgugi, et pean teda veel kõvasti koolitama.

Kell on homseks helisema pandud, ootan järjekordset kohtumist, see on positiivsete tunnete loomine.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   11.03.17 21:57

Lugesin kirjutatu üle.

Et olen arusaanud, mind ei huvitagi kokatöö, ega fotograafia, mind huvitab seisund, allikas, kõik muu on rituaal sinna jõudmiseks või selle säilitamiseks. Rituaali täitsin senikaua kuni keha saavutas vastava taseme kus ta hakkas kogema sisu. Kumb on siis ennem kas rituaal või sisu? Mine sa tea. Sisu kogeme me spontaanselt mõne asjaga ja see on nagu seemneks, koodiks mida otsima hakkad. Rituaal aitab sul jõuda tagasi sisu juurde ja seal püsimist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: kali (---.6.235.80.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   12.03.17 00:35

Võta rohtu ja rahune. Ehk siis, tee pilte, postita.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   12.03.17 10:40

Kena materjali tuli, väljas oli parajalt udune. Energiad tekitasid paraja tunda, pilves oleku. See oli kohtumine kahtlemata. Vahel ei olegi muud vaja kui kohtuda valgusega ja see annab tiivad. Tunni aja pärast rongile ja tagasi.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.03.17 11:22

pane siis ikka kuskile nähtavale ka, kui fb ei tahtnud siis see blogspot oli ju ka variant.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   12.03.17 11:52

Ma olengi Facebookis, aga nimega Mark Art, asi on veel pooleni, ei ole jõudnud uusi fotosid palju teha ja avaldada. Nüüd on vähemasti see asi paigas, et kedagi ei tohiks mu jagatavad fotod häirida. Ehitan asja alles ülesse siis saab levitada rohkem ka võõraid bikiinitüdrukuid maastikufotode vahele. Täna õhtuks vist panen oma kolm uut kaadrit. Pildistasin käest, kaamera ja obje jupp on head. Samyang tuleb vist ikka põhi toruks endale jätta, mulle need moonutused isegi meeldivad. Delfi alkeemias oli juttu loovast energiast, hea lugemine kuigi kõigega ei saa nõustuda. Minu kogemus on just see, et toiming, rituaal võib toetada selle energia kogemist. See on töörista kasutamine ja kuidas kogu protsessi käigus avanevad mingid energiakanalid. Lihtsustades võib ka öelda, et keha õpib selgeks mingi tegevuse kuidas oma energia taset tõsta nii et see tekitab joovastuse. Kusjuures rituaali läbiviimisel on oluline kogeda hierarhias liikumist, kasvu, arengut. Rituaal on muutuv ja arenev protsess, piltlikult öeldes seda savianumat, mis inimene on tuleb pidevalt ümbervormida selleks, et vorm, anum säilitaks oma omaduse vett koguda ja hoida. Tunne täidaks kesta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   12.03.17 14:58

Kohe kohe saavad fotod netti. Paar pilti tootis pettumust, valgust oli, hetk norm, aga see nurk oli vale ja hiljem puid sirgeks ajades lõikas liialt palju taevast ära, nähtavasti jäävad need fotod kasutamata.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   12.03.17 16:47

Minu jaoks oleks see suur läbimurrang kui kokana töötamine hakkaks tootma sarnast energiareaktsiooni nagu toodab maastikul meeldiva foto loomine, konkreetne looduslik olukord ja võimalus seda jäädvustada. See tähendaks seda, et igapäevane toiming millega ma tegelen, et end äraelatada hakkaks tootma mulle mõnes mõttes uimastitega sarnast tulemust. Just seda mida ma ihkan, mitte narkootikume, aga konkreetset keemilist reaktsiooni enda kehas. Kui see õnnestuks oleks see suur asi minu jaoks, ma pole elus mittekunagi sedasi tundnud. Mitte kõigil ei ole nii, et looming tagab elatise. Jah, looming on kõik, iga liigutus või sõna, mis sa välja ütled, aga just looming selles tähenduses kui sinu samm, liigutus tõstab su taevasse, sa koged midagi ülevat. Tugev rahulolu, rahu, rõõmutunne, aga see tekib seal kui sa oled andnud enda sees olevatele energiatele, jõule mingi konkreetse vormi. Minu jaoks tähendaks see kahe maailma sünkrooni jooksmist, kahju jah natuke, et fotograafia mulle ainuüksi seda kogemust ei toonud, kui see üldse saabub, aga oleks tore kui see saabub, märgid on head. Ma ei mõista miks just kokatöö, nähtavasti on siin tegemist mingi kollektiivse, karja mustri, vajadusega, nimelt emakese maa seadused panevad paika, kokkasid on rahval enam vaja kui fotograafe.
Minu jaoks tähendab või on tähendanud kokaks olemine siiamaani enam sebimist, ma ei pea silmas füüsilisi liigutusi, aga just mingit vaimset stabiilsust. Köögis, kiires köögis võivad emotsioonid, olukorrad kiirelt vahetuda ja olegem ausad see on natuke harjumatu minu jaoks. Ja pealegi kui ma teen maastikufotot siis mul ei ole nõudlikku tarbijat, on ainult minu fotosid eiravad tarbijad või inimesed. Tarbijagi on inimene, aga sõnal tarbija on juba mingi konkreetne asetus. Et ma elan lootuses, sõltlane nagu ma olen, ei oska elada ilma tiibadeta, see on asi milles ma sisu ei näe.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.03.17 07:19

Ööülikoolis on hea loeng kus Mark Soosaar räägib kunstist ja reaalsusest põgenemisest. Olen seda loengut vähemasti korra juba varem kuulanud, seekord on tunded ja arusaamad mul teised, ma kogen taas midagi sarnast.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   15.03.17 16:53

Käisin sedapugku metsatukas kohtumas, kaks pilti on Facebookis Mark Art üleval, kel huvi võib vaatama minna. Huvitav oli see, et rongis tegi üks vanamees juttu ja pakkus välja minna restorani einastama, keeldusin viisakalt, ütlesin, et päev pole pikk ja mul vaja pildistama minna. Läksin täielikult tundega kaasa, olen hakanud mõtlema, et tegu oleks nagu mingi kontrollitud psühhoosiga millesse ma sisenen ja siis välja tulen kui olen õnnestunud. Need on väärt tripid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   15.03.17 19:32

https://www.youtube.com/watch?v=P0iOz9xf0zY

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   16.03.17 05:51

//kaks pilti on Facebookis Mark Art üleval, kel huvi võib vaatama minna.

milline nendest
https://www.facebook.com/search/top/?q=Mark%20Art

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.03.17 08:12

Esimene sealt kus on profiilipildiks sinise veega ja purdega foto. Pilte peaks nägema albumite alt :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   16.03.17 10:45

ei näe, sul vist mingi security peal, et ainult ise näed

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   16.03.17 11:57

Kummaline, mul on kül nupp nagu avaliku peal. Püüan lähiajal sellega tegelada. Muidu on soov veel pildid uued saada sellele 500px lehele, annan teada kui miskit valmis ja üleval on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   17.03.17 10:04

Kuulasin Hallo Kosmose viimast saadet, natuke kuivaks jäi, aga mis seal ikka. No eelviimane oli selline kus mulle tundus, et niinimetatud selgeltnägija ähvardas inervijueerijat, või vähemasti oli tunda, et midagi seal ruumis toimus, energeetika tasandil, samas jälle faktide ja detailide kohapealt jäi tühjaks. Varsti algab tööpäev, natuke chillin veel netis enne kui lähen, oli plaanis enne tööd juuksurisse minna, aga kuna külma vett korteris meil hetkel ei ole siis jääb pea pesemata ja juuksurisse minemata. Kül jõuab veel. Mida ma siis üritan oma piltidega edasi anda? Eks igaühele oma, igal omad emotsioonid, kui üldse emotsioone tekitab. Minu mõte on vähemasti edendada inimeste arengut, just harmoonilist arengut. Kui ma olin noorem siis mulle meeldis vahel minna kevadel või suvel metsa, heinamaale ja seal uinuda, peale uinumist ärgates oli sees omamoodi tunne, et ma ei ole ainult see Märt, see keha, kogesin mingit harmoonilist, energeetilist ühtsust ja see tunne meeldis mulle. Asi oli siis nii, et ma ei osanud seda tunnet kuidagi väljendada, edasi anda ja jagada, see oli minu jaoks normaalsus ja ma ei kippunud sellest ka rääkima kellegile. Välispidiselt lihtsalt tundus mu emale, et käisin metsas või lagendikul, heinamaal jalutamas, end tuulutamas niiöelda. Nüüd olen kaugenenud sellest tundest, aga ma olen õppinud seda edasi jagama, teen seda piltide näol. Tõsi mingeid sarnaseid emotsioone ja energiaid ma kogen, aga sedapuhku on tõhk edasiandmisel. Ei ole enam nii, et ma lähen ja kogen, mina, mets ja järv on üks, nüüd on oluline, et mul oleks tulemus, mis seda kõike edasi annaks. Energiatesse köögis või maastikul minemine on oluline, aga ei ole enam seda lõõgastust, teatav pidev pinges olek, põhjusel, et mul peab olema mingi tulemus. Eks me kõik pea midagi siin ühiskonnas tootma, et oma kohta väärt oleksime. See on üks pidev oma füüsilise keha koolitamine, arendamine ja kasvatamine, et ta ikka vastaks karja nõudmistele. Tolajal oli mulle oluline enam see enese kogemus ja realisatsioon, muu tuli üsna loomulikult elu käigus. Hetkel on enam teadlikku enesearnedust. Kohati tekib nagu mingi toote tunne, et mina olen toode, pean olema midagi selleks, et elada. Vähestel õnnelik ja andekatel on nii, et nad tulevad ja lihtsalt teevad, kõik sujub, mis nad ettevõtavad ja siis kui ka hilisemas eluperioodis elu viskab teele mõned takistused on keha juba piisavalt lihvitud, et osatakse ka nendega toime tulla. Kes ei tahaks olla sarnane inimene. Igatahes pühapäeval on mul vast aega taas pildistama minna, enne on vaja läpaka kõvakettal natuke ruumi juurde teha, see sunnik on jälle täitunud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: poison (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   17.03.17 20:03

trollib

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   17.03.17 21:26

Ongi päev lõppenud, paar õllet ja siis magama, restoranis oli õnneks rahulik, et sai muude asjadega paralleelselt tegeleda, homme avatakse resto varem, et pikalt ma magada ei saagi, taas keevitama.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   19.03.17 07:19

Teema tuleks lihtsalt kustutada, mõnikord tuleb ka selliseid otsuseid vastu võtta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   19.03.17 08:16

Mina pooldaks teema siirdamist kuhugile allapoole kus on niisama mula jutt lubatud idee järgi. Varsti rongile, kohtumine vajab teostamist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   19.03.17 08:21

Ja pealegi olen veendunud, et taolised nähtused nagu antud teema siin foorumis ainult rikastab lehekülje siseelu.


Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: PS (---.131.52.53.cable.starman.ee)
Kuupäev:   19.03.17 11:26

Misasi see foorumi siseelu veel on?

Kuud

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   19.03.17 18:06

Oma fotoimpeeriumi ehitamine käib vaikselt, kolm uut tänast pilti on Facebookis üleval, võin rahulejääda. Esialgu ei olnud kül mingit tunnet sees, ometi valdas mind rahu, mis sest, et taevas oli lennuki jälgi täis, kõikjale kuhu läbi kaamerasilma vaatasin. Poole tunniga tõmbas taeva natuke puhtamaks, aga kõike ikka ei saanud mida oleks tahtnud. Ootan uusi kohtumisi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   20.03.17 09:24

Hommikul ärkan siis on närvisüsteem puhanud, näen omi pilte teise pilguga, üks on liiga roheline, teine liiga kollane, no rannakaljuga võib rahule jääda kuigi sealgi oleks võinud olla vähem küllastust. Mul see piltide töötlemine oleneb nii palju emotsioonidest, aga mida ma vaikselt õppinud olen ja ehk mingil hetkel ka praktiseerima hakkan on see, et pigem natuke vähem kui enam, nii on piltidega. Nüüd läheb natuke aega enne kui maastikule taas jõuan, on mida oodata. Üks asi, mis mind teistest fotograafidest eristab on see, et mina lähen välja keset päeva, ma ei jahi spetsiaalselt loojangut või tõusu, kõik oleneb tunnetusest ja hetkeolukorrast. Oli aeg kui ma jahtisin ainult sinist taevast ja keskpäeva hetke, põhjus oli lihtne Shuttersock muid pilte minult nagu vastu ei võtnud ja ma üritasin seal midagi korraldada, nüüd on asjalood teised, eelistan pigem pilvist ilma, aga päiksepaistegi on tore. Sinise taeva all on hea istuda mõnele kivile, või toetada hetkeks ja mõelda, et meeldiv on olla sedasi, tuulise ja vihmase ilmaga kohe üldse ei kutsu peatuma.

Pean hakkama vaikselt oma islandi reisiks valmistuma, see toimub mai lõpus. Uus telefon on vaja osta, vana Sony on juba üsna läbi, kõikjalt on kuulda olnud, et Samsung või mis see oligi on hea kaameraga ja üldse hea oma hinnakalassi telefon, 200-300 saab kätte. Siis on tarvis installida kaardisüsteem Here sinna, norm asi, kui kaart on varem allalaaditud töötab ka ilma netita, Islandil võib seda mul vaja minna kuigi auto sai renditud koos gpssiga Natuke pelgan seda autosõitu, Taimaal ju tegin rolleriga kurvis õnnetuse, no kõvasti joppas igas mõttes. Kindlasti oleks parem pilti teha seal filtriga, aga praegu ei kannata osta, tuleb ilma läbisaada.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: lainurk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.03.17 05:12

//Siis on tarvis installida kaardisüsteem Here sinna, norm asi, kui kaart on varem allalaaditud töötab ka ilma netita

kas siin here kasutajaid veel on, kuidas rahul olete võrreldes näiteks google mapsiga?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   09.04.17 12:55

Olen eemal olnud ja pole väga kaamerat käes hoidnud, mõttetuks muutus see tegevus taas, kõigepealt otsustasin, et ei avalda enam fotosid ja siis kadus üldse isu fotosid teha, et milleks see asi üldse kui ühiskond nagu ei vaja, inimesed ei jaga innustust nii nagu mina tunnen. Olen oma loova energia mujale suunanud segades seda aloholi, kohvi ja teega. Oleks siin osanud teemat kustutada oleksin selle juba kustutanud. Mis siis tundub praegu mõistlik, mõistlik tundub teha tööd ja peale tööpäeva pubis paar õllet võtta. Helsingi keskuses on kht kus käivad hotelli, restorani ala tegijad lõõgastumas peale pikka tööpäeva, minu jaoks on näod juba hakanud korduma seal. Tööjuures on inimesed, naisisendid hakanud minuga enam suhtlema ja küsima, et ma neile eine valmistaksin, nad on harjunud, et ma pideval kohal seal. Pingeid esineb, aga enam õnneks mittem inu ja peakoka vahel, oleme saanud asjad suht selgeks räägitud, ta on hakanud mind aksepteerima. Üks tunne on ka ja üks eriline neiu, nooruke blondiin suurte silmadega, ta lubas minuga mingi õhtu välja tulla, tean, et tal on poiss olemas, aga see mind ei heiduta, meie kontakt on paranenud aegamööda, silmside kestab aina pikemalt.....nu ja ta ka kunagi ütels, et ma natuke või nii meeldin talle. Neiu keha on selline, et üle keskmise, sama näojoontega, aga selliste tüdrukutega ongi see häda, et nad on natuke hellitatud.

Praegu olen Eestis paariks päevaks, vaimne tervis nõuab, et mind ülevaadataks kord kuus, et ma ikka normaalset juttu ajan. Islandi reisi jätan ära, fotosid ei tee siis ei ole nagu eriti mõtet minna, õllet saab libistada mõnusalt ka Helsingis, Islandil peaksin ma nädalajagu kuskil kolkas hakkama saama. Minna ei taha ka töö tõttu, restoranis on müük tasapisi ülesse läinud ja mina olen üks põhilisi tegijaid praegu.


Mis veel?

Kunagi kogusin münte, vaatasin hindasid, küllaltki kena kogu oma väärtusega. Otsustasin, et hakkan tasapisi münte juurde ostma, kes teab, mis väärtus neil kümne või kahekümne aasta pärast on.


Aga teie palvetage ja mediteerige sooviga, et saan oma suurte silmadega väikese blondi neiu voodisse. Ta on midagi sellist millest ma unistanud olen aastaid, no sellest hetkest alates kui tüdrukute poole vaatama hakkasin. Temaga on nii nagu müntidega või fotodega, hea oleks sellist oma kogus omada. Panemine panemiseks, juba see, kui ta tuleb enne töölt minult burgerit küsima või lihtsalt tere ütlema kööki on tore. Ja üldse see, mis toimub mu ümber, ausalt on uskumatu, et kõik see ja minuga praegu, selles on nii positiivset kui negatiivset, negatiivne on skisofreeni kõrval näiteks see, et ma pean laskma ennast kontrollida ega mul rinnavähki ei ole, ja ma olen mees.....ja uus ekstra hotellis töötav kokk kes vahendusfirmast lahtilasti põhimõtteliselt, väga keeruline natuur, ometi talle antakse võimalusi, seda teevad ülemused, mina pean siis temaga kuidagi hakkama saama. Peakokk ütles, et ma natuke veel vastupeaksin, siis peaksid enam asjad sujuma hakkama ja positiivset energiat, ilminguid tekkima. Positiivne......positiivne on see, et inimesed on hakanud minuga suhtlema, see on uskumatu, 33 elueast julge 20 aastat on olnud suht eraklik eluviis, kooliski olnud vaid 1-2 inimest kellega suhelnud ja needki kontaktid kadusid. Nüüd olen miskit ülessoojendamas, aga see vana on rohkem selline aseaine, Helsingi on põhiline, midagi mu ümber on toimumas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   09.04.17 19:48

See teema tuleks kustutada. Kellele pakub huvi õllevines kirjutaud asjad mis ole fotoalased.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   10.04.17 14:02

Päev algas täna minu jaoks enne kella helinat, aga nagu ikka piisava annuse kange tee ja õllega. Oli kokkulepitud kohtumine minu vana klassiõega kellega me istusime koos enamustes tundides, tema on praeguseks kokaametist loobunud ja tegeleb uue projektiga, üritab koolitajaks saada. Kõik oli kena, aga tabasin ära temas midagi, mis minus kunagi oli, see oli enesesse kapseldumine, oma asjadele liialt keskendumine, elukaugus ja kogemuse puudus, mitte, et ma nüüd elule lähemal oleksin ja mul kogemust palju rohkem, kes teabki kui pikalt mulle veel on antud siin maapallil eksisteerida, aga ikkagi. Minu realisatsioon oli see, et ma ei olegi kõige kitsama silmaringi ja kinnise olekuga tüüp, suudan tähelepanu ja vestlust arendada kül, tallinnatänavatel oli põnev minu geilikud peaaegu roosad püksid tõmbasid silmnähtavalt tähelepanu, aga nad on just sobivad kevadisse Helsingisse. Tunnen, et tahan palju suhelda, hästi palju, olen kõikvõimalikud inimesed läbihelistanud, need numbrid, mis mul telefonis on, vaja on uusi numbreid ja inimesi.

Peakokaga rääkisin, ütlesin, et tahan oma 300 eurist laenu tagasi, ma ostan uue telefoni ja vajan seda raha praegu. Hotellis on kolmapäeval kohal kõikvõimalik meedia, ma pean tööle minema kohe kui ärkan, ühesõnaga hullumaja on hotellis, nu ja kokkadeks on mina kes ma viimased viis aastat olen rohtude ja alko peal lasknud ja üks veelhullem ebaadekvaatne kokk kes rohtude peal viimased 10 aastat, kusjuures ta joob veel rohkem ja võtab ravimeid nii nagu juhtub, täieti võimatu inimene mõnes mõttes, aga talle on võimalus taaskord meie juures antud. Loodan, näha ka paari normaalset ekstrat veel, ma ei tea, mis saab kui nüüd veel enam inimesi tahavad tulla meie pajaroogasid sööma, vabad päevad on mul välistatud ja 14 tundi jutti võib saada uueks normaalsuseks.


Nüüd aga emaga kuhugile restorani sööma, helistasin Sagadi peakokale, sinna ta täna õhtul soovitas mitte minna, neil on mingi tähtis grupp peamajas ja resto köögis on lood nagu on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   10.04.17 14:11

Muide kui sõita Narva poolt Tallinnasse sisse siis seal on kohe enne paremale silla juures pööramist suur vee reklaam, nagu vilksatas midagi, no nii minu käekirjaga foto, ehk oligi minu oma, pildipangast ostetud, aga neid fotosid on varemgi vastu tulnud või kuskil nähtud. Mina teenin 50 senti, aga on veel teinepool ja see on see, et ma näen kuidas mingi minu kood või minule omane kood hakkab mulle maailmas vastu tulema. Selle kokandusega on sama asi, meil on Helsingis näiteks üks regulaarne klient tuntud Soome naislaulja ja on tore mõelda, et minu käsitööoskus ja mingi energeetiline vibratsioon, mis ta sissesöönud kandub tema kaudu edasi laiema hulga Soomlastele.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   11.04.17 07:01

Õlle on otsa saanud, tuleb juua ööläbi tõmmanud teed, sobib seegi. Peale selle, et ma endale Eestist erepunased teksad ostsin tekkis mõte, et võiks peale arstilkäiku oma juuksed taas lillaks värvida, Ahvenamaal tegin selle asja eelmine suvi ära, aeg oleks korrata ennast, vaatan kas jõuab enne laevale minekut. Muidu chill, täna on taas päikest, ootan juba Helsingisse tagasipääsemist.


Eile käisime Vihula mõisas, suur resto ja trahter olid kinni, aga loftis oli võimalik einestada, menüül polnud midagi viga, mina otseselt ei tahtnud liha süüa, kodus nagunii oli kõht lihast täissöödud. Tellisin maitseelamuste saamiseks taldriku erinevaid suupisteid ja endale pasta kukeseentega, ema sõi lõhet. Klaas veini ja kohvi olid head mulle sinna kõrvale. Õde tuleb Soomest emale paari päeva pärast külla oma mehe, tütre ja kahe koeraga, nähtavasti külastavad taas Vihulat, aga siis lähevad juba suurde restorani, seal peaks peenem menüü olema. Sirvisin loodusfoto 2016 aastaraamatut, minulgi see kodus, isa vist kinkis mingi aeg. Visuaalne pool on mulle oluline, toidab mu alateadvust, lihtsalt öeldes, kui inimene vaatab endale mingeid meeldivad fotosid regulaarselt siis ta pidevalt stimuleerib enese sees heaolu hormooni teket, ise sellest võibolla arusaamatagi. Kokatöös tähendab see seda, et tõmbad puhta rätikuga veel paja ääre enne serveerimist puhtaks ja asetad basiiliku oksa tipu koos lehtede või rosmariinioksa liha peale, siis nagu korraks tunneks midagi. Huvitav on see, et mina kunagi mõtlesin, et tahaks oma restos pajaroogasid pakkuda, aga nüüd tuli välja, et meie Radissoni eripäraks saavad pajaroad ja üks väga oluline detail on selle juures nõud. Pajaroog on ju selline nagu ta on, et kuidas keansti siis seda soppa serveerida, nõud aitavad ja toovad visuaalset naudingut, erilised pajad, kaan, kaanehoidja ja muud säärased, kõike seda puutaldrikult, plaadilt. Ja ongi asi tehtud. Kõik see on see miks ma praegu olen jäänud sinna hotelli püsima....ja aleksanteri paja leem keedetakse kohapeal kontidest, lihast, kasutatakse osaliselt lausa hõbedast nuge, kahvleid. On visuaalset poolt, mis toidab mind ja idee. Teie jaoks on vast fotod ainult fotod ja mingid numbrilised näitajad, minu jaoks on kõik see laiem, elu, mingid mustrite kogumid, mis moodustavad pilte, mõtteid. Pilt on mõte, idee ja mõte on lugu. Vahel on tunne, et tahaks lugu rääkida, anda edasi pilti, seda mustrite sümbioosi, mis minu sisse tekkinud. Distantsilt. Mina siin, teie seal. Mina siin....ega ma niiväga siin praegu ei olegi, keha istub mugavalt diivanil, aga mingi osa minu teadvusest on eemal või halvatud või kuidas nüüd nimetadadagi, lihtsalt selleks, et kogeda loovat energiat, olla kanaliks, anda mustrite kaudu edasi midagi. Ehk siis tripin. Ma pole veel päris kuulamiseni jõudnud, aga Hallo Kosmoses on uus lugu üleval. See kuidas tundlik inimene saab vaimudega ühenuse ja kanaldab siia maailma midagi....selline huinamuina. Minu jaoks on oluline nimetada protsesse oma loovate energiatega kontakti saamiseks, et need on lihtsalt inimese sees olevad loovad energiad, või energiad millele me anname loova väljenduse ja kui sinna juurde õnnestub lisada veel mingi kild ajutööd on tulemus kena, seda olen kogenud pildistamisel. Jah, võivad olla vaimud, hinged, mingid jõud, aga las nad olla. Loovad energiad. Näiteks.....alles vaimuhaiglasse pääsenud inimene kes pole õigeid rohtusid millegi pärast peale veel saanud, ta paneb dušširuumis ona......sama protsess või omadega täiseti sassis inimesed alalised patsiendid. Siin võib ollamitmeid põhjuseid miks inimene enam ei oska või eitaha kaastata oma aju selleks, et nendele energiatele anda vähegi seeditav vorm ühiskonna jaoks. Vist Jaapanis on üks tuntud kunstnik, tõesti tuntud, aga elab vaimuhaiglas. Minule on mingid asjad hakanud tunduma huvitavad, värvid või mustrid mida kasutanud pilves kunstnikud või vaimuhaiged. Kes nägi mu eelmise aasta Ahvenamaa pilte siis need olid üsna kollased....eile kui kaubamaija läskin siis kuulsin häält, et osta punased püksid, et oleks värvi, kirkust, ma ei soovinud nii punaseid eredaid pükse, aga need said ostetud kuna suhtluse koolitatud müüjannaga kujunes sedasi välja, sümbioos. Üks foorum ei sobi ja ei sobi teine foorum. Tegelikult meie sugused inimesed otsivad lihtsalt silda enese ja inimese vahel. Just seda sümbioosi ja vahel on hea asi korraldada neti teel. Kõike seda lihtsalt tasakaalu leidmiseks enese ja ühiskonna vahel. Aga kogeme, et inimesed on oma maailmas nii kinni ja kapseldunud, neil võib küll olla sadades Facebooki sõpru, palju töökaaslaseid ja muid tuttavaid, ometi mingites olukordades lööb välja nende kitsas, kinnine vaade maailmale. Mis vahe on siis minusuguste ja teie vahel. Mina võtan ette trippe, nii regulaarselt kui vähegi võimalik, ka eilen pükste ost oli tripp. Ma vajasin uusi teksasid ja vööd, lähen lihtsalt kohale, avan kanalid nii, et inimene keskendub sellele, mis on temale omane või millele spetsialiseerunud ja lasen tal teha oma töö ise avatult kuulates ja omaks võttes selle, mis on tmea nägemus....niipalju omaks võttes kui vähegi minu ego, mina seda lubab. Sama asi on prostituudi juurde minekuga või siis looduses pildistamisega. Mõnikord on enese paindlikus hea ja annab tulemuse, see on see kui sa ise lähened asjale loovalt ja oled avatud uutele mustritele. Mis ajapikku selgub on tegelikult, et tegelt künnad sa ikka jsa jälle uuel kevadel oma vana põldu, sul on oma käekiri, muster mille järgi sind tuntakse, tegu ei olegi enam laia menüüga vaid sügava menüüga, lihtsalt asjatundmatu ja kõrvalt jälgija ei hooma ehk neid detaile mille kaudu sina oled sügavuse loonud, neid trepiastmeid mille kaudu taevasse või põrgu kõndinud, tema näeb ikka ühte ja sama jura, ehk, et ei midagi uut.


Pean hakkama varsti bussile minema, söön veel enne miskit. Ja täna kui juuksurisse pääsen siis tripin samamoodi, raamid on aga paigas, sama lõikus, lilla või sisnine värv. Lihtsalt siis see, et kuidas tema olukorrast välja tuleb, mida ta suudab luua.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   11.04.17 09:03

Sõitsin just mööda, enne kui tee Sikupilli poole pöörab, väga minu Pentaxi ja Sigma keevitatud foto, Virurabas tehtud, kahju ainult, et seal peal see lätakas on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   25.04.17 11:05

https://www.youtube.com/watch?v=i70Yjioj0E8

Õhtud või õigemini ööd mööduvad pubides, on tavaline, et ma ei mäleta seda kuidas koju jõudsin, kui janu on siis sobib õlle, aga viski on kiire ja toimiv. Eile vaatasin, et üks üksik naine ilmus baari, istusin lauda ja tegin juttu, aga tegelt ta ootas oma kaaslast, kes tuli oma naise juurest, mina istusin eemale tagasi ja nemad jäid sinna teineteist katsuma....

Mis ma teada olen enda jaoks saanud, vahel ikka üks või teine naisisend soovitab, et mine sinna foorumisse või tee konto Tinderisse, no Tinderis ma eelmine aasta juba olin....endiselt nulliring, vastukaja tuleb, et head pildid on, aga reaalselt olen nii saamata kui vähegi on võimalik olla. Inimestel ei ole päris reaalset aimu ja ei taheta tunnistada mingeid elus toimivaid mustreid.
Näiteks mehed võivad mõelda, et asi on ainult kättevõtmises....ometi ei võeta kätte, miks sa siis ei pane alati kui tahaks, ikka kasutad oma pihku. Ja see, et naised saavad kui nad tahavad, nad ei saagi aru, et meeste oma tahtmiste rahuldamisega on natuke keerulisem. Ikka see vana mõte hakkab vaevama siis kui ise jälle pingutanud olen. Mehed lihtsalt kukuvad auku, tuleb jutt, et ideaalne naine, elu armastus või mida iganes, tegelt on lihtsalt see, et leidus üks naine kes oli valmis anduma ja andma. See ei tähenda, et tegu on ideaalse või ideaali lähedase isendiga sulle....See kuidas ma vihkan antud monopoli, nende passiivsust ja samas kui väga ma armastan ja vajan neid. Kuidagi peaks tekitama endale olukorra kus on laiem valik, just reaalne laiem valik, mitte näiline valik küllusest.


Päikest!

Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   25.04.17 12:03

Mage!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   27.04.17 08:57

Nii see eluke veereb, lubasin koreterikaaslastele korterit natuke koristada, aga kohe kuidagi ei taha ennast liigutama hakata, kell kaks lubasin peakokale tööle jõuda, täna on vist jälle mingi grupp minu vahetuse ajal sees.


Magasin mingi vahelduva eguga oma 13 tundi, eile korra tundsin, et hakkan vist haigeks jääma, külmavärinad ja higi, võtsin 5 kahesajast tabletti buranat sisse, täna on olukord juba parem kuigi kurk on vist natuke turses.

Tinderis ei ole midagi uut toimunud vaatamata minu taktikale kõigile like panna, kõlab nagu meeleheitel mees.... :D Paar Soome lehekülge on üks on seksitreffit, seal naised ja mehed kuulutavad, korra vaatasin ja üritasin isegi oma kuulutuse jätta, on see siis üleval või mitte, aga helistatud mulle pole. Pühapäev vist vaba, et saan uuesti asja süveneda, et mis toimub, võibolla ise mõnega kontakteerudes. Oma eriti salajasel Facebooki kontol :D olen taas saanud naiste pildid oma ajajoonele, see on hea, tegelen asjaga nii palju kui aega ja tunnet on.

Tunnet, see tunde värk on üks kuramuse oluline....eneserahuldamisest, seemet on palju, aga ma ei suuda piisavalt lõõgastuda, pinges olen, reaalset keha on vaja, aega ja silitusi. Need Eestis naistel külas käimised või Tai tripid, pole paha ja ajab asja ära, aga ma ei saa sealt seda mida tahaksin, mingi osa jääb täitmata ja seda suudab täita ainult normaalne oma tüdruk, oma. Paarissuhe, kestku siis see suhe kuipikalt tahes ja paarissuhtes olgu lubatud mingil ajajärgul väiksed kõrvalthüpped, ärakäimised...kui on vajadust. Iga normaalse suhte alguses on aga ainult paar, lihtsalt pole vaja kedagi teist sinna lisaks niferdama.


Jama aeg tiksub, pliit pesta, põrand pesta, vannituba ülevaadata ja mida varem tööle seda parem. Hea on hetkel mürkkanget teed juua ja õlle, noh alko on juba tunni pärast verest läinud.

Nüüd oleks veel vaja Facebooki endale maastikufotod organiseerida mida ma likeda saaksin ja oleks chill ajajoon olemas....võtaks veel buranat...kena komplekt...trip. Aga olgu, koristama. Ja kui keegi fotograafia huviline neiu vanuses 16-45 tahab, et ma teda Tallinnas või Tartus või kasvõi Pärnus hotellitoas paneksin siis võib mulle kirjutada koppel1984@gmail.com.
Teeks midagi põnevat, käiks söömas, paar klaasi veini, räägiks niisama, unustaks muud maailma asjad ja oleks lihtsalt koos.

Päikest!

Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   27.04.17 09:41

http://naine24.postimees.ee/4093797/jesper-parve-hoiame-oma-mehi-poole-rohkem?_ga=1.125365070.554045430.1486477654


Paras lugemine mulle enne tööle minekut.

Huvitav, et oma aebielus tundsin mina, et vahel ma manipuleerin naisega nii nagu ei tohiks. Oles oma naisega rääkinud siis ütles tema, et sa vahel ei saa ise ka aru kui halvasti ma sinuga käitun. Ometi mingil põhjusel jah arvan, et naised ehk uritarvitavad vahel seda, mis neile antud on, see on naistele omane.


Ja mehena lihtsalt vahel vaikidˇsest tead, et sinu siirad tunded võivad hävitada selle väikese paradiisi, mis on ühiselt ülesseehitatud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   29.04.17 08:55

Istusin eile baaris kuni koht kinni pandi, õhtu jooksul ainult üks baar, olin ainuke inimene kes nii pikalt seal üksi oli, jälgisin ümbrust ja nagu ikka tõmbasin mõnevõrra tähelepanu endale. Kõik kes tulid jooma tulid gruppidena või siis tuttavate juurde. Naised vist ei käi üksi väljas istumas. Kui ma koju vist umbes kella kolme paiku jõudsin tekkis kõigest loobumise tunne, solvumine. Omastarust olen nagu teinud piisavalt, ometi tulemusi ei ole. Kas siis mittekeegi ei tunne minu peale vaadates, et tahaks seda tüüpi....mina ju vaatan kül, et oi see on nüüd isuäratav. Ma ei saa ju minna ja siseneda mingisse seltskonda, olen jälginud asja ja nii ei tehta võib tunduda liialt pealetükkiv. Aga üksi istuva tüübi juurde vestlema ei tulda, mina olen teinud katseid kül, kas nad on siis esialgu kedagi ootamas olnud või on kaksi oldud, või olen silmsidet üritanud luua.

Vahepeal tuli telefonikõne praegu ja öeldi arvamus, et ehk tahavad naised kainemaid mehi.....Ma mõtlesin vahepeal mingi alkovõõrutuse läbi teha, aga see hind oli liiga suur eurodes. Kui ma leiaks kellegi kes on vähegi nõus minuga vaeva nägema siis igaljuhul joogiraha investeeriks ravisse. Praegu tundub see nii mõttetu hakata vaeva nägema mittekeegi ei ütle ju kindlalt, et siis saad selle naise keda tõesti ihaldad ja vaatat, et ohoh. Ikka teed mingi kompromissi ja kukud lohvi sisse.....Ma olen ropult endaga vaeva näinud, enese jaoks ja selleks, et leida keda armastan, see vaev on tekitanud pingeid, pingetest on tekkinud tunne, mõte, et naine peab siis minu jaoks ka midagi väga erilist olema, et ma ta võtaksin oma ellu. Tunnete konflikt....samas kogen ja tean, et sulaksin lohvi avanemisel, see on meestele omane....kui lohv tahab siis mehed on valmis, nad on peaaegu alati valmis.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: veel üks mõttetu mees (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.04.17 09:30

Sa ei saa normaalset naist, sest sa ei austa naisi. Kuidas ma seda tean? Sest sa ei austa foorumikaaslasi.
(Samal põhjusel ei saanud sinust ka fotograafi: sa ei austanud oma publikut.)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.04.17 15:51

Kuule Märt Miks sa oma blogi ei tee, vaid käid siin mõmisemas?

2 päeva aega, pane üles ja avalda seal oma mõtteid palju soovid. Praegu teed seda vales kohas.

Fotoalast siin ju midagi pole, kui kirjutad kõrtsis käimisest? Ma viimati käsin kõrtsis täiesti juhuslikult ja 10 aastat tagasi.

Seega ei huvita ja miks peaks üldse see kedagi huvitama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 10:29

Ulme, lõpuks julgesin vaadata oma pangakontot, mul on õnnestunud maha juua kõik see mis varem säästsin ja reisimise jaoks kogusin. Nüüd tuleb pubitamisele kriips peale tõmmata, vanasse rütmi tagasi, mis seal ikka.

Nägin täna huvitavat unenägu või unenägusid, suhtlesin mingi naisega, olime teineteise kaisus ja see oli nii hea tunne. Lihtsalt läheduse vajadus.


Blogi mul oli, mõttetu, vahel keegi eksis sinna ära, aga selle kolme inimese jaoks ei ole vaja kirjutada, endale hakkas asi imelik tunduma, sama oli minu Facebooki fotolehega. Üks koht kus natuke asi sujus oli iha.ee, tegin sinna oma teema, lugejaid ikka oli, aga adminnidele käis miskit närvidele ja nad mõnikord kustutasid minu postitusi. Iseenesest oli kõik korras, omaarust andsin värvi foorumile juurde, aga vot lõpuks sai mul sellest minu postituse kustutamistest küllalt ja lasin oma teema põhja.

See on tavaline, et soovitatakse minna kuhugile mujale või antakse mõista, et minu tegevus ei ole õige, lausa, et miks ma seda teen siin kedagi nagunii ei huvita, seda öeldi mulle ihas ja nüüd ka siin. No kuskil ma ju pean netis tolknema, loodan, et mõistate.

Mu elu on masendav, vajaksin kolmekordset palka võrreldes praegusega, et ma saaksin ööd pubis veeta ja regulaarselt prostituutide juures käija. Boostin Tinderis raha eest oma pilte, et umbes mina panen 100 liket ja see siis automaatselt üheksakordistab minu likede arvu. Tulemus on see, et 900 minu pandud likele tuleb vastu tüdrukute poolt ainult ehk 5 liket ja mis te arvate kui mõni neist viiest tüdrukust on üldse nõus minu küsimusele, et kuidas sul päev läks vastama.... :D Ühesõnaga lootusetu. Ja inimesed on soovitanud mul Tinderisse minna, inimesed on soovitanud mul minna ühele või teisele netilehele.....Kõik nagu teaks lahendusi, ometi asjad ei toimi, need lahendused ei toimi minu puhul.

Eile istusin töökaaslasega pubis jälle sai joodud üks 100 euri eest, kaineks ma vist ei saa sest plaanin peagi poodi õlle järgi minna, aga jah, töökaaslane teadis lahendus, ütles, et mulle on ainult vaja veel mingit armani särki ja 200 eurist käekella, siis tulevad naised :D Saatsin ta selle jutuga pikalt. Mul olid jalas uued adid, mingid hilfrigeri või mis nad on teksad, uus mõnusa lõikega jakk ja selle all teksatagi, minu meelest kena komplekt, juukse värv mõnusalt kulunud lilla, soeng veel väljakasvamata, noh varsti vaja juuksurisse jälle minna, oma sentimeeter on peale kasvanud, küüned lõigatud, mis veel kaelas mingi sinine poolvääriskivi, mis lihvitud istuva buddha kujuliseks, prillid on natuke jurad, aga saan 5 mail kaks komplekti juurde, minu lemmikuteks on nähtavasti suured ümmarguste silmaraamidega hipiprillid, asi peaks nagu toimima, ometi njetu ja ma ei usu ka, et mingi 200 eurine käekell aitaks. See on müstika, mis minuga toimub, nii nagu mu toakaaslane eesti kalevipoeg ütles, et on uskumatu, mis temaga toimub, läheb kellegile külla ja seal just naine võtab mehelt suhu, tüüp filmis telefoniga ja näitas mulle videot, no nad pidid siis viiekesti seda naist panema, ma ei tea kui kaugele nad jõudsid, ma pole oma toakaaslast kaks päeva näinud, igatahes müstika.


Aga olgu, lähen dušši alla....ja muide ma käin seal regulaarselt, samas tõsi on see, et öösel koju jõudes ma hambaid ei pese vaid jään kohe magama, peaaegu kohe, hambad pesen peale duššiall käiku, aluspesu ja sokke vahetan korra ööpäeva jooksul, vahel tihedamaltki. Asjad nagu ei tohiks minu puhul nii hullud olla, et keegi minu riista imeda ei taha. Müstika. Ulme.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: veel üks mõttetu mees (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.04.17 10:34

Mul on kahju, siiralt kahju, et siin foorumis administraatorit ei ole.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 10:35

Ah jah, minu gucci lõhnavesi jäi isa juurde, aga saan selle mai lõpus tagasi, oli nagu mõte uuesti kasutama hakata, aga vist pole enam vaja, mul lihtsalt pole finantse, et pubis aega veeta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 11:42

Suht hea laul.

https://www.youtube.com/watch?v=PjLTGfG14Y8

Kalakesed võivad vaadata fotosid seal kui neile sobib.


Mina olen ennast värskendanud, nüüd ootan, et juuksed kuivaksid, siis jalutan poodi ja ostan kohvri õllet ning midagi söödavat.

Tee on tõmmanud pildi selgeks.

Hea meel, et siin adminne aktiivseid ei ole, mul vahel tarvis mõtteid avaldada.

Kuramuse hea oli eile pubis, lihtsalt istusin ja tundsin, et olen õnnelik, pangakonto vaatamine tõi mind natuke maapeale.

Täna suutsin lõõgastuda kui pornot vaatasin.

Nu ja kui ma nüüd mõtlen, jälgin, mis mu sees toimub, vaikne, rahu, natuke õnne, natuke mõnutunnet.

Chill.

Armastan.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 12:27

Kaunis tüdruk.

https://www.youtube.com/watch?v=_1ylCkj8Od8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 17:59

Öö tasapisi läheneb, mul on õllet ja kanget rohelist teed. Kodus pole praegu kerge istuda, aga ma pean, välja minnes läheks asi lappesse.

Mingi mõte tekkis kogeda uuesti tutvumislehekülgi, aga ma ei teagi kas see viib kuhugile välja, üritada ju nagu võik, prooviks just mõnda Soome lehekülge. Lähima paari tunni jooksul võiks asjasse süveneda, võibolla on kuhugile mõni normaalne naine ära eksinud ja tunneb huvi minusuguse ebanormaalse isase vastu, vähemasti sellekski, et mind korra tühjaks imeda.


Mul saab homsega aasta täis Soomes, vahel nagu taipad, et ei märkagi kuidas elu mööda libiseb, või mis ta siin ikka mööda libiseb, lihtsalt tahaks aega paremini kulutada. Ühele vähegi toimivale isasele on ju omane, et ta vajab emast, seda selleks, et naise kehaõõnsusi kasutada, mõtteid jagada, niisama, et koos elamine elamisväärsemaks teha. Seks on seks, aga naised on paljuks muukski väga olulised.


Kummaline, toanaabri laual seisab pudelike, tahate teada, mis selle sisu on? No väidetavalt pidi vedeliku manustamine naistel teatud tagaosa lihaseid lõdvestama, neid lihaseid, mis enamasti neil pinges on, aga vahel oleks tore kui nad natuke lõdvemad oleksid. Pervertide asi....kindlasti on siin neid kes nii arvavad. Mulle isiklikult meeldiks kõiki naise võimalusi kasutada, mitte just igakord, aga vahel oleks tore kui naine on just sedamoodi sinu nagu sa ise hetkel tahad.

Mul hakkas siin kodus istumisest uni tekkima, peale uue tee keetmist on silm jälle selgem.

Ja nu head pidutsemist teile, ma jorisen ja konutan kodus üksi edasi. Mingid kirkamad ideed mul nagu olid siin, näiteks, et miks me koolitame kokkasid, miks ühiskond toodab inimmasse kes saadetakse maailma virelema. Süsteemi rahastatakse riiklikult. Kas ei annaks seda koolisüsteemi kuidagi uuendada nii, et me loome inimesi teevad väärtuslikku tööd mille eest on ka võimalik maksta. Või ehk oleks küsimus, et kas peaks looma ainult neid töökohti, mis tagavad inimesele väärika sissetuleku, elu.....Kui paneks need virelevad putkad kinni, nad toidavad ju ainult omanikke kui sedagi. Eenesel oleks vähe imelik luua ettevõte, mis maksab alampalka töölistele, samalajal ise saan endale keskmisest tugevamat äraolemist lubada. Kauge teema vist teile, te magate, kunagi ehk mõtlesite miskit, tundsite, aga nüüd olete mugavdunud, mõtted unustanud, või mis?

Aga olgu, anaalseks ja tööhõive.

Olen natuke eemal, siis tulen ja vaatan kas on miskit uut siia tekkinud.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 18:04

https://www.youtube.com/watch?v=ZSM3w1v-A_Y

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 18:51

Ma polegi veel jõudnud läpaka tagant korraks ära kuigi plaanisin.

Mingi mõtte nagu sain.

Mitte, et inimesi ei huvita, huvitab ja veel palju.

Lihtsalt kardetakse kõike seda, mis ma võin endaga kaasatuua.

See kus ma asun ei ole inimestele vastuvõetav.

Kuidas läks naine ajakirjanikuga? Mul tekkis vajadus helistamiseks ja suhtlemiseks, ühel hetkel märkasin, et tema jäi kinniseks. Targem oli asi lõpetada. Need viimased kohtumised, see kõik oleks läinud nii, et mina jagan, aga tema ei oleks jaganud sedasi vastu nagu ma oleks oodanud.

Või mis ma nüüd mõtlesingi.

Spas kohtumine oli tore, ta tõesti oli minuga. See pilk ja energia. Hiljem ta küsis, et kas sa tundsid seda midagi. Jah ma tundsin, järelikult koges temagi miskit, aga ma ei saa aru miks ta ei lasknud sellel kõigel uuesti toimuda meie järgmistel kohtumistel.....Või olin mina see kes oli võimetu uuesti looma. Miks teda häiris see, et ma Taisse läksin, oli ju selge, et temal oli mees olemas, teine elu ja minul omad vajadused. Ta oli ainuke naine kes tahtis mind niisama ilma pealemaksmata, kes tundis minu vastu huvi, ainuke naine peale mu lahutust, viie aasta jooksul.

Tal ehk ei olnud niipalju neid oskusi mehele rahuldust igakülgselt pakkuda, seda ütlen mina kellele ei huvitagi naistele rahulduse pakkumine, aga ma tahan, et mulle pakutakse rahuldust ja seda igal tasandil. See on see lohvi väljendus. Tema ei olnud lohv kuigi selle seksiks tavalise augu kasutamis lihased olid igati keskmised minu tagasihoidlike kogemuste juures. Ma räägin rahuldusest, lohvist, see, et hea prost ei ole ainult see kes jalad harki ajab, isegi siis kui ta on väga tugeva hoidmisega, meest tuleb osata teenindada, see on teatud vaimne hoiak, oskus mehe sisemaailma muuta, luua ühine trip, kasvõi üheks õhtuks, see on midagi vaimset ja energeetilist. Jutt on vastandlik praegu ja ma ei süvene oma vigu parandama. See ainuke naine kes mind tahtis oli vähese läbikäimisega, aga ta suutis vähemal ühel kohtumisel tulla mulli sisse, minuga mu maailma. Kuigi ma jätan vahel enesest mulje, et naise välimus on väga oluline, on olulisem hoopis see, et ta suudaks tulla kaasa minu maailma, või on see siis see, et mina suudan tulla tema maailma ja seal varjupaiga leida. Kesteab. Aga ma tõesti kardan, et neid inimesi ei ole, nähku mina siis nii palju vaeva kui vähegi suudan. Ja pole neid inimesi kes isegi julgeda proovida võiksid. Mis on minu eksil ja ajakirjanikudaamil ühist, mõlemad olid kõigeks selleks valmis ainult mingi valu tõttu, minu eks oli lahutamas ja ajakirjanikudaam keerulise elusaatusega. Kas neid naisi ei ole ajendanud mitte elust saadud kogemus, valu, aga ajendiks peaks olema rõõm ja nauding. Nüüd läks mu jutt lapsesse.

Korterikaaslane tuli, on mingi väike lootus, et järgmine nädalavahetusel saab üks naine taas meest tunda, kahte meest korraga. Mina olen üks nendest meestest. Nu lootus on selline.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 19:30

Võibolla peaks seda juttu psühhiaatrile rääkima, aga vaatamata sellele, et mu arst on igati tubli ja kena inimene ei meeldi talle kuulata nähtavasti sellist juttu, mingi mulje on mul jäänud.


Räägime siis edasi.

Midagi on.

Mingi mõte kuhu mehi surutakse ja seda just naiste valitsuse, monopoli tõttu. Mulle meeldivad naised ja väga, aga selle vaimse pepuseksi tõttu mida naised harrastavad meeste kallal toime panna olen mina nu heterona valmis hakkama mõnele teisele mehele naiseks seetõttu, et olla tema jaoks keegi, kehastada kedagi kelle järgi mina nii väga igatsen. Ma igatsen naist ja selle igatusse tõttu olen valmis loobuma oma mehe egost. Keeruline teema ja võite kindlad olla, et homme kainena ma häbi ei tunne.

Paljud mehed jätaksid väga palju tegemata kui naised ainult normaalsemad oleksid

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 19:38

Mis häda siis naistel on, neil on suurem kalduvus jääda emotsionaalselt sõltuvaks ja see on see, mis tekitab nende keerulist käitumist. Prost ei lase endal jääda, tekkida vastaval olukorral ja mees ei saagi täielikku rahuldust. Mehele on vajalik, et naine oleks temast emotsionaalselt sõltuv, aga talle on ka äärmiselt vajalik, et teatud olukorras suudaks ta käituda iseseisvamalt. See on siis kui mees ei suuda luua vastavat energiat, teatud õhustikku, tüüpiline on, et antud olukorras tekib naisel kuskil väga sügaval hirm, puud mille najal ta seisis enam ei ole see on murtud tuulte poolt ja ta hakkab välismaailmas halvasti käituma sellega veel enam olukorda halvendades. No ja siis ole mees sa pead kasvama ja saama veel tugevamaks, et kari oleks tugevam, aga pagan, lihtsalt ei jaksa alati.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   30.04.17 19:54

On asju mida naised ei olegi võimelised mõistma või siis mida nad ei taha mõista. Minuga võib olla nii, et kui ma päris lõpuni aus olen ja räägin siis .....ma oletan paljastub midagi mida näha ei taheta või siis....oletan naine teab, et ma kahjustan sellega ennast. Miks ei ole mulle vestluskaaslast kes arendaks minu mõtteid just neil teemadel, mis mind huvitavad. Olen kinni jäänud ja ma ei pääse välja, võin ennast uinutada, aga ma vajan piisavalt arukat juhtimist just sealt allika juurest välja kus ma asun, millest ma joon.


Allikas või sopakaev.


Nu kunagi mulle tundus, et allikas, aga ma ei ole siiani leidnud inimest kes vastaks mu koodile ja seda minuga koos edasi arendaks. Ehk siis ütleks mulle seda millest ma aru saan.

Või ehk ma olengi allikas, valgus ja naine peab lihtsalt andma sellele valgusele vormi, ma ise ei oska, mul puudub see osa, lüli.

Ja nendele juttudele ei ole kaaslast või polegi neid jutte, on ainult vorm ja seda vormi mul pole. Ehk teemat pole võimalik arendada, tuleb lihtsalt võtta mingi kuju, võtta, minul pole midagi võtta, või see antakse? No mulle seda antud ei ole. Nii ma siis lihtsalt olen, midagi väga puhast segatakse kakaga, midagi mis oli olemas.


Lõpetan, mul varsti uneaeg.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: aadu (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   30.04.17 21:24

Märt võta endale koer, see on rõõmus ja liputab alati saba kui koju tuled.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.05.17 00:08

Koer on kahtlemata suurepäraseks kaaslaseks, eriti minusugusele. Elan Helsingis, kas just oleks õige endale koduloom võtta, eriti veel minu elustiili juures. Eile kui poes käisin siis ootas üks armas must väike karvapall rihmaotsas oma peremeest või perenaist uksetaga.

Millised olid minu öised mõtted? Võibolla ei olegi naiste monopoli ja seda vaimset vägivalda, endal on lihtsalt vahel vaja naisi süüdistada, see on lihtsam kui tunnistada, et mina olen just see kellele on maailmas saanud osaks ebaõnn ja halb kohtlemine. Tegelt on ju mul suht hästi läinud, mõnikord on lihtsalt valus.

Naiste emotsionaalne sõltuvuse tihk on õnn alguses mehele, hiljem saab sellest kuristik, kui nad ainult suudaksid õigel ajal lahtilasta jääks palju tegemata, ütlesin vist seda juba, nüüd vist ainult väljendasin seda teises võtmes. Mingil hetkel loobumine võib päästa mõlemat poolt, säästa. Või ehk piisaks ainult rihma pikendamisest, see on see kui tekib kõrvalsuhe.


Jagamisest. Jama on see, et mida enam sa ennast avad ja jagad seda sügavamaks muutub suhe ja ühel hetkel pöördub see sügavus kõik sinu vastu, võib pöörduda, aga ei pruugi.

https://www.youtube.com/watch?v=1-xGerv5FOk

Teen postituse.

Võimalik, et jätkan hiljem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: tom (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   01.05.17 05:43

keegi varastab su lood ja kirjutab raamatu vms.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.05.17 15:44

Ütleme nii, et ma olen paremaidki päevasid näinud, või ehk oli see viimane tilk mu karikasse. Meil Radissonis on avatud köök ja jälle, korduv nähtus inimeste ees läheb minu ja peakoka vahel ütlemiseks. Ta lööb pas...le pingelistes olukordades, ise väidab, et püüab sedasi minult rohkem väljapigistada, aga ma ei usu teda enam. Midagi ta nagu ütles.....ma olen tema kokakarjääri 15 aasta jooksul üks kõige raskemaid juhuseid, siis ta pidas pausi ja ütles, et heas mõttes, et miks? Ma nõuan inimestelt kes mu ümber on nii palju. Minuga on jah lood natuke teised, ma ei jaga käske, ei kamanda ei õienda, olen leplik, aga midagi on. Et mina nõuan peakokalt palju ja et siis on õigus peakokal minult nõuda. Ma olen talle ka seda öelnud, sina räägid mulle nippe kokatööst ja mina püüan siis sulle kanaldada laiemat pilti, anda edasi inimlikumat poolt, seda, mis on inimene. Ma tean kuidas see jälle edasi läheb mõnda aega on ta okk ja suudab mind vastuvõtta, siis aga kapseldub kuni järgmise tülini. Loobun, vaatamata sellele, et see on esimene koht minu elus kus mind nii väga on tahetud.


Tegin juba vahendajale kõne, et uurida kuidas Helsingis praegu tööotsadega on, aga neil on püha ja ma ei saanud kätte. Nähtavasti jään jälle tilkuma mitme buffeerestorani vahet, et teen enamasti hommikusi vahetusi.


Midagi on, mis hakkab vastu, tänane oli harv juhus, aga taas üks ehe näide.


Praegu ei viitsi rohkem kirjutada, võtan paar õllet.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: dl38 (---.253.140.58.cable.starman.ee)
Kuupäev:   01.05.17 15:44

Üsna Bukowskilik..vahe ainult selles et Bukowski oli naiste lemmik..

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: dl38 (---.253.140.58.cable.starman.ee)
Kuupäev:   01.05.17 15:55

Ja siit idee- kirjuta ka raamat, sellestsamast jurast, mida siia postitad- hakka hittkirjanikuks, siis tulevad ka fännitarid ja kõik loksub paika...)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.05.17 16:02

Jälle keegi kes teab lahendust naisteni jõudmiseks, võid kindel olla, et see ei tööta.

Ja pealegi need vaimsed võimed mida inimesed nimetavad vaimseteks võimeteks, mida koolides ja ülikoolides hinnatakse, mul on need üsna olematud. Usu või ära usu mul oli veel paar aastat tagasi raskusi retseptide lugemisega, olin unustanud lugemisoskuse sest vaatasin mustreid ja pilte. Olukord on paranenud, vahel on hea isegi mõni artikkel lugeda, aga siiski. Olen üsna lihtsa koega selles mõttes, ma ei suudaks seda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.05.17 16:31

https://www.youtube.com/watch?v=_mQE5_okFYc

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   01.05.17 16:49

Olen omasid pingeid vaikselt maha saamas, tunnen taas huvi ja hasarti, et mis saab edasi kui ma ei lähegi ära püsin omal kohal.


Ma ei tea miks ei ole läinud täide see, et pidin saama otse lepingu kogu ketiga, hammasrattad pidid aeglaselt jahvatama, ma pidin veel arsti juures ära käima, et saada mingi paber, arsti juures on käidud ja ta ütles et kõik on korras, joo vähem söö regulaarsemalt ning suunas mind edasi uue juurde kus ma pean rääkima oma haigusest. Kas on nii, et skisofreenikud ei tohigi teha kokatööd, seda ma ei usu, ometi asjad venivad. Homme kirjutan ja küsin paberi järele. Olukord on selline, et minu kohalolek on oluline, minu töö, aga otsest lepingut ma ikkagi saanud ei ole kuigi pidi tulema aasta alguses.

Restoranil läheb muidu kenasti, müük on viiekordistunud, miinus on see, et liialt palju kulub raha tooraine peale, aina timmitakse asja, nii õhtuses cartes kui ka lõunabuffees, kalleid tooraineid enam buffeesse ei lähe, samas on oht, et kliendid siis lahkuvad.

Hotelli huvivad, halvasti ei tohi öelda, maailm on väike, aga inimesed kes näevad ainult numbreid ja nende vahelisi seoseid, reaalsest tööst köögis tundub, et neil pole aimugi.


Olgu, chill, ma jätkan, ei vaheta kohta, aga mul tuleb õppida kontrollima peakokka kui tal lappesse läheb, iseasi kas ta aksepteerib seda, aga ma vähemasti üritan, mul juba selline puht inimlik huvi, kogu see kollektiiv ja pull, aga ma püüan eemalt asju jälgida, arvestades sellega, et mingil hetkel võib neil küllalt saada.


Õlle on üks hea kraam, aga homme luban, et helistan Eesti alkohoolikute kliinikumi, loodan, et raviprogramm on soodsam kui Soomes.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Meremees (---.elisa-laajakaista.fi)
Kuupäev:   01.05.17 20:35

Troll.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   02.05.17 14:06

Ulme. Eestis on süst, mis aastaks alkoholi iha ära võtab nii soodne. Paari päeva jooksul saan teada, et millal ma Eestisse tulen ja siis saan aja bronnida arsti juurde.


Super!


Päikest!

Seda ka veel, et praegu on üks 40 aastane eestlanna andnud nõusoleku, et kaks meest teda siin toas panevad, reedel.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   02.05.17 16:15

https://www.youtube.com/watch?v=SsL7JD10HmM

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 06:51

Peaks end taas dušši alla vedama, aga tahan veel teed ja õllet juua.

Keskpäevaks pean kesklinnas olema ja oma prillid välja võtma.

Rääkisin peakokaga, aga ta ei osanud lõpetada, ei rahuldunud enam üldse mitte, nagu ei saanuks aru. Jäin emotsionaalselt üksi.
Tulin päevapealt ära. Lasen asjadel natuke settida enne kui ametlikult midagi lõpetada üritan.

Mind kutsuti Eestisse tööle, aga samas nüüd nagu oleks võimalik Lapimaale suveks minna. Keeruline otsus. Tean, et ma põlen natuke liialt tugevalt, et seal tundrate vahel olla, aga raha ja muu on määrav. Minu nimi lubati rikkuda, lubati valetada, lapimaal oleks võimalik uuesti ennast tõestada. Lihtsalt need tühjad laiad väljad on hirmutavad. Järgmine reede on aeg arsti juures, saan süsti, mis aastaks alkoholi vajaduse eemaldab ja täna siis kui naine alt ei vea läheb panemiseks. Toakaaslane oleks uue sauna eile maha põletanud, keris läheb automaatselt peale, ta oli ühe sauna valmis saanud ja siis sinna kividele lauatüki unustanud, viimasel hetkel avastas, puu juba hõõgus ja saun oli tossu täis, pull. Ja ausalt ma ei tea, mis saab. Viis päeva pean enne süsti olema ilma joomata, peale tänast võtan end kätte, luban......


Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 07:33

See rääkimine ja välimised asjad on olulised.

Et tekiks tasakaal.


Praegu on nihkes.


Või ma ei teagi. Mittemidagi ei tea.


Aga tahaks, et asjad oleks korras.

Ja ma pean arusaama, et pildis ei ole ainult mina, kogen enda mina liialt tugevalt.


Lihtsalt mingid vastavad foonid kuhu sattunud olen.

Tripin praegu korralikult.

Aga jah, mida pikemalt kuskil viibida seda imelikumaks asjad lähevad, nii see tundub mulle, paraku selline kogemus on tekkinud. Millest see tuleb ma ei tea. Ei taha ju mõelda, et viga on minus. Halb pool on see, et teised inimesed võivad hakata end alaväärselt tundma või siis üritavad mind mingite rõvetate viisidega allutada, enam ei ole rahu.


Miks mulle ei ole kunagi antud sotsiaalses keskkonnas positsiooni mida tahaksin. Pigem püütakse naljaga või siis mõnel muul viisil mind madalamale tõrjuda. Pagan kui asi ongi minus.....või mis iganes.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 07:46

Tegemist ei saa ole füüsilise vastikusega, sest minu juurde hakati tulema ja kallistusi anda või tahtma, ometi hoiti vahemaad.
Olin vastuvõetav, vajalik, aga päris oma ka mitte.


See on ikka mingi vaimne, no peas olev nihe, mida ei võeta omaks ja kardetakse.

Põhimõte, et las ta olla parem natuke eemal, nii on turvalisem.

Kuigi ma üritan seda väljendada siis saan aru, et pilt ei ole ikkagi terviklik.

Samas mingid killud on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 14:43

Ulme.

Minuga tuli rääkima üks vana kindral või keski, nüüd töötab soome riigi nõuandjana, alles hiljuti käi nato kindlaritega või erukindralitega ämaris ja nägi usa kalleid nennukeid või lennukit. Peale seda kui ma küsisn temalt, et miks ta ei ole murdunud ja ma pidin talle ka ise vastama sellepärast, et sinu sees on valgus, ta surus mu kätt ja lahkus.


Tänase õhtu asjus on igaljuhul lubavaid uudiseid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 17:16

Nunuh, naine kes end lubas on kadunud :(

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 17:17

Praeguse idee kohaselt tõmban mai teises pooles nädalaks Odessasse, naised on samakallid kui Tais, hotellid kesklinnas vist isegi odavamad. Lend on ainult kallis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 20:19

Poisid, mis oleks kui laseks end ära kastreerida? Mõnda aega mul juba selline mõte peas mõlgub. Kui ei ole raha, et aega kallites striptiisiklubides veeta siis on asi nagu mõttetu. Pinged on lihtsalt nii suured ja millegipärast mind häirib miskit. See on see, et lõpuks tuleb üks lohv milline tahes, lehvitab ja ongi asi tehtud. Lohv ei jõuaks poole maagi peale kui mul oleks valikuid piisavalt enese lõõgastamiseks nii vaimses mõõtmes kui füüsilises. Mõistate?

Homme bronnin Tallinna reisi, käin mõne tüdruku juures, vaatan mida saadaval on. Massaaž ja õnnelik lõpp käega on ka igati ok.
Tänasele eidele kes end lubas lasen vee peale, ta ei kujuta ettegi kui rõõmsad oleksid poisid olnud, aga see ongi see, et neid ei huvita poiste rõõm vaid mingi enda sisemine kaif, et nüüd on tunnet ja nüüd teeme. Hindan naist kes soovib mehele rahuldust pakkuda just sellepärast, et mees saab sellest midagi. Miks? Sest mina oleksin mingitel tasanditel nõus olema see naine, lihtsalt, et rõõmu pakkuda ja sellest ise rahulduda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   05.05.17 20:23

https://www.youtube.com/watch?v=_1ylCkj8Od8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   06.05.17 16:51

https://www.youtube.com/watch?v=WdYaGt_sm3Q

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.cust.tele2.ee)
Kuupäev:   09.05.17 03:16

No nii, see on siis praegu ainuke koht kus mul lastud vabalt tegutseda ja ma jätkan.

Teie ka kui Facebookis igav vahel on võiksite tulla vaatama mida Paul Luik jaganud on, võibolla jõuab ta kunagi nii kaugele, et hakkab midagi Eesti keeles kirjutamagi.


https://www.youtube.com/watch?v=NW7oNpzBSGc

Lugu on hea ja meenutab mulle eelmise suve naist, need päevad, mis said koos veedetud. Esimene kohtumine läks kül nässu, mina rikkusin asja ära, olin liialt emotsionaalne.

Paul Luik postitab umbes tunni pärast endast uue selfi.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (195.80.107.---)
Kuupäev:   09.05.17 15:34

Minge vaadake Facebookis minu uusi selfisid ja ärge rääkige, et asi ei ole teemasse, see on ühe inimese kujunemislugu läbi pildistamise.


Tantramassaažis käidud, olin üsna skeptiline, aga kogu kohtumisest kujunes välja igati vinksvonks asi.

Teadsin, aga mulle ei oldud seda tehtud, anaali piirkonnas on meestel kui ka naistel teatud tundlikud kohad, mis tõstavad riista tundlikust meestel, aga neil teemadel ma peatuda ei viitsi praegu.


Lihtsalt isa ajas mind täna närvi. Olen minemas Jõgevale isale ja isa naisele külla, helistasin, et olen nüüd rongipeal ja peagi kohal, ta siis teatab, et meil on alkoholivaba korter, kahtlaselt isa naise jutu moodi.....Millal ma olen neile probleemi valmistanud oma joomisega tahaks küsida. Neil vist ei ole ikka õrna aimugi kui sees ma asjas olen kui tuurid peale tulevad, siis on raske ja see ajaski mind närvi, ma lähen isale külla ja ta hakkab piire panema. Lihtne olen hädavajaliku öö isa juures ja homme tõmban edasi Tartusse kus ma veedan kaks ööd hotellis, nagunii ei ole mul Jõgeval midagi teha. Ja joomata oleksin ma ilma piirangutetagi olnud, ma ei tohi enne reedest süsti tilkagi võtta. Lihtsalt kui suva on mõnel inimesel ikka, poleks mul süsti tõttu endale ise seatud reegleid läheksin otse Tartusse, minul ei ole seda külastust vaja, aga neile vist tundub vastupidiselt.


Päikest!


Ja ärge siis unustage Paul Luike.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (195.80.107.---)
Kuupäev:   09.05.17 15:52

See viimane mu jagatud foto on juba kahtlane, arvestades seda mida muidu jagan ja kahtlane on ka seetõttu, et tuleb samast kanalist kus muidu natuke küpsemad tüdrukud, piiripealne asi........viimane foto juba lappesse läinud, selle koht võiks olla kuskil laste teemas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (195.80.107.---)
Kuupäev:   09.05.17 16:00

Apartmenti saab üsna soodsalt Tartus kolmeks ööks, teeks sellele vanamehele tünga, esitagu siis teinekordki tingimusi oma pojale kes tahab lihtsalt korraks külla tulla.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   09.05.17 16:21

Mina võtsin kolmeks ööks Tartusse apartmenti, Isa Saab tünga, tulgu siis ise oma pojale külla homme kui sooviksid.

Kui siin on mõni naisisend siis kutsun kaissu, võin teha massaaži, uskuge ma oskan normaalselt käituda, lihtsalt vahel on pulli vaja teha.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: abi (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   09.05.17 16:52

piltide järgi soe https://www.facebook.com/profile.php?id=100005546236703&lst=1247104246%3A100005546236703%3A1494348673&sk=photos
ja postituste järgi hullem veel.
mine otsi abi. foorumist seda ei leia.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   09.05.17 16:56

:D Soe ja hullem veel.

Ometi vahel kui kontakti inimesega saab siis on mõlemal tore.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: aivar (---.253.96.27.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.05.17 17:26

Keegi võiks selle teema puu maha tõmmata.Fotokala pole solgi jaoks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   10.05.17 18:55

Sama siin, poisid võtke teema maha. Mul läheb ihas praegu paremini.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.17 20:19

Nujah, ihas kustutati mu teema. Aeti ära. Ma siis vegeteerin siin niikaua kuni võimalik.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.17 07:42

Naised, mul on uus selfi Paul Luige nimel üleval, minge vaatama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.17 20:41

Tartu on tore linn, piisavalt erksaid noori, Helsingis neid ikka ei ole sedasi kohvikutes ja pubides. Esimene koht kuhu istusin täitus sellistest rähmastest isenditest, otsustasin natuke edasi liikuda järgmisesse kohta ja see oli see õige. Valdavalt kahekümnesed naisisendid. Üks neiu oli selline, et jäin kohe mõtlema kus ma teda näinud olen, nii tuttav kõik, reaalses elus kuskil, unes midagi sarnast, aga äratundmine oli. Võtsin järgmise alkoholi vaba õlle ja ta tuli samal ajal kassa juurde endalegi joogipoolist ostma. Küsisin, et kust tema esiemadisad pärit on, et sa oled nii eksootilise välimusega, no vanemad olid tal tema kinnitusel ikka mõlemad eestlased. Jälgisin teda vaikselt kogu õhtu, armas ja ihaldusväärne samal ajal, just sellist naist tahaks endale ja just sellisesse naisesse võib armuda ühe õhtuga. Paraku meie kontaktid omavahel seal kohvikuleti taga toimunuga piirdusid. See ongi see, et sa tunned ära ja lähened mina vahel teen nii, aga mitte ükski naine ei ole vastanud sellele või tulnud ise oma äratundmise peale minu juurde. Asi on nihkes.


Olen nüüd 5 päeva kaine olnud, homme tehakse mulle süst, mis peaks eemaldama alkoholi iha, kui õnnestub kõik siis ma olen valmis edasi end tuunima ja kümme aastat ootama kuni sarnasel tüdrukul keda ma täna kohtasin koguneb mehe või meeste kogemus, mina olen siis 40 ja tema 30 võtaksin ta naiseks ja ma teaksin, et ta on saanud endale hea mehe ning mina oleksin üliõnnelik, ei mingeid kompromisse, mis puudutab minu tundeid ja siseelu, algusest peale iga noot on omal kohal.


Ma loodan, et õnnestub, vabanen alkost, vaimne asi muutub stabiilsemaks ja ehk isegi õnnestub natuke füüsilist poolt atraktiivsemaks tuunida enesel.


Tartu on linn kus võiks elada, aga mul lihtsalt ei ole neile midagi pakkuda mille eest nad oleksid nõus mulla maksma, lunastama pileti sellele karussellile.

Mingi erksus ja kirkus on siin noortel silmas, tegelt ka, isegi neil soomlastel kes siin viibivad ja muud rahvused.


Minul on otsad lahtise, ei tea kuhu järgneva paari kolme nädala jooksul maandun, Helsingi, Lapimaa või Norra, kindlasti on veelgi variante mille peale hetkel ei oska tullagi.

Mul on hea meel, et selle tüdruku äranägin, peajagu kõigist üle, täiuslik komplekt, sellist asja kogedes hakka või imedesse uskuma.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.17 20:45

Chill.

https://www.youtube.com/watch?v=Dnj1zshmTE0

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   12.05.17 10:07

Facebookis on uusi selfisid, minul süst tehtud ja solaariumis käidud nüüd on kohvikuring enne rongile minekut.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   12.05.17 12:31

Sain Tartuvaimult nägemuse, kogun paar aastat raha ja siis lähen Tartusse kunstikooli disaini õppima, boonuseks on see, et saan endale veel 10 aastat noorema neiu.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: kali (---.ttu.ee)
Kuupäev:   12.05.17 14:19

ära unusta taskunuga osta.
kui igavaks läheb saad ampulli välja nokitseda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.cust.tele2.ee)
Kuupäev:   12.05.17 14:27

Taskunuga on mul olemas, selline pealt punane ja ristivapi või märgiga.

Mul ei ole ampulli, on lihtne süst ja arsti sõnul pidi toimima, mina igaljuhul loodan parimat, nüüd on aga nii, et isegi komme kus alkohol sees on ei tohi süüa, võib tekkida mürgitus, mingi vastureaktsioon.

Olen rongis ja minu vastas istub üsna nunnu välimusega blondiinihakatis, tundub, et tema loomulik juuksevärv on samamoodi hele.
On süvenenud mingisugusesse filmi vist, mida läpakast vaatab.

Tallinn ei ole enam kaugel, homme laevale ja tagasi Helsingisse.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (91.195.247.---)
Kuupäev:   13.05.17 11:10

Facebookis on uusi selfisid, minu olemasolust sõltuvad inimesed võivad minna ja imetleda, kui tore, hea ja lahke ma olen ja pealegi ilus veel.


Ühesõnaga teel tagasi Helsingisse, kuigi Tallink oli teeninud mingi suurematsorti kahjumi, loodan, et laeva originaalosi ei ole veel mahamüüma hakatud, et neid odavamate hiinakatega asendada, et vähegi kvartali aruannet parandada.

Köögis kui ikka tulemus kehva on siis kül tõmmatakse saalipoolepealt teenidajaid maha, kül üritatakse enam odavat aedvilja toidu sisse sokutada, et vähem liha kuluks, mis teadupärast tähendab suuremaid kulutusi. Üks põhjus miks ma Radissonist lahkusin oligi see....lõunabuffee, ma ainuke kokk, saalipoolepeal ainuke teenindajanna ja üle 60 kliendi. Salatilaud nägi välja nagu seaküna, midagi nagu koitis mul sellel hetkel, ma ju võin toidu hästi valmistada, aga kui saalipool lonkama hakkab siis ei ole kasu ühestki andekast kokast. Peale selle pese veel ise nõusid, midagi on järelikult viltu, inimesi tuli aina juurde, toit enamusele maitses, aga ülevaltpoolt tuli signaale, kokad kasutavad liiga palju töötunde töö tegemiseks ja me ei teeni kasumit. Peakokk ütles mulle, et ma pean vähemate tundidega hakkama saama, samas tööd tuli aina juurde, siin ei olnudki midagi enam rääkida, muidu ju võinuks veel jätkata, isegi tore oli vahel ülemusega tülitseda, aga mingi suhtumine ja vääritimõistmine, mis minu pihta käis, lihtsalt ei suutnud allaneelata. Mõistate, mulle öeldakse, et kasuta vähem tunde, samas tööd on aina rohkem, lõpuks oledki sina lihtne liinitööline seal köögis see pasakott kes asjaga hakkama ei saa. Üks vana kokk mujalt ütles mulle hästi, karjääri teinud mees, et kuskilt maalt peab ülemus selle jama, mis kaela sajab kinnihoidma, ei ole normaalne, et kogu jamalaviin lastakse kuni põhjani, lõppu välja, ikkagi ju tööline köögis on see kes tõmbleb ja näeb vaeva, Radissonis oli, aga nii, et nii restorani juhataja kui peakokk hakkasid kõike neid pingeid hierarhias kuni kõige madalamani välja laskma ja enam ei olnud ega oleks olnud töörahu.

Siia köögijutu juurde vist anaalseksi teema ei sobi kuigi selles vallaski on mul mõtteid. Peale tantramassaazi kogemust mõtlen, et nagu si..ahäda mõnede naistega. Tegelt on kindlad punkdid, asi on vägagi võimalik tööle saada, ülimalt nauditavaks muuta ja ma ei mõista miks ometi on selline üldine halb suhtumine, eriti emaste poolt. Aga nüüd läkski mu jutt lappesse.

Ja muidu, üldiselt ma olen siiski hetero, ainult ideena natuke natuke bi, aga seegi on ainult ideena.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (91.195.247.---)
Kuupäev:   13.05.17 11:30

Minu läheduses isutub üks keskealine mees oma murdeealise pojaga, mees vingub ja kasutab koguaeg oma pojaga suhtlemisel vinguvat hääletooni, mul on kül kõrvaklapid peas,aga ikka tuleb läbi ja see kohati ajab vastikud judinad mööda selga jooksma.
Mingit sorti keskealisi mehi, vastik.


Aavardagu oma teadmisi inimese seksuaalsusest ja kaob vajadus kasutada sarnast rõvedat kõneviisi oma poja suhtes.

Asi on ikkagi mingis sisemises rahulolus.

Tantra osas, kunagu iirisin ja üritasin midagi, aga ei saanud igapäevaseks praktikaks, samas nii nagu ma sellele naiselegi ütlesin kes mulle tegi, et ta on inimene kes tõstab teiste elukvaliteeti. Ja siis on need kes kasutavad pidevalt mingit vaimset alandavat tooni ümbritseva suhtes, nemad siis alandavad elukvaliteeti.

Et avaramat meelt teilegi siin, te vastikud väiksed kalakesed.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (91.195.247.---)
Kuupäev:   13.05.17 12:02

https://www.youtube.com/watch?v=e-ORhEE9VVg

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (194.100.188.---)
Kuupäev:   13.05.17 12:34

Poisid, maaleminek on alanud, aga mure on see, et ma ei saa nüüd täpselt aru, mis suunas ma liikuma peaksin, tagasi ka nagu sõita ei tahaks.

Vastu pole mulle mõtet tulla, lähen trammipeale ja sõidan kesklinna.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   13.05.17 14:04

Lavaš, mis Eestist kaasa tõin on päevalilleõliga nii nämma, oliivõliga oleks veelparem.

Mina kenasti kohalejõudnud oma tagasihoidlikku ööbimiskohta, tõesti, siin ei kannata selfisid teha, aga mul on plaan lähima tunni jooksul kohvikutuurile minna, mine sa tea, ehk isegi teen endast pildi.


Muidu rahulik, nii nagu Tallinnas oli kevad, on ka Helsingis kevad.

Võibolla teid huvitab kuidas ma siis ikkagi laevalt maha pääsesin? Asi oli lihtne, lihtsalt juhtusin õiges suunas kõndima ja siis juba eemalt märkasin seda ukse juures seisvat, liikuvat rahvahordi, ei midagi keerulist.


Endiselt ootan vabameelsete ja vallatute neidude, naiste kirju koppel1984@gmail.com

Eelisjärjekorras võtan vastu kõrghariduse ja tasuva töökohaga naisisendeid, sina maksad hotellitoa, mina lihtsalt ilmun kohale, ei midagi müstilist, siis ma riietan sind lahti, kisun püksikud jalast ja panen sind paar minutit sinu tunnetest ja tahtmistest mitte väljatehes ja ongi kogu minu šhamanistlik seanss või peaks ütlema tantristlik seans lõppenud. Ja polegi oluline kas sa jäid rahule, oluline on see, et mina jäin rahule.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   13.05.17 17:05

Seis on nüüd selline, võtsin 0.0 promilliga nikolai õlle ja jäin purju, kergelt asjad tuiguvad ümber. Kusjuures süsti toime pidi algama kohe. Ja minul nüüd nii suur päris õlle isu, ma ei saa aru miks see akliinikumi arst ajas mulle sellist jama. No tore on vähemasti see, et odavalt sain täisjoodud ning ma ju räägin, et olen eriline, vähesed suudavad selles ebaõnnestuda. Nüüd ma tripin ametlikult....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   13.05.17 17:24

Süsteem on hukas, kas siis ei saada aru, et ma vajan erikohtlemist. Naised ei vaevu, arstidki ei vaevu süvenema..... Naljanumber see kellavärk.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   13.05.17 17:54

Ja nüüd ajab juba kergelt närvi see kellavärk, olen rääkinud arstidele oma teetarbimise rituaalist, ma ei ole ju esimene selline ja pealegi muusosas nagu tavaline inimene, ei saanud siis mulle mõnda sobivamat lahendust pakkuda.... No ma ei või lihtsalt.... 10 aasta tagasi tahtsin süsteemi vastu võidelda, tundus, et palju on Seda, mis jama. Nüüd on endal nii reaalne kogemus, kasvõi enda pärast tuleb aru saada, et süsteem on kaugeldki mitte täiuslik. Te elage aga edasi oma esimeses Eestis, aga kui mina mingi ime läbi kunagi sinä jõuan siis luban, et osa teist saab laksu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   14.05.17 06:04

Keeruline see eluke, aktiviseerisin uuesti oma Märt Koppel konto feissaris, lükkasin kõik sõbrad välja, kahju on ainult see, et mul ei ole seal nii häid tüdrukute pilte, loodan, et mingi aeg jõuan nii kaugele. Ühesõnaga minu käitumine on provokatiivne ja vastuoluline, mõnevõrra on seda mu välimuski. Kohvikutes ja pubides tuleb kasutusele võtta uud taktika, varem ma jälgisin oma kutsikasilmadega ümbrust ja pakkusin naistele oma tähelepanu, enam ma nii ei tee, parem näpin oma telefoni või miskit. Eile oligi, et paar eite läksid õnge ja hakkasid näitlema ja oh siis seda vaimset orgasmi neil kui ma pilgu tõstsin ja vaatasin, et mis toimub. Vot et selline mõte. Näis kuhu ma feissaris pidama jään, Pauli omas oli häid asiaate, sellised õrnakesed, värske lihaga, roosad põsed ja suured rinnad.

Minul olukord muidu ok, aga Nikolaid ma enam juua ei tohi, kerge on reaktsioon tulema.


Oma tahtejõud peab toeks olema, aga minul on see kohati olematu.

Lähen teen endast väljas selfi ja panen Märdi nime alla ülesse, uskumatu, aga sellinegi väljendusviis võib pakkuda hasarti ja väljendusvabadust.


Päikest!

Teie uus juht ja suunaja.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   14.05.17 06:50

Lähen ja otsin endale mõne kohviku, mis juba lahti on ja kus ma saaksin rahulikult vegeteerida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   14.05.17 08:17

Nii õlle isu on, süst oli puhas inimese lollitamine ja minu pärisnimeline Facebook on igav, kus on 14a Lolitad?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   14.05.17 13:53

Nüüd on, et enamvähem konditsioonis oleks joon kodus olles aina kanget teed, sellist hetke ei ole kus ei januta, aina joo ja joo, polegi nagu kunagi nii suurt isu viski või õlle järele tundnud. Ma lihtsalt ei saa aru, mis toimub, oleks ma natuke skisofreenilisem hakkaks või enda kohta mingit vandenõud uskuma. Arst veel ütles, et iga järgneva päevaga läheb paremaks :D

Mis asi see siis on kui mitte isu õlle järele.

Janu januks, aga muu kogemus sarnaneb minu Tartu aegu kui hakkasin paastupäevasid tegema või loobusin lihast.


Teine kummaline asi on see, et minu raviarst vaatamata sellele, et ütlesin talle kontrollige järgi, ma ei oma ülevaadet kas mulle on vaja kirjutada uus sats rohtusid välja. Kui Eestis käisin siis võtsin viimase koguse apteegist ja mul on kuri kahtlus, et minul on nüüd kolme kuu varu käes, vähemasti ühte neist. Homme kontrollin täpselt üle mida ja kui palju mul on, kui suveks piisab siis tühistan selle mõttetu arstilkäigu midagi ta öelda mulle nagunii ei oska või ei taha. Ravimite väljakirjutamine sellistes annustes, laiskus, rumalus, hoolimatus, mingi mugavus kes teab. Ja kas ei oleks mõistlik enne kui akliinikumi doktor mulle süsti hakanuks tegema peale selle, et netist loeb minu ravilugu või miskit võinuks veel konsulteerida mu praeguse arstiga. See kõik ei saa ju nii harv juhus olla, lihtsalt infot ei ole piisavalt jagatud.

Ebanormaalne ju, et peale süsti tekib veel suurem janu.

Ja lohutuseks teile, tean, et minu käitumine siin tekitab omamoodi tundeid inimestes, vahel ma püüan veits huumorit pakkuda, mingit sisemist ebamugavust, häbi, äratundmist, aga mis oluline minu mõtted vähemasti jõuavad mingite üksikute inimesteni.

Aga olgu, ma joon veel ühe tassi teed ja siis uuesti kohvikutesse kohvitama, alkovaba õllet pole mõtet juua, see läheb juba sedasi kallimaks kui alko enese tarbimine, ma lihtsalt ei tunne, et janu kustuks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   14.05.17 14:09

https://www.youtube.com/watch?v=_1ylCkj8Od8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   14.05.17 17:06

Mingi lõõgastumine on minus tekkinud, mõnus läbu on pubis, purjus inimesed, pede teemast oleme ka siin üle saanud. Tüdrukuid võiks ainult rohkem olla...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   14.05.17 18:50

Soome võib jäähokis kaotajaks jääda, midagi on nende meeste silmis siin.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   14.05.17 19:31

Lähen koju, see oleks puhas rõõm kui Soome kaotaks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   14.05.17 19:33

Vahel on nii, Et mingi inimestekooslus, aitab kaasa sisemisele arengule, täna oli nii.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   14.05.17 19:53

https://www.youtube.com/watch?v=_mQE5_okFYc

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.05.17 05:53

Heippavalleraa, kas te igatsesite mu järgi?

Mulle tundub, et ma olen Helsingi ilusaim poiss ja pealegi veel töötu, kas see ei ole mitte üks suur pluss ühe mehe juures, olla töötu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.05.17 06:33

Teen teilegi diskot.

https://www.youtube.com/watch?v=LPM-g_mw1jg

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.05.17 07:32

Helistati, nüüd ootan uut kõne, mis peaks täna tulema, tundub, et suveks on mul Lapimaal töö olemas, kui ma ei eksi siis saan terve mökki endale elamiseks, aga selle üür on kah küllaltki kallis üle 400 euri kuus.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.05.17 13:42

Heippavalleraa ma sain Norra töökoha :D

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   16.05.17 14:06

See oli üks mu unistusi kokana ja nüüd saab seegi vist teoks, järgmine kolmapäeval pean juba kohal olema. Leping esialgu kuni augusti lõpuni.

Heippavalleraa.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   17.05.17 03:26

Kuigi ma raseerisin end täna altpoolt on mul ikkagi selline karvane tunne, et oma Sony koos Samyangiga peaks tripile kaasavõtma, mine sa tea võibolla tekib tunnet mõni klõps teha.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 03:47

Siiamaani olen siis suutnud alkoholist hoiduda. Olen hakanud nägema natuke agressiivseid unenägusid, on tekkinud mõtted oleks hea kui mul oleks musklis keha, siis saaks vahel kellegile laksu ära anda kui vaja, ma pole enam kindel kas tahangi oma lillat pead ja roosasid riideid. Täna lähen käin linnas ja vaatan kas leian endale sobiva nupuga noa. Soov on reisida, minna Põhja Taisse, soov on panna asiaate, omada nii head vormi ja näha kuidas voodis on neil raske või lausa hirm kui ma neid töötlen. Lihtsalt mõtted, praegu on asi kaugel sellest olen olen gay välimusega veidrik.


Teisipäeval jõuan Bergenisse idee järgi, sealt liigun edasi töökohta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 06:25

Kui õnnestuks muutuda sõjamasinaks. Et milleks? Eks ikka on olukordi olnud, kord hakkasin öösel taksot võtma ja üks härg jooksis minu ja auto vahele ning ütles, et mine sa vittu, härja naine ainult irvitas seal kõrval, neil hetkeil tunned, et nüüd virutaks ära, mõlemale.

Vägivald.

Helsingis on raudteejaama taga telk püsti, ei muslimitele, EUst välja, seal vahel tolknevad sõjaväesaabastes ja lendurijopedes noored mehed, seal on ööpäevaringne laager.


Miks räägitakse, et lapsi ei või lüüa.

Ma ei viitsi enam pede olla, tahan kakelda ja olla võrdväärne lahmija.

Tunnen, et soovin füüsilise jõuga probleeme lahendada.

Rõve on selline pehmo olla, inimesed mölisevad siis kui heaks arvavad, solgiauk kuhu võib sülitada.

Pedestumine, see on alkohol, ravimid ja mingi minu arusaam, et ehk nii lahendan olukorra. Staar oled siis võid pede olla, tavaline inimene ei suuda nii elada.

Tahaks, aga ma ei tea kas suudan, praegu on lootused selle peal, et alkost loobumine muudab kehakeemiat soovitud suunas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 07:06

https://www.youtube.com/watch?v=Ckom3gf57Yw

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 07:14

Ma ei soovi eanm seda keemiat, mis mu sees on, ma ei soovi keemiat, mis suunaks mind ka religiooni poole, tahan keemiat, mis annaks mulle keha millega saaksin hävitustööd teha seal kus vajalikuks pean. See on see mille järgi küsin. Alkoholist loobumine ja tänane noa ostmine on algus.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 08:24

Varsti hakkan linna poole liikuma ja chillin siis militaarpoodi. Päevapoole tekib nähtavasti paar pedepiltigi Facebooki.

Kaamera vedamine Norra on mõttetu, pean suutma tulevikus võimalikult palju oma energiat suunata mingite hävituslike protsesside loomisele, seegi võib olla loominguline. Näha inimeste silmis valu, hirmu, alandlikust. Ma pean pääsema välja ja selle olukorra lahendama.


Päikest!

Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 11:54

Päris kena nuga on mul nüüd olemas.

Trippimisest.
Olen kergeltviisi sõltuvuses ja ma ei usu, et olen esimene selline skisofreenik. Trippimised kus tunned, et järjest enam oled asjas sees, siis aga satuvad su juurde mingid inimesed, sa tunned ta ära ja vabaned. Nagu pidev klounaad või mäng. Mingi kindel kooslus vabastab, annab teadmise, vaimse laksu. Ja sa saad Aina enam teadlikumaks mängu seadustest. Ma olin sees juba väga varakult oma nooruses nüüd nagu hakkan arusaama mis tugevamad mängurid mulle tegid. Enda vastu ei saa ja ma üritanhoidaasja seadustepiires.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 11:58

Ma loodan, et mõlemas ilmas korraga on võimalik olla tegev. Pedetsen edasi, aga üritan saavutada normaalse keha noh just sellise, saan asja füüsiliseks ajada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 12:17

Mõistuse, tavateadvusega seda ei korralda. See on mingi tunne, mis juhib, midagi psühhoosi sarnast. Lähed sisened rolli kui asi korras oled jälle tavaline inimene edasi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 12:35

On eluliselt oluline, et tööl asjad sujuksid, aga ma ei usu, et ma endale püsiva paiga leian.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 12:46

Need inimesed kellega kohtuma pean ei asu haiglaruumides, nad on tänavatel, kodudes, töö juures. Ja kord me kõik kohtume...... Kuigi see on vist igavene karussell.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 13:01

Ma kardan seda Norra maakohta mägede ja fjordide vahele minekut.... Mitte tööd, aga nende pasalelöömist ja siis vabadusi. Uskuge see on tõeline, isegi mu helsingi korteri kaaslane lõi viimasel päeval pasale ja hakkas mind mingites x asjades süüdistama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 13:06

Ma ägestusin.... Siis oil sa said must valesti aru, aga ikka jätkab mulle mingi iba ajamist. Mingu kurtku oma probleeme kellegile thistle. Kuni sinnamaani oli kõik OK.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 16:14

Mõned kontaktid ja äratundmised oleks võinud mu minevikus olemata olla. Nad suunasid mind nii piiripeale. Mõte sellest sunnibki mind praegu ütlema, et noa ost oli rohkem sümboolse tähendusega. Mul oli vaja põhjust, ideed et saaksin jälle kogeda ja natuke targemaks. Üritan lihtsalt midagi endale korraldada ja see toimis. Lõpliku lahenduse andis esialgu üks mööduja. Poiss nagu mina kunagi olin, aga palju tublim. Seosetu jutt paljudele, aga kui keegi on kogenud neid keerulisi protsesse siis ehk aimab miskit. Aku tühjeneb peagi, aga skiso tripib edasi. Põhjust ma ei tea, miks mingid inimesed ja rollid teadvustamist tekitavad, aga see toimib.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.05.17 19:30

Tagasi kodus ja tuleb tunnistada, et linnas tundsin ma ennast palju paremini kui maal, homme kindlasti tagasi, esialgu lihtsalt plaaniga taas solaariumi minna ja mõnda kohvikut külastada.

Maailm liigub ja õiges suunas.

Ausalt kui ma linna jõudsin siis kõik tüdrukud tundusid liiga tüdrukulikud, lapselikud, Ameerikas ju asjad palju suuremad kuigi mina Ameerikas käinud veel ei ole, aga nii tundub. Sain end mahalaetud kohe pilt muutus, linn oli täis ilusaid inimesi, üks erilisem kui teine ja mida kõike nad endas ei peida, mis ime amateid nad ei pea või mida ulmet ei õpi, no mina ei suudaks ju neid asju, aga nemad suudavad ja ma imetlen neid. Baltijaamaski asjad tasapisi paranevad, aga endiselt liigub seal kontingent kes end liiga koduselt tunnevad ja nad üritavad omal territooriumil tüli norida, nii juhtus tänagi minuga, ega muud, ignoreerisin, aga see on just see hetk kui minusugune poiss tahaks maailmaparandamist natuke kiirendada, tahaks omada sõdalase keha ja füüsiliselt mõnda isast või emast nuhelda, no et nende maailm kokkuvariseks, et nad ehitaksid uue ja parema. Baltijaamas oli asi trippimisest kaugel, seal tundsin füüsilist hirmu, midagi pole teha.


Trippimine muidu kohvikutes ja tänavatel oli lahe, nii hästi tundsin ennast. Rääkidagi ei ole mõtet, inimkonnal vell puuduvad sõnad teadmised kõige selle kohta.

Päikest!


Joon natuke veel teed ja siis magama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.05.17 04:47

Näitan pärast oma uut nuga teile feissaris ja ma mõtlen, et kas ma peaksin kolima osaliselt oma jutuga ümber Facebooki, ei tea.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.05.17 05:33

Noal on klamber küljes, et saab vööl kanda, vedrusüsteemi ei ole, aga pöidla lükkega avaneb tera. Et ma esmaspäeval lennuki peale minnes teda vööle ei unustaks, kenasti suurde kotti ära pakiksin. Ja nii ma siis viikingite ja trollidega kohtuma lähengi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.05.17 09:29

Feissaris uus selfi üleval, ootan mõne kalatüdruku kirjutas.... Võiks minna koos Kumusse...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (195.69.54.---)
Kuupäev:   23.05.17 03:55

https://www.youtube.com/watch?v=aurWi_zVQK4

Tervitus, olen kenasti Oslo lennujaama jõudnud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   27.05.17 14:39

Poisid, ma olen armunud. Minust 10 aastat noorem neiu on asja suht kenasti vastuvõtnud, blockki pole ette löönud, aina paremaks on läinud see asi ja, mis tore on see, et ma kohe alguses viskasin pilgu peale, et ta võiks üks reaalseid variante olla, rapuntsel selline. Vaatame kuidas asjad edasi sujuvad, kui ma peaks õnnestuma siis hakkab selfidel olema kaksi, ei enam koguaeg üksi.

Muide kuidas teile mu hõre vunts ja habe meeldib?

Ma sellesosas natuke kahtlev, aga kasvatan ikka vahelduseks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   28.05.17 12:03

Söön Norra pruuni juustu, võibolla mäletate lehmakommi, vot selline see pruun juust ongi, lehmakommi hulkasegatud.

Tegelt on mure, mure on see, et piir saabus neiul, mina just mõtlesin, et mis tal õige viga on, et minuga suhtlemine talle sobib ja siis tuligi, enam ei ilmu siia kus mina istun, avalikus köögis diivanil, siin kus ma vabal ajal istun, chillin ja teed joon. See kõik on tegelikult väga kurb, hakkasin just arusaama, et kui oluline on see emotsionaalne level, energeetika, jah ta välimus on ihaldusväärne, aga lihtsalt see energeetika, kui ta minule lähenemiseks sammu ei tee siis ta tõesti ei tea millest ilma jääb, ma oleksin valmis talle korraliku sõidu pakkuma. Neiu unistab kunagi võimaluse korral minna graafilistdisaini õppima, just see unistus millest mina unistama hakkasin kui Tartus käisin, aga vaadates neiut ma tundsin ma võiksin vabalt olla kokk edasi ja finantseerida tema unistust, sest ma kogesin midagi, kui harvaesinev ja väärtuslik see oli, ma tundsin seda ka täna kui ta tuli korraks kööki, meil oleks koos tore, ühine mull tugev.

Sitt on see eluke meil, vahel näed potensiaali saad aru millestki, aga siis jääb natuke, natuke puudu, midagi takistab.

Minuga vist ongi nii, et see maailm, reaalsus kus elan on hoopis midagi muud kus ülejäänud rahvas asub, meil ei teki ühisosa, vahel nagu tundub mulle, et inimesed kardavad seda mida olen, aga ma ei saa aru, mis see täpsemalt endast kujutab. Eks see ole see mida ma igapäevaselt endast kiirgan, ühest olen aru saanud, mingi osa mida ei suudeta vastu võtta on mu alandlikus, minatus. Mõistate ehk, ainult idioot püüaks sellistele jobudele nagu teie siin vahel olete midagi kirjutada, sama asi on elus. Olen nagu midagi ja inimesed ei mõista, olemus. Milleks anda, aga vahel on lihtsalt nii suur vajadus anda, et parem on anda see jobudele kui endas hoida. On ju normaalne, et see kes jobu sulle tundub talle sa sülitad näkku, aga mina ei tee nii kuigi nüüd natuke nagu tuli miskit sarnast siia kirjutades. Vaadake ma tunnen ennast siiski enamasti suht mugavalt ja ma tean kui on väga väga raske, jah on sisemisi võitluseid oma terve mõistuse üle, vahel tahaks alkot, ometi on see olemine nauditav ja puudub vajadus agressiivsusele. Mul on head rohud peale ja ma olen rahul, et need mul on, ma ei tahaks igapäevaselt tegeleda sellega millega inimesed tegelevad, tahan elada oma heas ja mugavas maailmas, mitte saada segatud sellesse pasasse milles inimesed hulbivad, et olla osa ühiskonnast, karjast. See on pasarada, inimesed siplevad, tänagi nägin. Ma ei ütle seda üleolevalt, aga mingi pidev teineteise surkimine, ma ei mõista, andke lihtsalt inimestel olla.

Pasarada.

Loodan, et neiu veel aretab midagi ja saab taas vastuvõtlikuks minusuhtes, ma nägin temas potensiaali, mida me kõike ei suudaks luua läbi ühise koostöö.

Tee on kuum ja väljas on kuum.

Mina olin hommikuses vahetuses, esimest korda üksi, pärastlõuna pidi vaba olema, aga mind pagendati taas tööle, loodan, et homne või ülehomne on vaba, pean käima Norra maksuametis ja paberid kordaajama.

Pasarada, ei midagi uut, lihtsalt näen ja mõistan, seal te istute.

Aga mina, kindlasti teiegi oma hunniku otsas kogete arengut, minagi kogen, kokkadevaheline paaritusrituaal kus uus kokk saab peppu on siiani olnud üllatavlt leebe, inimesed on küllaltki toredad vaatamata hunnikule. Et kogen edenemist, suurt edenemist, mitte oma kokakarjääris, aga just selles, mis mulle oluline, mind ei ole suudetud siduda selle essuga, seda teed käima ja iga uus koht kuhu olen läinud on olnud samm edasi parema oma maailma suunas. See on mingi energeetika, mull kus esineb järjest vähem inimlikke vigu, jah vigu on ja ma õpin, olen ennekõike kokapoiss kes igasse uude restorani minnes peab omandama uued tavad ja harjumused, aga just see mull, ma suudan seda aina enam tugevemaks muuta nii, et inimestel ei ole võimalik enam minu energeetikat lõhkuda, neil on valida kas nad hoiavad eemale või tulevad minuga, aga järjest vähem on inimesi kes sekkuvad mu sisemaailma, ei söendata, mina olen tugevam kui kunagi varem, minu isiksus arenenud aina lähemale mingisugusele ideaalile, millegile millest lugupean. See on sisemine ja välimine rännak, aga ma ei ei usu, et need maailmad kunagi tasakaalu nihkuvad, ma jään kokapoisiks, aga sisemiselt kasvan kuningaks, valitsejaks. Minu ideaalmaailmas tehakse näiliselt ja välimiselt otsused minu eest ära, need on need inimesed kes tegelikult väljakujunemata, ma ei taha öelda, et nukud, aga siiski lapsed mingis mõttes. Mina tõmban lihtsalt niite ja kui neid ei ole enam võimalik tõmmata liigun edasi sinna kus mul on võimalik oma oskuseid arendada, tegemist on palju enamaga kui kokatööga. Nii tunnen praegu, nii mõtlen, skisofreenik nagu olen, ometi miskit jah nagu oleks, loodan, et vastavad arengud jätkuvad. Välimiselt lihtne, sisemiselt hästi, hästi keeruline. Ma ei eralda siseilma ja välimist teineteisest, aga tahan, et otsused tehtaks ilma minu osaluseta just mulle sobivas suunas, ilma minu pindmise teadvuse kaasluseta. Jabur jutt, aga midagi ma julgen väita, öelda ja nii liigume me parema ühiskonna poole, kes osasaab on õnnelik, õnnega koos. Mõtted, kaemus, aga varsti tagasi välisilma sest mu füüsiline keha tagab kõige selle kogemuse, arengu kogemuse ja oma füüsilise keha eest pean ma hoolitsema, võimalikult hästi täitma seda osa köögis, mis mulle on usaldatud ja lootma, et kui minul jääb teadmisi väheks just nii nagu see sageli on siis on keegi kellel neid teadmisi või oskusi rohkem ja asjad saavad lahendatud minu pilet siin maailmas lunastatud.

Miks ma seda kõik tunnen, nii kogen, olen arusaanud, et on ime, et minusugusel haige kehaga inimesel nii hästi läheb, see on fenomenaalne. No jah vaeva on ka nähtud, aga siiski, lihtsalt uskumatu, et ma peale kõike neid aastaid kasvõi alkoholivastase süsti tegemiseni jõudsin ja ime, et siiani varsti juba üks kuud kaine põhimõtteliselt olen suutnud olla. Kuidas saab üks nii suva inimene sellise asjani jõuda, pasamerest kõrgemale tõusta. Taoline kogemus annab positiivset energiat, jõudu, usku, et ehk minu lahing kus ma kasutasin ebaausaid võtteid, kus ma kaotasin ei olnudki ehk tühja, vaid kõigel on oma eesmärk ja minu puhul see käänas kogu maailma õiges suunas, asjal võib olla suurem eesmärk.

Teie Kuningas ja valitseja Märt Suur, Kõige Suurem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: max (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.05.17 20:11

üsna rõve lilla peletis oled tegelikult.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   28.05.17 21:56

Cillin natuke, kuulan lõõgastavat muusikat ja joon teed. Peas on natuke omamoodi tunded, magasin eelmine öö vähe sest olin pikalt üleval ja tõusin väga vara töö tõttu. Eeldustekohaselt on mul kaks järgnevat päeva vabad, see on tore ja ma olen seetõttu natuke, natuke õnnelik, õnnelik olen veel muulgi põhjusel. Kui ma olin oma tänase postituse siia ära teinud tuli minuga juttuajama teine pruunisilmne neiu kellele olin pilgu pealeheitnud, vestlesime mitu tundi järjest, tema oma elust, mina oma elust, mul on hea meel, et ta tundis end minuga mugavalt, ütles veel, et tore oli ja võiks teinekord taas jälle lobiseda, säärane asi on minu jaoks uudne, et keegi tuleks juttuajama, muljetama niisama. Proovisin siis kuulata ja kanaldada, vastu anda, peegeldada tema enese mõtteid, mis minus olid sünteesi saanud. Elu on nii kummaline, tõesti on, aga ma olen rahul, kahju ainult, et mul energiajooki praegu ei ole, nii tahaks paar suurt purki juua, homme esimese asjana lähen poodi juhul kui ma kohe bussi ei võta ja maksuametisse ei sõida.

Mõlemad tüdrukud on kahekümnendates, pruunisilmne vist olla lausa 21 ja pärit Tartust no vend tal on vabakutseline, disainib veebi ja muud säärast, jällegi üks kummaline kokkusattumus, täpselt nagu seegi, et teine neiu tahtis ise midagi sarnast õppida.

Midagi ma tahtisn rääkida, aga olen unustanud, mingid tunded olid sees, vist oligi, et korraks tuli pruunisilmne kööki koristama.

Chill päev oli täna, hommikusesvahetuses palju tööd, nüüd ei tahaks kohe kuidagi magama minna, tahaks pikalt üleval passida, midagi teha, aga ma ei teagi mida, mingit sisu võiks olla. Tüdrukud jutustada midagi, aga nad läksid magama.

Korraks tundsin täna peale tööd kurbust ja ma ei saanudki aru miks, ma oleks nagu kellegi lootuseid petnud, aga ei saa aru, mis teema on, mina ju olen elanud nii nagu osanud, valikud ei ole alati kerged olnud, aga nii on see läinud ja vahel lausa sedasi, et otsused tehakse minu eest, aga nad on olnud sobivad. Vaadake minu teadmistest jääb väheks ja nii ongi parem, et asi justnagu organiseerub iseseisvalt just sobivas viisis.

Võibolla osa teist on näinud fotosid mida jagan, viimased päevad on mulle näidanud kui väheoluline on see kest ja kui palju olulisem on see, et tekiks ühine ruum. Teie jaoks jah on see ehk tavaline, te ei märkagi, ei väärtusta, minusugusele on aga iga säärane kontakt inimesega ülioluline, toimub infovahetus ning väga palju on seda mida ma esialgu ei märkagi või ei teadvusta, aga ometi midagi toimub mu sees. Või lihtsalt see kogemus, et keegi soovib jagada minuga oma maailma, mõtteid, need ei ole niisama teemad, niisamateemadel minuga ei vestelda, kui on midagi siis on asi natuke sügavam, on need mured, on need küsimused natuke keerulisemad ja rasked teemad.

Need päevad Norras on mulle midagi õpetanud, öelnud, mu töö on hakanud äratasuma, ei olegi midagi muud kui see, et ma tahan olla omas mullis, lihtsalt, et oleks chill, varemalt ikka poogiti mulle kõiksugu negatiivset külge, nüüd aga uues keskkonnas inimesed justnagu saaksid aru, ei olegi midagi muud on Märt, omas mullis chill märt, lihtne märt, ilma eriliste mõteteta enesel, aga ometi ma võin vastu peegeldada teiste mõtteid kui asi on seda väärt, kui minule pakutakse inimest mitte aga mingit maski kes pasahunnikul istub, vaid puhtaid emotsioone, mis mu äratavad ja justnagu mind toidavad, kosutavad, nektar, teil ei ole õrna aimugi kui hea see nektar on, inimtoiduline nagu ma olen. Ja mitte ainult tüdrukud, need kaks tüdrukut siin, minu paarimeeski tahtis täna tööl lakkamatult lobiseda, midagi seletada, mulle tundus, et ta justnagu pingutaks millegipärast kui ta minuga räägib, see ongi pingutus, olla inimene, allikas, nektar teise inimese jaoks.

Mu elu on siin võtnud kummalise pöörde ja ma võin tunda rahulolu, Helsingis sooviti tööalaselt tihti või kallistust või pilku, nüüd on inimesed hakanud minuga rääkima, omi mõtteid jagama. Ega ma päris täpselt aru ei saagi, mis toimub, aga protsess on põnev.

Päikest.

Teie välimiselt väike, vägaväike Märt, aga sisemiselt hästi suur.


Üritan natuke veel chillida, kell on alles ju veel vähe ja vaikus peale loojangut on meeldiv, inimesed magavad, mina hiilin ringi, otsin tegevust ;)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 10:13

Täna ma maksuametisse ei jõua, magasin pikalt ja see asutus pannakse kinni juba enne kella kolme, buss, mis sinnapoole liigub jõuaks napilt kohale, aga mul oleks veel vaja õige maja ülesseleida.

Nüüd ei olegi muud kui chillin niisama kogu päeva, võimalik, et õhtul pean veel töölegi minema.

Ja teie ärge arvake, et mina olen omadega sassis inimene, tegelikult on se lihtsalt nii, et ma näen asjadel väga paljusid tahkusid või siis tunnen neid ja vastandlik jutt ei olegi vastandlik sest just nii ma kogen mõnda asja korraga.

Unekas on, aga ma ei tahzaks magada, see teeb olemise liialt pehmeks kui mitte isegi unisemaks.

Midagi võiks veel rääkida, aga ma ei tea mida.

Tüdrukud tulid kööki sööma, köök on hea koht istumiseks, siin liigub rahvast ja aetakse juttu, huvitav on, et keegi teine ei naudi siin niisama chillimist nagu mina või õigem oleks sõnastada vist, et keegi teine ei istu siin nii palju.

Liiter energiajooki on joodud ja tass teedgi läinud, minu uimasus on kadunud.

Chillchillchill.

Üritan oma kehakeemiat vastavasse konditssiooni viia, et ma saaksin trippida ja hetkel tundub, et vist isegi õnnestub.

Ilm on selginemas, tund tagasi olid mäetipud pilvedesse mattunud, aga jalutama ikka ei kutsu, liiga uus koht, tahan oma tuttavates mustrites olla, harjuda sellega, mis praegu kõige lähemal.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 13:52

Peaks endale lisateed tegema, 1.5 liitrit energiajooki on joodud pluss mõned teed, on tunda, et asi hakkab vaikselt lappesse minema, pea tuikab, aga ma vist olengi natuke sellise valu sõltlane, meeldib kui asjad lappes, nii leian endas huvitavaid tundeid, naudin seda mürgitust, mis kehas tekib, naljakas, et inimesed räägivad vahel südame puperdamisest või millestki sarnasest, minul on vast ehk mingid õrnad valud, mis natuke ergastavad keha, meelt, vaimu, enesepiinaja selline väikestviisi. Nii lihtsalt tekib tahtmine midagi luua selle niisama vegeteerimise ja lösutmaise juures, kõrval, muidu lihtsalt oleksin uinuvas olekus mollusk, no muidugi mollusk ma olengi, limane seest kui väljast.

Ühe teisegi neiuga sai paar kolm tundi vesteldud, mõtlesingi, et mis ta õige mökutab, keelebarjääri ju ei ole, aga võttis aega enne kui avanes, istus oma veeklaasiga ja telefoniga lauataha ja hakkasime koos tiksuma. Sain aru, et tema jaoks oli Ameerikas raamatute müümise kogemus suur asi, ise kahtlustan, et ta siis alles avaneski inimestele, kuigi jah on olnud siiamaani suht aktivist, suvel läheb käib korraks Viljandis, ta tahab sinna kultuuriala õppima minna, rakenduskõrgharidus. Kõik on chill, noored kahekümnendates reisivad ja teevad tööd, a mina abiellusin, tundus olevat turvalisem variant.


Teate ma plaanisin endale kuldketi ostmist, aga see asi jäi katki, muidu sobiva keti leidsin, nüüd tahaks uuesti, aga vaja järgmise kuu keskpaika oodata kuni finantsid tekivad, ma vahetaksin need kivikesed enda kaelas välja, saaks ehk veel chillima olemise endale, praegu kisub see asi liiga spiritualistlikuks, pulli võib teha, aga kas ma tahangi olla selline inimene, siin need päevad olen ka mingit x muusikat kuulanud indiaaniflöödid ja muu säärane, no üks on see, et loodus inspireerib, need rohelise mäed....Et saaks kuldketi, siis ma jätaks natuke rohke enesest sellise orikamulje ja orikas ma tahan olla, praegune rohelistes kivides kett on raske, kuldgi on raske, aga see kaelakee on palav, ma millegipärast tunnen tihti nii nagu praegu gi, et kaela ümber kuumab, no palav on niisamagi, meil ju suur suvi, aga see kaelakee on kuidagi veel raskem ja palavam, mingi raske, palav, pehme, kuuma asjandus ümber mu kaela, jätab veel sellise vaimse inimese mulje, ei taha nii vist....Parem on olla orikas, vana kulunud orikas kellelt ei oodata välgatusi, või mis. Tripin siin omades mõtetes. Elagu orikad, kui ainult veel mõni emis leiduks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 19:53

Müstika, kunagi ma sain visiooni, et asjad võiksid hakata lahenema, aga ma ei oodanud nüüd sellist käiku, et üks minu tänastest feissari selfidest on kadunud nagu tinatuhka, vaatasin veel mitu korda üle, aga mida ei ole seda ei ole enam, kusjuures sai üles laetud kaks pilti korraga ja ma jõudsin neid veel netis vaadata ning minu uus tuttav pani sellele like, mis on harv nähtus.

No see on normaalne, et ihast kustutati mu postitused koos teemaga ja konto plokeeriti, keegi veel mainis foorumis, et minu postitused kõlavad appikarjena, saagu üle, ma ei lähe sinna tagasi praegu selleks tagasi, et mulle saadaks taas näkku sülitada. Mõtet muidu, et minu postitused kõlavad appikarjena...sellest saan isegi aru, ja ütlen ka, et mind ei mõisteta päris õigesti, elan natuke teises maailmas ja see mida tunnen ei ole alati normaalne, ma ei ole normaalne. Müstika on see, et vaatamata minu arusaamadele ja infole mida teistelt saan võin sageli kinnitada, et asjas on iva, mis räägitakse siis keegi ei ole mulle juba aastaid öelnud, et minu jutus on mõtet, peale seda kui naine mingis mõttes mulle enne lahutust vee peale lasi. Arvan, et läheb aega enne kui keegi julgeb mind taas tunnistada, väliselt mulle lihtsalt positsiooni ei anta.


Mida ma täna vegeteerides veel kogesin.....

Leidsin endas mõtte, et kui asjad sedasi jätkuvad siis nii mõnigi inimene on jamas, sügavas jamas ja see ei ole mina.

Miskit oli veel, kogesin mingeid pingeid eneses, aga siis kaks tüdrukut jäid kööki chillima, teatud sündmuste käik vallandas minus no mingi plahvatusele sarnase reaktsiooni. Julgen väita, et sotsiaalses pepuseksis kogevad inimesed seda tihti ja on tihti valmis ka erinevalt käituma, et neid sisemisi orgasme tekitada ja eneses kogeda. Mina lihtsalt olen viinud ennast nii alatoitumisse, et suudan jälgida ja kogeda neid hetki. Need väikesed laksud on omamoodi mõnuallikad, mis panevad karja liikvele suhtlema. Nagu öeldud kõikidevaheline pepuseks ja inimesed naudivad seda.

Tundub, ma püüan edasianda, maailm jookseb praegu mingi koodi, mustri peal, me saame koolituse, märgisüsteemi, kesta, aga ei ole võimelised seda reaalselt kogema, teadvustama, kui koged, äratunned siis sa teadvustad seda. Elame kitsaste inimeste maailmas, meil on palju märgisüsteemi, teadmiseid, tohutult palju, aga aina vähem realisatsioone, aina vähem oleme võimelised kogema. See on praegune maailmapilt, mis info minuni jõudis. Kas võib olla, et tunded lamenduvad, aina rohkem ja rohkem erutajaid, mida me oleme võimelised tootma kuna märgisüsteem ananb ülemvõimu looduses, teiste karjade ees, toodame aina enam erutajaid ja muutume aina tuimemaks. Kas võib olla keegi kes sellise süsteemi teadlikult on käima lükanud ja mis võib olla tulemus. Kitsas emotsioonide maailm, lubame enesele ainult väga pinnapealseid või kuidas nüüd targem sõnastada, väga kitsaid vibratsioone. Et kesta sees on aina vähem mahlasid. Protsess ei ole lihtsalt vananemine või ühiskonna vananemine. Midagi nagu oleks mida märkasin, sõnastada keeruline. Kas asi on süvenemisvõimes, mitte selles keskendumisvõimes mida vaja on koolis, aga mingis muus süvenemisvõimes. Lastakse ainult maskide peal ringi, muuks nagu enam ei oleks vajadust kuna koodi selgeksõppimine tagab koha ühiskonnas. Mõistate. Ja kas võib olla, et mina olen leidnud oma nokia, see on see, mis minu eriliseks teeb.


Kokapoiss märt, skisofreenik pusija.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 20:42

Mis siis saab kui ma tõmbangi niite, kui ma vahel olengi see, mis sütitab.

Esimesi reaktsioone neidude poolt on juba näha, enamus on läbi köögi juba käinud, ainult üks neid pole siia millegipärast jõudnud, kas ta elab mujal või on tal köögiga tuba, ei teagi.

https://www.youtube.com/watch?v=Rk_sAHh9s08

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: raigs (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.05.17 20:51

Mõnele ilmselt ei meeldi, kui keegi kogu aeg köögis vahib. Tahaks natuke privaatsust, omakeski toimetada, kuid näe, ei saa.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 20:57

Millegipärast tikub uni jälle ligi, aga tahaks pikalt üleval olla kui inimesed magavad juba, siis on rahulik, mõtlete võibolla, et oma magamistoas ehk oleks mul rahulik, aga ei ole nii, öösiti kui inimesed mu ümbruses uinuvad siis muutub kuidagi vaikseks, ma rahunen maha või lõõgastun mingimõttes.


Mul on palju asi mida analüüsida peale tänast, ütlen seda niisama, tegelikult ma ei analüüsi, lihtsalt tunnetan, püüan kogeda uuesti, see aitab realisatsioonidele kaasa ja ma saan oskuslikumaks, praegu ei tohi öelda, et targemaks, tunnen, et pean sellest sõnast hoiduma, ma ei saa ju koodi juurde kui ma uuesti läbi tunnen, aga ma saan töiuslikuma süsteemi, olen kindel selles, see on nagu hõbelusika poleerimine, aina nühid ja nühid kuni lõpuks hakkab asi särama, mina nühkisin aastaid ja omandasin mingi ühiskonnale vastuvõetava kesta, et vähegi viisakas asi oleks, aga nühkisin aina edasi ja nüüd vaikselt näen miskit. Küsimus ei ole selles kui väga mulle meeldib asi, see kellavärk, mis kokku sai pandud, tore ju oleks kui ma saaksin 6000 euri palka ja külastaksin igal õhtul stripiklubisid ning mul oleks võimalik juua kallist konjakit või viskit, vahel paneks sigari ette, see oleks mõnus chill, aga mulle ei võimaldata seda. Samas ma olen hakanud selliseid asju kogema ja märkama, et ohoh, ma ei mõtle, et on see nüüd kasulik, kellele, hea või halb, aga tean, et olen sisenemas süsteemi või süsteem on mind peagi ümbritsemas ja see on väärt asi. Tähendab paremat maailma, seda ma tean ja mõistan. Miks keegi selletõttu kannatab või kas kannatab selle tõttu ma ei oska öelda. Millised peavad olema minu pingutused, et süsteem mind hoiaks, ma ei tea. Chillchill.

Ja kas ta lõpuks üldse hoiab mind või hävitab, natuke nagu tahaks usaldada, aga veel päris ei julge.

Parim mask, mis nähtud sest seal ei olegi maski.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   29.05.17 20:58

Privaatsust saavad nad omas toas tekiall ennast näppides, see on avalik ruum ja mina chillin siin, paraku kohvikuid väga külas ei ole või on väljaskäimine kallis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   30.05.17 07:03

Täna vist õnnestub maksuametis ärakäija, olen varajane, paar paberit on ainult vaja väljaprintida, iskuttõendavat dokumenti ei tohi unustada.

Riist on täna selline poolkõva ja ma ei teagi miks seda mainin, leiaks kellegi kes imeda viitsib oleks super, juhtus just, et käisin veel hommikul dušši all, et ikkagi puhas asi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   30.05.17 12:23

Vot, et sellised lood siis siinpool. Mul on vaikselt maksuametis käidud ja kõik vajalikud dokumendid esitatud, joon siin alkovaba saksa õllet ja teed, üritan tunnet kättesaada.


Muide, ajasin oma habeme maha, vuntsid ja väikse karvatuti huule alla jätsin, et natukenegi saada isikupära juurde ja misest, et praegusel ajal on tüdrukute jaoks vunts out.

Huviga ootan, et mis edasi toimuma hakkab.

Chilchil.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   30.05.17 20:44

Ulme, tundsin ebahariliku elevust ja kergendust, no nüüd on teada milles asi oli. Väike sünkroon olemas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   31.05.17 11:21

Hea on olla, magasin pikalt ja olen natuke natuke õnnelik, varsti tööle, saab näha milliseks see tänane päev kujuneb, olen mõnevõrra põnevil. Sisemine rahulolu, meeldiv kui seda vahel kogeda on. Täna on tööl kindlasti mitu gruppi sees, oleme peakokaga kahekesti, et ma saan kõvasti vatti :D, kolmekesti on ju ikka lihtsam, eriti kui cartet tiksuma hakkab. Minu paarimehel on vaba päev, ta läks mingi teenindajaga mägedesse matkama.

Avan energiajoogi.

Kristo tundub üldse olevat omamoodi aktiivne inimene, võtab ette pikkasid jalutukäike, matku, mägijärvede ja koskede juurde. Kord oli läinud päris kõrgele kus inimesed veel suusatasid, aga all kõik roheluses.

Mina tegin eile väikse jalutukäigu kiirel sammul ,et end tuulutada, chill, ma ei teagi kas väga pikkasid matkasid ette tahangi võtta.

Näis.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   31.05.17 23:30

On öö ja mina olen natuke kurb, lihtsalt niisama...või tegelikult on ka põhjust. Jõudsin mõelda, et ehk suleb sellest suvest veelparem kui eelmine ja et peakokk on normaalne inimene, aga tegelikult tundub, et asjad hakkavad viltu vedama. On mingid vanad mustrid, mis kipuvad korduma ja nendest väljajõudmine on nii raske, see teeb kurvaks. Ma pingutan ja näen vaeva, aga ikka ei ole asjad nii nagu mina tahaks, mu egol on vist siin elus suur alandlikuse õppetund saada. Ma püüan olla veel alandlikum, aga see on raske. Ma ei mõista kuidas siis inimesed aru ei saa, et nad teevad mulle väga, väga haiget oma käitumisega. Olin kaks päeva töölt eemal ja asjad on nii sassis kui vähegi olla saab. Pingelistel hetkedel olen ikka mina see keda nussima hakatakse, see on ebamugav. Minu tagasihoidlik kogemus ütleb, et kui kord asi juba lahti läheb siis kogub aina tuure, kardan, et olukord võib ikka väga absurdseks minna paari kolme nädala jooksul.

Üritan tunnetada, et mis asi see on, aga mulle ei jõua kohale, tõesti ma ei saa aru, aga inimesed ju ometi peaksid nägema, et see teeb haiget inimesele ja mitte nende asjadega kaasaminema. Väga keeruline minu jaoks.

Tööd ju ei ole palju. Kas siis inimesed kardavad inimesi, kas nad ei naudi seda mida nad teevad, milles asi on?
Mulle meeldib köögis ja ma tahan olla inimeste keskel, aga asjad ikka hakkavad minema selles suunas nagu nad kipuvad minema.

Üks mis kindel, ma ei ole sellepärast halvem inimene, et ma ei oska kasutada neid sotsiaalseid mudeleid mida teised kasutavad.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 07:41

Hirm. Ma justnagu siseneksin täiuslikumasse süsteemi, läheb aina paremaks, ometi on mustrid, mis ma eile ka mainisin ja ma pelgan, et need saavad järjest tugevamaks ning selleks, et ma suudaksin töötada kokana ma pean peedistuma, nii peedistuma. Mind lükatakse aina suuremasse äärmusesse. Vist kirjutasin siin, et Radissoni peakok lööb pasale pingelistel hetkedel, no siin on samamoodi seda pasalelöömist, kõik muu on muidu chill olnud. Ja mina saan neile hetkeil negatiivse tähelepanu osaliseks, ma näen, et pisikesed asjad, teised teevads samamoodi, aga minule öeldakse ja isegi siis kui polegi nagu põhjust.

Minu esimene minek Taisse oli ideega kuskile metsadesse, mägedesse seal ärakaduda, aga ma hakkasin oma viimase raha eest jooma ja mul katus sõitis tugevalt ära. Kui asjad jätkuvad sedasi siis mina loobun, ma ei lähe haiglasse vegeteerima, ma lähen reisile ja kaon ära. Hakkan ma tänaval elama või dzunglis kuskil, näis, aga nii ma teen. Enne tuleb mul ravimitest lahti saada, terveneda ja ma loodan, et õnnestub.

Need inimesed ei ole seda vaeva väärt mida mina näen selleks, et olla normaalne ja saada osa, sotsialiseeruda niiöelda.


Loobun ja loon uue maailma enesele, nii lihtne see ongi ja see on mõte, mis mul koitis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 07:45

Pattaya tänavaelu võiks mulle sobida, ehk teengi teoks. Pole mõtet üritada olla see kes ma ei ole. Olen asotsiaalne tänavapoiss, selles rollis ma nähtavasti õnnestun paremini.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 08:11

Või kas see koht peab olema Taimaal, seal ehk oleks valge tänavapoiss liialt silmatorkav ametivõimudele. Mõni Euroopa linn kus kliima oleks piisavalt sobiv, see vist parem valik.


Vahel nagu saad mingi teadvustuse ja see oli eilne teadvustus, loobuda püüdlusest olla normaalne kui ma seda nagunii ei ole ega nähtavasti saa olema.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 08:27

Tean, ma lendan Barcelonasse, miks koguda raha reisimiseks kui saab kogu elu reisida, trippida. Barcelonast hakkab mu trip, Hispaani kõlab hästi. Väiksest pangavõlast on vaja vabaneda, muid kohustusi mul ei ole. Nüüd jääb ainult küsimus, et millal toimub ravimitest vabanemine, arst vähemasti on mulle lubanud, et kui ma joomise lõpetan siis suure tõenäosusega saan terveks.

Natuke tuleb veel pingutada ja saangi parema elu peale.

Chill.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 08:42

Enne minekut oleks enesele vaja organiseerida Eestis töövõimetuspension, see sada või paarsada eurot kuus aastaks ajaks kuluks algavale hulkurile kenasti marjaks ära.

Idee annab jõudu ja tekitab hea sooja tunde sisse, mida kõike ma ei saaks teha kui trippima lähen. Hispaanias on kindlasti mitmeid hipikommuune millest läbi võib rännata, aga kuhu ma elama ei jääks, ma ei soovi kogukondadesse pikemaks ajaks peatuda.
See ma olen ja selleks saan. Probleem on lahendatud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 20:46

Sain idee kuhu ma maandun, selline spontaanne asi. Loodan hiljemalt järgmise aasta alguses liikvele pääseda.

Ja ma olen tugevam kui kunagi varem. Chill.

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 21:24

Kaamera müüki on praegu keeruline organiseerida, see on Eestis, kuigi huvilisi juba leidus, nähtavasti läheb läpakaski müüki, raha ikka saab sealt.

Nüüd on elul vähemasti mingi selgem eesmärk, tagasi asja juurde, peaks nagu vastupidama aastalõpuni.

Kena ööd ja tänud.


:)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   01.06.17 23:30

Nii on. Sain hea kogemuse praegu, ei oskagi nagu viga maailmas leida, ühiskonnas, kõik lihtsalt on ja püüavad nii nagu nad püüavad. Minagi püüdsin, nüüd olen targem, lähen uuele ringile. Milleks tõesti tõmmelda, kui ei sobi siis ei sobi, pigem eralduda ja elada paastudes. Ja ma tõesti ei ürita maailma muuta, milleks, proovin lihtsalt kuidagi endaga hakkama saada ja teistega.

Olen mingeid asju nagu kuulma hakanud, täna lugesin ühte uudist, vist ainukest uudist ja just sellepärast, et kuulsin seda pealkirja varem ja mitu korda, uudises väga sisu ei olnudki minu jaoks, ei huvita need teemad, oluline oli lihtsalt see, et ma märkasin seda pealkirja, see tuli sõnumina.

Tahangi elada natuke teistmoodi, keskenduda teistele asjadele, ma ei oska seda muud moodi sõnastada kui müstika, kindlasti paljud ei saa aru, mis seal on müstika, aga ometi on, see kuidas asjad toimuvad. Ma otsin konkreetseid kontakte ja soovin nende kontaktide nimel elama hakata, need on need, mis pakuvad sügavat rahuldust ja kasvatavad mind, toidavad. Sellepärast on nii valus näha seda, mis mu ümber vahel toimub, milliseks inimesed muutuvad. Ma ei soovi olla koormaks, tüliks, segajaks, parem on lahkuda. Tean, et tüliks võin ma olla ka seal kuhu ma rändan, piirkond millele ma plaanin keskenduda on piiratud maaala, see ei olegi oluline kas ma suudan ennast toita, kust söögipoolist või ulualust leian, ma ei karda üksindust, aprem olla üksi ja näljas kui taluda seda keppi, julma keppi.

Kogen kindlasti midagi, juba praegu kogen, see ongi see, mis annab jõudu homme tööle minna. Loodan, et ei jää mulje, et mind otse kuidagi halvasti koheldakse või tööl nii pahasti asjad on, ei ole, iga normaalne inimene oleks õnnelik kui sellisesse kohta tööle satuks. Asi on lihtsalt minus, ma ei kannata, ma ei taha, viga on minus, leidsin oma kutsumuse, tõesti, selle oma nokia ja ma keskendun nüüd ainult omale, see mis minu anne, mis armas. Ärkasin, aeg oli nähtavasti ümber, need on keerulised protsessid, aga ma olen kutsutud trippima. Tunnen, et armastan ja on uskumatu, et mina Märt selle siia kirjutasin, ometi nii on ja kui ei ole siis saab olema.

Mõnes asjas võib iva olla, ega ei olegi muud, loodan lihtsalt, et puudutus liiga karm ei ole, minu jaoks oli ja ma ei tahagi mittekunagi sellega leppida, selline ei tohiks olla maailm kuhu inimene sünnib, no nüüd hakkas jälle pihta, nagu ta hakkab. Ei midagi isiklikku, asi on puuris, mitte linnus kes seal elab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   02.06.17 09:54

Tee jahtub, kõik on rahulik.

Siinsetest tüdrukutest jah ei ole minu jaoks väga tolku, neid lihtsalt ei isuta mina, mis seal siis ikka tuleb oma egokesel asi allaneelata, et jah, taaskord. Ma ei teagi täpselt, mis saab, minu tunded ja mõtted on nii kaootilised. Viimane realisatsioon oli tugev, olla eraklik hulukur, loobuda täielikult, minu unistusi enne kui sain kokaks. Väljuda niipalju kui vähegi võimalik ühiskonnast, saada millekski paremaks ja see vana kulunud väljend, elada loodusega harmoonias. Peesse see loodus muidu, aga mul lihtsalt ei ole väga muid võimalusi. Normaalne elu inimeste keskel ei ole võimalik. Parem elada üksinduses, rännata mägedes kui olla mingi käkk inimeste hulgas. See minu eraklusse pöördumine, seegi üks vanu musterid, olin Karjalas ja elasin vaikselt, omastarust harmoonias ümbritsevaga, aga mul oli üks viga ma armastasin alkoholi, see võisgi olla see, mis sai mulle saatuslikuks ja hakkasin tundma, et minu koht on linnas, linnas oligi hea, Helsingis. Kes oleks nüüd arvanaud, et taolineteadmine minusse tekib, loobuda kõiges, üllatav eneselegi.

Plaanin võtta enesega kaasa mingeid söödavate taimede seemneid, ehk õnnestub miskit kuskile külvata ja oma väike maalapp harida, selline väga algne, mitte toidu pärast, aga selleks, et lihtsalt on vajadust.

Aga senikaua chillin siin kui viitsimist on.

Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   02.06.17 11:56

Helistasin isale ja oma lapsepõlve sõbrale, isale tegi rõõmu see, et minu plaanide teostamiseni on aega pool aastat veel, lapsepõlvesõber Mikk rääkis, et pigem teeksime koos mingi ettevõtte :D Tal ja aegajalt huvitavaid ideid, aga muidu selline positiivne kuju.

Olen hakanud läbimõtlema, et mida ma siis oma matkaks vajan, esialgu teen plaani üks aastat, see on vajalik nii endale ja mu tuttavatele, et nad liialt ära ei ehmuks, ei saa ju mõelda ja öelda, et nüüd kaon igaveseks, see võib haiget teha enesele, teistele.
Panen väikese matkakomplekti kokku, et mida vaja on, et kuldketi ostmise asemel hoopis tagasihoidlik ellujäämis komplekt. Väga lihtne seljakott, väiksem selline, et oleks mugav kaasaskanda ja ei tõmbaks liialt tähelepanu, natuke alla saja euri maksev vastupidav võrkkiik putukavõrguga, see on mugav tähistaevaall ööbimisel, riputad puudevahele ülesse ja ongi tehtud, mingi kergem magamiskott mille saab hästi väikseks kokkupakkida, mingi kateloki variant, minu magamiskott ja katelok jäid eelmine aasta Ahvenamaale. Nähtavasti mingites sandaalised ma läheksin, püksid on mul olemas, aga vaja oleks organiseerida odavam niiskust hülgav tuulejakk, vastupidavad lühikesed püksid ja ega muud praegu meelde ei tulegi, lihtne saab olema see komplekt, paar t särki, aluspesu, sokke, mingi müts. Enne reisi võiks lahti saada oma moodsest juustelõikusest, ajaks juuksed lihtsalt maha ja ongi kõik.

Ma ei tea kuidas on selle töövõimetuspensioniga, mingi aeg mulle seda mu skisofreeni tõttu määrati, väike igakuine söögiraha oleks ju hea, aga ma pole kindel, et uuesti pensionit on võimalik hankida, siis pean vaatama, et rahavaru esialgnegi olemas oleks, et õnnestuks kenasti sisseelada oma uude elustiili.

Lend soovitud saarele maksab umbes 300 euri.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Panamees (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   02.06.17 16:34

Vabandan, et ei jaksanud kõike eelpool öeldut süvitsi läbi lugeda.
Lisaksin siia iskiliku kogemuse, erinevate autorite portaalist, mille aadressi enam ei suuda meenutada.
Kas keegi aitab?


Pildid olid tehtud \"algeliste kaamerate\" või \"mobladega\".
Iga \"klõps\" sellel saidil oli mõtlemapanev.

Teema juurde tagasi, kas Canon või hoopis Pentax, Panasonic, Olympus, Sony võrdub ilmselt küsimusega a la hamlet \"olla või mitte olla\" :-)

Kui sinus on materjali, siis pole vahet mida hangid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   03.06.17 21:37

Aeg läheb, loodan veel paar tundi chillida ja teed juua, siis magama ja kell neli hommikul taas ülesse, täpselt nagu täna hommikul, kolm tundi und, sellest peaks piisama.

Olen lubanud, et jätkan, aga tuleb teha üleloomulikke pingutusi. Olen veidrik ja veidrikega võib halvasti käituda, missest, et see neile haiget teeb. Üleloomulikud pingutused, tõesti. On midagi milles ma astusin sammu edasi ja midagi, mis kinnitab veel enam, ma olen liialt kaldes. Ma südames tõesti ei tahaks enam seda tööd teha, ma ei taha teha inimestega koos tööd sest nad ei käitu minuga normaalselt, nii nagu nad omavahel käituvad. Tean, et ehk olen ma selle kõik ärateeninud, olen kole, paks, loll pervert, ma väärin, et mind halvasti koheldaks, aga teate kui raske see on, see on nii valus. Alkohol andis leevendust mulle, oli aegu kui jõin palju ja siis neid aegu kui piisas päevas paarist õllest, tundub tühine kogus, aga ei, lihtsalt paha on olla, mingit mõnu ei saa ja ma kogen kõike võimendatult, ma ei kujuta ette, mulle öeldaksegi veidrusi, aga mina kogen seda kõike võimendatult. Valu. Miks varises see kõik kokku, ruttasin ette, esialgu nagu kõik toimis, aga siis nad tabasid ära, mind ei ole vaja karta, kui karta ei ole vaja ja endale kasulikuks kah inimest muuta ei saa siis tuleb ta hävitada. Oeh. Mis paneb inimesi minule halvastiütlema. Mis minust saanud on ja mis saab edasi. See tee on jah üsna omamoodi. Selles mõttes on olukord endine, nii nagu Radissonis, kõik nagu oleks ok, minust on tööl kasu, aga ometi öeldakse selliseid asju mida ma mittekunagi ei kuule, et keegi teisele ütleks.

Pask on nii seest kui väljast, keha toodab paska keemiat minu veres ja pasaks on läinud suhe, kontakt inimesega.

Ei jõua kohe ärakurta.

Mega sitt.

Loodus on siin ilus, aga see ei aita.

Püüan ennast motiveerida jätkama.

Kuidas ma ennast motiveerin? See kui ma välja ütlen siis kõlab nagu viimane surmaheitlus. Plaanin raha mis saan investeerida sinna kuhu ükski normaalne inimene ei investeeriks, need on skeemid kus lubatakse kiiret rikastumist, haige värk, tean, aga mida muud on mul teha, polegi nagu miskit.

Kuhu jäi mõte rahaasjad kordaajada ja siis pagendusse minna. Ma ei teagi, kuldketi mõttelt pagendusse, pagendusest püramiidiskeemidesse, mis järgmiseks, ma ei tea, lihtsalt ei tea, aga mingeid stimulaatoreid on mul vaja, püüan kuidagi enese keha töös hoida, tõesti see on keeruline, uskuge või mitte.

Pagendusse jah, aga ma ei kannata ja ei ole üldse mitte hea ühe koha peal olla, olla oma, sest see oma Märt on pasahunnik, tõesti on, kõige parem on olla võõras. Kui ma nüüd läheksin pagendusse siis paratamatult ma jääksin mingisesse süsteemi jõlkuma ja kohtaksin taas seda suhtumist, mis mulle ropult haiget teeb, praegugi teeb, aga praegusega on vahe see, et mul on mingigi võimalus, noh pean kuidagi need kolm kuud vastu ja siis edasi, kerjusena elades oleks süsteem veel kinnisem. Vist, vähemasti sedasi mõtlen praegu ja teine asi on see, et ma tundsin inimeste hääles valu kui ma rääkisin oma plaanist telefonis, see valu teeb mullegi valu ja ma üritan, no kuidagigi. Täna elan unistuses, et kahtlased investeerimisskeemid töötavad minu jaoks vähemasti mõndaaega, üritan erinevate kohtade vahel tulevikus kui ma jõuan tulevikku sellega oma riske hajutada, tean, need pole igavesed, aga mingi aeg on ideejärgi võimalik teenida ja mina tahan uskuda, et ma suudan aastaga jõuda niikaugele, et võin kuskil palmiall vegeteerima hakata, täna siin, homme seal, aga mittekunagi oma, ma ei taha enam oma olla, see teeb igas mõttes haiget, teeb haiget mu lähedastele, siis saan mina haiget ja saan veel haiget kuna muud inimesed käituvad minuga halvasti, ma ei mäleta, et mina oleks aastaid nii toiminud nagu minuga praegu läheb, sedasi pole mina mittekellegile teinud nagu mulle tehakse, kõik tundub nii viltu. Vajan ainult mõistmist ja natuke tuge, aga inimesed toimivad mu ümber just vastupidiselt, tõukavad mind eemale, madaldavad veel enam kui ma olen, see on uskumatu kuhu ma jõudnud olen ja kuidas kõike kogen.

Kokkuvõte.

Elu on äärmiselt pees, minu viimased surmaheitlused, võib isegi nimetada, et krambid enne surma.

Paarimees käi korra köögist läbi ja rääkis, mis on chill, see hetk kui istub mäeotsas, on raamatut lugenud ja siis paneb selle käest ja tunneb midagi. Mina ei taha enam neid asju, mingeid mäeotsasid, milleks, pole vaja. Tahan kohvikut kus ma saaksin istuda ja oma teed juua, lihtsalt teed juua, kuulata kuidas inimesed omavahel normaalselt suhtlevad, sest minuga nad nii ei suhtle ja jälgida inimesi, muud ma enam ei tahagi. Loodan, et kahtlased rahateenimisviisid toovad mulle mingigi edusammu, et ma kohvikusse jõuaksin.....enne kui viimaseid krampe tegema hakkan.

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   03.06.17 22:05

Chill, võtsin mingit valuvaigistit suurema annuse ja oma õhtuse regulaarse ravimiannuse, natuke teed veel peale ja varsti peakski kolm tundi head und tulema.

Mul on oma teooria, kusjuures üsna tugev.

Nimelt, vabal ajal inimesed väldivad minuga koosolemist, see on tõsi ja saanud veelkord kinnitust, nad ei kannata pikalt minuga koosolemist. Rõhutan, tegu pole puudulikus hügieenis, asi on natuke keerulisem.

Tööalaselt on sama jama, aga seal peab koos olema ja nii need inimesed selleks, et ennast kaitsta hakkavad mind hävitama, see sõna hävitama ei ole nüüd õige, aga nad tunnevad end turvalisemalt kui näevad, et mul on valus.


Miks see nii on ma ei oskagi öelda, asi on minu vaimses positsioonis, olemises.

Liiga lihtne vastus on, et ma olen passiivne tööl, ei ole.

Liiga lihtne vastus on, et ma olengi loll ja saamatu.

Olen vana mees, aga noor kokk, see aga ei ole minu probleem.

Olen haigusest läbiimbunud, inimesed tunnevad selle ära ja kardavad, ei taha, peab eemale lükkama.

Mina aga ei soovi muud kui lihtsalt, et oleks chill, et ma võin olla inimeste seas, ma ei nakata kedagi, ei tülita kedagi, ei haise, lihtsalt olla inimeste seas ilma, et mind alandataks teiste nähes, kuuldes.

See on müstika, see on skisofreenia, kalle, mida ei aksepteerita.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   03.06.17 22:08

Lähen võtan veel valuvaigistit, et veel chillim olemine oleks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 12:12

Olin hommikuses vahetuses, õhtu ja homne peaks vabad olema. Kuidas emotsionaalselt taastun? Energiajook, kahepaki tee segatud kahe panadoli gripideega, tripin igaljuhul, legaalselt.

Muidu chill, tööl oli lebo.

Võibolla hiljem kirjutan pikemalt, kuulan praegu niisama muusikat.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 12:19

https://www.youtube.com/watch?v=AffeipCZbJc

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 14:40

Üks teenindaja tuli küsima, et mis kell ma hommikuti tööle tulen :D Et eelmine kokk kes lahtilasti ei olnud kohe kuidagi omaasjadega valmis jõudnud, aga mul juba varakult kõik tehtud, no eks ma tulen ise varakult ka, põhimõtteliselt 2 tundi enne normaalaega omast ajast, uimerdan ja chillin seal köögis ning ongi pool tundi varem lauad kaetud. Üks asi on see, et palju on uut, siis on parem varakult kohal olla, teine asi on see, et ma tõesti ei taha koguaeg köögis joostes tööd teha, kui mul võimalus on siis tulen varem ja teen omad asjad rahulikus tempos ära. Etetet, jah teised tulevad pooltundi varem, aga mina lausa kaks tundi ja mul on pool tundi varem kõik valmis ja sellepärast peakokk ütleski, et see mis ma praegu teen on hästi, ta saab mind panna nädalavahetusi tegema kui hommikusöögikokk puhkust peab.

Mina tegin vahepeal reseti ja uinusin korraks, peale erilist teed lihtsalt keha soovis end väljalülitada, nüüd on jälle hea olla.

Meil sajab vihma ja ma pole elus nii madalaid pilvi näinud kui on need siin mägede vahel, ometi on soe, palju soojem kui Eestis.

Vist isegi olen natuke, natuke õnnelik, vist, aga ma ei teagi kas ma usaldan olla sest olen väsinud inimestes pettumises, selles, et ma saan taas haiget, minuga on nii, et need asjad kipuvad kuhjuma.

Kui kellegil lööb põhja alt ära siis tekib lumepalliefekt, mis kõik minu peal maandust tahab leida.

Muidu on skisofreenik tore olla kui mitte arvestada seda valu mida kogen, aina uuesti ja uuesti.

Elada on valus, ometi vahel nagu saad puhkust ja siis taastud.

Narkomaan, käsitööline ja muidu töö ning ühiskonnapõlgur märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 15:18

https://www.youtube.com/watch?v=eVTXPUF4Oz4

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 15:23

https://www.youtube.com/watch?v=GdU6snztM0A

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   04.06.17 15:41

https://www.youtube.com/watch?v=74CYIdYoQ5w

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 15:02

Täna toitun ma peaasjalikult šokolaadist, teest ja energiajoogist, väga lihtne menüü, iseasi kas just tervislik. Nagu näha on mul siis vabapäev, und öösel sain lausa kaksteist tundi, magasin peaaegu kella kolmeni märkamatult ja sügavalt. Eile sattusin ühe huvitava blogi peale, blogi kaudu, mis mulle oli juba teada, oli kaks head artiklit, rääkis sellest mida mulle on paar inimest rääkinud, et vaimuhaigaus kaasaarvatud nagu skisofreenia on märk ülitundlikust inimesest kes on ühenduses vaimolenditega, kui õigesti asi lahendada võib inimesest saada ravitseja. Tore on sarnast mõtet lugeda, no ravitseja tahtsin mina kunagi olla, sai ju seetõttu isegi Sassi juures käidud, mis nüüd tagantjärgi on tulnud, on see, et jah ma sain infot, ta andis mulle edasi mingeid teadmisi kuigi esialgu tundus, et see kõik oli nii mõtetu, ainuke praktilinbe oskus mille õppisin oli ütlema teistele inimestele päikest ja muud ei miskit. Kooli ju ma tagasi ei läinud kuigi ta soovitas ja üleüldse tudub mulle nüüd, et minu kooliskäimised olid nii mõttetud ettevõtmised, enam nagu ei tunnista ka seda kokaharidust kuigi tööd nagu püüaks alal teha. Mis siis oli selle Vigala Sassiga, vaimuhaige inimene nagu minagi. Inimesed käisid tema juures ja vahel tehti seal idiootseid asju, nüüd mõistan, et need idiootsused olid ainult vaid väline muster rakendus, et aega koos veeta, tegelikult toimus kõige selle taustal tihe infovahetus, vaadake meil on vaja mingeid põhjuseid ja rituaale selleks, et ühisenergiat tekitada koos olla ja infot vahetada asja edasi arendada. Sassil oli omad meetodit, omad viisid, nüüd on ajad teised ja me peame uut moodi toimima. Leidma paremad mustrid, välimised toimimisviisid, ja ma oleksin tõesti inimene kes metsas rituaale korraldab, aga mulle ei ole seda teed antud ja see ka veel, et kest mängib olulist rolli, kui portselan vaas on katkine, mõranbe siis ei püsi seal vesi, selleks peab see väline toiming olema võimalikulkt pehme, leebe ja inimesi austav arvestav mitte kahjustav....tõsi rituaal võib käima lükata toimingu kus inimesed saavad kahjustada, aga tegevus ise see detonaator ei tohiks olla ohtlik. Mida siis öelda tahan, igasugused taimsed uimastid ja mürgid, seksiga liialdamine ja muud säärast, ei, ei mida tervislikum on riitus seda parem, mida pehmem ja inimest hoidev see on seda parem. Seksuaalsed veidrused ei kuulu asja juurde ideaalis.


Kuhu mina nüüd jõudnud olen, sinna, et kui vaistlikult nooruses, noorukieas mulle meeldis idee olla loodussäästlik, tervislike eluviisidega siis nüüd vaatamata minu vastupidisele käitumisele ma ellujäämise pärast, konkreetse vajaduse tõttu pean hakkama sedasi käituma. Vahet ei olegi kas ma elan linnas või maal, aga tarvis on vastavalt häälestada oma mentaalne muster ja üheltpoolt vaatamata minu enesehävituslikule käitumisele ma nii püüangi elada. Kõik algab enese ja ennast ümbritseva armastamisest hoolimisest. . Ennekõike on tegu vaimse arenguga ja siis füüsilise, vaadake füüsiline maailm on üsna robuste ja selleks, et asdjad järgi jõuaksid läheb aega vahel väga palju aega, just seepärast on oluline igasugune jätkyusuutlik areng, et me suudaksime viljeleda rahukultuuri ja võimalikult pikalt, mingil hetkel hakkavad inimkonnas muutused toimuma ja olukord muutub paremaks. See on minu väikese inimese väike kogemus, samalaajal kui tõesti mul on päevi kui olen nii põhjas kui vähegi annab olla.

Enese puhul näen seda, et tarbimist tuleks tagasi tõmmata ja sama on ühiskonnaga, aga ma tõersti ei tea kuidas nii kaugele jõuda, kõik on tegelikult jutt mida te olete kuulnud ja tuttav, ei midagi uut, lihtsalt mina tundisn vajadust praegu sellest kirjutada, erinevalt teist kes te sarnaseid mõtteid ehk väga harva avaldate. Minul on see vajadus, reaalne vajadus trippida ja kirjutada asjadest, mõnikord õnnestub paremini mõnikord tuleb välja ainult sisemist heitlust ja soppa mingit keerulist jama ja fustratsiooni.

Et varem ma tahtsin ja püüdsin kuigi otsest isiklikku vajadust ei olnud, nüüd on tekkinud eneses säilitamise vajaduse tõttu reaalne põhjus, olgu kas ma tahan või ei taha, aga ma pean kui soovin oma eksisteerimist planeedil maa jätkama. Nii on ka kirjutamisega praegu, tahan või ei taha, aga selleks, et mitte lõplikult hulluda ma pean neid energiaid väljendama mingil moel ja hetkel tundub lihtsalt mõistlikum pildistamise asemel midagi vahel öelda ootamata niiväöga vastukaja, mis oli ülioluline fotode puhul kuigi see jäi saamata.

Minusuguse elu, õlu ja tööpõlguri arusaam on see, et olukord on sitt, inimestel puudub kontroll selle üle kuidas nad käituvad, olen jõudnud arusaamani, et mina kannatan tugevate erinevate valude all ja ma ei taha neid valusid teistele põhjustada just sellepärast kuna tean kui raske on juba eneselgi ja kui raske on kuhugile jõuda, Inimesed minu ümber käituvad nagu idioodid sellpärast, et neile on kõik nii lihtsalt kätte tulnud, nii on ja nii mõtlen, see on tõsi. Kui nimene näeb väga vaeva siis see vaev tekitab valusid, see on töö, on see siis lihastes või peas, aga see on teatud valu, peale seda valu sa ei soovi enam midagi sarnaste teistele tahtlikult tekitada, ometi nii need inimesed teevad ja aina siis räägivad minu tulemused on tulnud läbi raske töö, jep,jep kallid doktorandid ja teadurid, vaadake mina gi teen tööd ja kuitahes ma ka ei pingutaks ma ei suudaks selles süpsteemis edukalt liikuda, aga väga valus oleks, teie räägite raskest tööst, omti teete teiste elu niisageli veel raskemaks, milleks, sest enesel on veel suhtkoht mugav olemine, vaadake valude käes kannatav inimene ei taha ennast liigutada sest see on nii sitt tunne, teie liigutate end palju ja kõvasti seda põhjusel, et töötegemise valu lihtsalt ei ole. Töö tööks, ma ei räägi lihtsalt pankoogipraadimisest, räägin vaimsetest asjadest, sellest, mida me enda ümber loome ja kuidas käitume. Lihtne. Kas nüüd on arusaadav miks osa inimesi armastab teistele haiget teha. Valu käes kannatav inimene ei taha haiget teha, ehk siis töövalu käes kannatav inimene. Te tünnite omadustega salvestama ja edasikandma koodi. Mina ei sündinud nii, ma sündisin haigena, väeti ja tõbisena, sotsiaalimbetsillina, asotsiaalina. Ma ei suuda sellel karussellil istuda sest see on ebamugv, süda läheb pahaks, teie aga keerutate aina hoogu juurde nagu juba vähe oleks, hoo jaoks on vaja kütust, need on ressursid mida võtme sest kari on tugev.


Etetet mis värk siis, see värk, et ideaalis on rituaal igapäevatoiming, pankoogipraadimine ja ei ole suva kuidas me pankooke praeme, portselan vaas, selle olukord on ülitähtis.

Praegu lõpetan.

Innustust kirjutada leidsin väljas terassil istudes, šokolaadi ja energiajoogiga, enesehävituslik õhtuoode maole füüsisele, aga mõte, iva oli hea, tunne hea.

Et saaks ma selle vaasi korda, loodan, et teiegi mingilviisil üritategi, kuigi vahel mulle tundub hoopis vastupidi ja see on nii valus.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 16:33

Et sellised lood siis.

Head muusikat on ikka olemas, avastamist jätkub.

Pikk protsess oli mulle see Norra kolmeks kuuks jõudmine, kuhu edasi peale seda ei tea, aga kuhugile vast ikka, teenida raha, see tundub nii mõttetu eesmärk praegu olevat, et pildistada, reisida, polegi nagu eesmärki, ometi nagu peab jätkama, midagi tegema, elus püsima. Minuga on nii, et ma kuulen vahel häält kui ma väsinud olen, tüdinenud, kuulen, et mingi naine ütleb mulle, sa pead ainult jätkama, see hääl ei muutu kunagi väsitavaks, kurnavaks, ei suru peale, aga ta ütleb, et ma pean ainult jätkama, kummaline ja see naise hääl on alandlik, ütleb ja lahkub taas. Püüangi jätkata kuigi vahetevahel on tõsti nii soov allanda, loobuda, milleks kui minu keha ei ole siin maailmas toimimimiseks loodud, tehku siis need kelle keha on õige. Ja siis öeldakse, et tarku ei tohiks karistada selle eest, et nad on targad rikkad ja edukad, sageli käib jutt maksudest. Võtab ohkama, ja nii ongi sageli just need rikkad, õnnelikud inimesed need kes hakkavad otsima teid maksudest hoidumiseks, näiteks.....skeemitamine selles vallas. Neil on tervist, et pidutseda, juua, elu on chill, muidugi muresid leidub, aga ikka. Mina enam ei saa juua, tore ja masendav, pidustseda pole kunagi osanud, kadestan peotüdrukuid, nad naudivad ja neil on tähelepanu. Kadestasin ülikoolis olles neid teisi keda Tartus palju oli, suutsid õppida ja olla sotsiaalsed, neil oli kõik olemas. Tegemist ei ole enesehaletsusega, aga saan aru kui paljust olen mina ilma jäänud seetõttu, et sündisin valesse kehasse, vale inimesena. Tahaksin ju sõde kõike, aga ei ole võimalik, nii tunduski eraklik ravitseja unistus mulle lahe, midagi ,mis võiks sobida. Räägin, et ravitseja, aga mõtlen natuke laiemat selle all.
Meie teame ravitsejaid kes ravivad ravimtaimedega, mingite posimistega, minul on nägemus asjast, ravitseja, sõnadega ravitseja, ütlen ja asjad hakkavad toimuma. Nüüd nagu olekski midagi sarnast, mul on vastav positsioon, olen veidrik ja kui mul kontakt inimesega tekib siis sellel on mingi reaktsioon, minust olenemata, ma tahaksin vahel et see ei oleks nii, et ma oleksin normaalne inimene oskaksin normaalselt suhelda, aga tee on läinud hoopis teist rada. Natuke naudin ja natuke väsitav. Vahel lihtsalt tahan näha, mis saab järgmiseks, aga alati on mingi tulemus, mulle kohati isegi ebameeldiv, aga see lükab mind aina sügavamale just sinna äärmusesse. Ei oskagi öelkda, et kas jututl on mingi arusaadav sõnum praegu olemas, läksin trippima, ühes kõrvas kõrvaklap, köögis oli rahvast, midagi nagu stimuleeris.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 17:33

Rahulik on sees, loodan, et kuidagigi asjad sujuvad. Üks neiu jäi enne natukene pikemaks siia istuma, andsin talle mõista, et mul on praegusel ajal natuke valus ja, et ma ei tee tööd töö pärast, see on raha teenimiseks, et end elus hoida, mul puudub huvi tegelikult, igasugune huvi, tahaksin lihtsalt chillida, trippida koguaeg, ütlen vahel ka ,et vegeteerida, aga niisama vegeteerimisest on asi kaugel, enamasti on tegemist ikka olnud mingi äärmusliku käitumisega, oli see siis paastumine või mürkkange tee, oluline on olnud, et ma saan tude kätte, kogeks inspireeritud olemist. Kokatööga see sitt asi, et inspireeritud olemist on raske endal tekitada, eriti kui inimesed harrastavad surkimist, mölisemist. Mina tahan chillida, mis ei välista rasket tööd, aga nõuab konkreetseid tingimusi, seda, et ma tunneksin end turvaliselt. Üks neiu nagu jäi mu mõtteid kuulama siia kõrvale toolile, andis mulle niiöelda võimaluse, usun, et õnnestusin.


Vastutav koht. Miks ma ei taha....Kaks olulist põhjust, mis on kokkujooksnud ja joonistanud minu minapildi. Esimene asi oli see, et mu keha ei ole kunagi olnud sobiv. Ei spordis, ei kunstis ei reaalainetes, teaduses, isegi mitte liinitöölisena, nüüd siin Norras on toimunud uus realisatsioon, tugevam kui kunagi varem. Selleks, et olla esik, alfa, juht, vastutav pead sa olema munn, tõeline munn, sageli......seda nõuavad loodusseadused. Minnile meeldib kui teda imetakse, ma pole kunagi osanud imeda, nii on ka natuke madalamad positsioonid jäänud tulemata karjas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 17:41

Ometi loodan, et mingil hetkel hakkab mu vaev äratasuma ja saan niiöelda outsideri väärika positsiooni, see kes kõnnib üksi, aga on ellujäänud, no ma loodan väga, et jään ellu. Ja et inimestel tekib respekt minu vastu, vahel juba justnagu kogeks midagi, aga ometi tööalaselt ikka julgetakse rollis mulle näkkusülitada, see on valus.

Mis on siis minu ülesanne ühiskonnas. Suur ja kuulus ravitseja nagu ma tahan olla, et ei tahagi enam suur ja kuulus fotograaf olla, keda need fotod kotivad....

Minu ülesanne on tekitada nendes munnides, juhtides undercover kogemus, et portselanvaas kogeks enda sees olevat vett ja neil tekiks nägemus, ma tõesti töidan rolli ühiskonnas, lihtsalt seda välimist rolli, aga tegelikult ma hindan hoopis muid ja palju idealistlikemaid vaateid. Ja ehk siis munn kes tahes positsioonil suudab ära tabada mujal vee olemasolu, selle sama mida ta enda sees oli kogenud ja annab veele vormi, portselanvaasi, väljenduse, võimaluse.

Kas midagi jõudis kohale?

Mina veena, polariseerudes olen tundnud just, et mulle ei ole võimalust antud, mulle ei ole kesta antud, see on valus ja ma soovin, et teistele sellistele antaks, selleks, et maailm oleks parem paik, turvalisem ja harmoonilisem.

Onju.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 17:47

https://www.youtube.com/watch?v=YgSPaXgAdzE

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 18:10

Tunnen natuke tühjust ja kurbust nüüd sees, ma andsin eneses olevatele jõududele voli, väljenduse, pais vabanes, sain rahulolu tunda, mingit pinget, nüüd on nukrus sees, pole kohvikut, on tühi köök kus istun, ei ole inimest minu vastas, ma ju nii tahaksin.


Vaadake need imbetsillid kes vahel mõne pommi kuhugile sokutavad või midagi, ainuke asi mida nad vajaksid on inimlik kontakt, tõesti kuulake mind, lihtsalt inimlik kontakt, aga selles karjas, mis me oleme ülesseehitanud ei ole enam kohta inimesel. Ja üks osa on etterutanud, mitte jäädes ootama teist ja nii ei olegi seda inimlikku sidet mida iga elav vajab. Kari jääb võõraks, elu jääb võõraks ja kui inimeses leidub veel agressiivseid jõude võib ta anda neile väljenduse kasutades vägivalda. Terrorist, tegelikult lihtsalt laps kellel on sees suured tunded, väga suured. Traagika. Emotsionaalsed imbetsillis juhivad ühiskonda, nad on etterutanud ja unustanud midagi, haritud inimesed, aga ikkagi imbetsillid. Mei ei tohiks hoogu kareusselile juurde anda et mitte veel enam ressursse ahmida, jätma vabaks maa ja vabaks lastel kasvada omal maal, ometi me ei tee seda ja ma ei usu, et ka teeme nii tulevikus, enne saab aeg otsa. Mõsytate. Mateeria on pikaldane, aga enne väsib maa. Miks soosivad loodustingimused vägistajaid, ma ei tea, see kes soosib ise kannatab nende parasiitide all ja kannatavad lõpuks ka parasiidid. Nukker.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 18:20

Kas ülesöömisega, tarbimisega enese tuimaks tegemine on lahendus, ei ole. Me otsime edasi aina tugevamaid ärritajaid.

Leiame me selle ärritaja siis tööjuures siis teisele pealepissides või hoopis tänavale oma agressiivsut väljaelema minnes, aga see on lahendus, tunne, kogemus, muu tundub ju nii tuimana, hallina, sealt paistab valgus.

Öelge, mis on lahendus?

See mis me oleme soosib kõike sarnast.

Vabandage kui kahtlane jutt, lasen hetkel vabalt.


Kas ongi lahendust.

Pasad tingimused meie sees ja ümber.

Appi tuleb peakene.

Jah, peakene.

Mitte see, mis sa koolis õppisid, aga see, mis kaasaantud kõigile enamusele sündides.

Loomulik informatsiooni sünteesivõime, ma ei räägi kopeerimisest ja salvestamisest mida teie teete.

Ma räägin sünteesist ja tunnetest.
Bioloogilisest laborist, kehakeemiast.

Valgust on ja just neis mõtetes.
Inimene, pere, kogukond ja riik. Keskkond. Normaalne tempo, analüüs. Meil rutatakse suurte numbritega nalüüsima ja graafikuid lugema, mis vahele jäi oli lapseeast, noorukieast täiskasvanuks saamine, emotsionaalselt, oma emotsionaalsete, tunnete analüüs, kogemine, mitte etteantud mustrite järgi arvutamine.

Mõistate?

See on loomulik omadus jalgratast leiutada, alkeemia, keha sisene protsess ilma välise etteantud mudelita.

Kas oskame seda hinnata.

Ei oska.

No mina seda jobu Sassi oskan nüüd taganjärgi hinnata, kuigi ta oli haige pervert oli tema oskus jalgratast leiutada. Tõesti....ja neid inimesi on veel enam ja oleks veel rohkem kui süsteem ainult soosiks mitte ei lämmataks.

Aga aeg saab enne otsa, seda ma luban.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 19:57

Süntees, mis toimus minus hetk tagasi kui olin otsustanud minna peamaija kööki, et kontrollida mis kell ma homme tööd alustan. Esimene asi ,mida mulle öeldi oli see, et homme lasen sul teha testi, et kontrollida kas sa oskad koort teha, vahukoort. Nimelt oli külmkapis kaks vahukoore tuutut, mis ma avastasin viimasel hetkel enne gruppi ja carte tellimust, et need olid liiga vedelad ja ei saanud kasutada kusjuures vahukoore oli eelneval päeval valmistanud meie kallis peakokk. Ja mind ei huvita kas peakokk oli nüüd valetanud restorani juhatajale, et mina tegin need või mis, aga mind huvitab keemiline reaktsioon mu kehas ja sellest tekkinud mõttetöö mu ajus. Asi oli lihtne hotelli manager nühkis koos kokaga köögipõrandat ja mind nähes ütlres siis midagi teravalt mulle. Taas korduvad mustrid karjas. Kui kõik on chill siis on chill, aga kui mingid inimesed peavad hakkama end füüsiliselt liigutama mingitel eri põhjustel siis nad hakkavad teisi surkima on see siis asjade ütlemine põhjusega või ilma. Praegu mulle seda kõigi kuuldes ei olnud põhjust öelda, aga ta ütles sellepärast, et peakokk oli mujal hotellis ja ta ei saanud jätta teist kokka üksi põrandat pesema, mees on liiga väärtuslik, mina märt võin aga olla see pasakott keda siis enese lohutuseks alandada saab ja võib. Lihtsalt, et häirida minu väljapoole kiirvgavat rahu. Kokatöö ongi mulle seda õpetanud, et miks osad inimesed löövad pasale, ongi just see, et nad pingutavad ja ei pea adsjale tegelikult vastu neile ei meeldi ennast liigutada ja nad karistavad selle eest teisi inimesi enese ümber. Mina kes ma ei oma positsiooni ja olen eraklik, see paistab kõigile silma, kes ei oska olla sotsiaalne ja suhelda teistega ehk siis ma ei oska luua enda tagalat ja poolehoidjaid olen neil hetkeil nii lihtne sihtmärk pasalelööjatele ja nii ma aina saangi seda jama kaela kuigi pole nagu põhjust, lihtsalt mul ei ole sõpru olen asotsiaal, minust kiirgub iseseisvust ja üksindust. Vaadake ma saaks seda kõike rääkidagi oma sõpradele kui mul neid oleks, aga ei ole, sellepärast siin siis. Ja uskuge sarnast ütlemist ei tehta meil hotellis mittekellegile teisele avalikult, ma lihtsalt ei näe seda. Tühine seik ühes tavalises restorani elus, aga kui mina olen pidevalt see laksu saaja, ainuke vastuvõtja siis on midagi väga valesti. Radissonis peakokk rääkis, et ta annab teistelegi, aga ometi ma ei näinud seda, et miskit oleks toimunud avalikult, minuga läks asi avalikuks ja aina tõsisemaks.


Mulle tahetakse halvasti öelda ja juba teises töökohas ja siis vaiksel omavahel öeldakse, et its okey :D Lihtsalt ajab katuse sõitma, miks ei öelda valikult, et its okey, kõik on chill, avalikult ikka tahetakse mind väljakul hukata, lihtsalt närvi ajab.

Oli mul nüüd vaja ennast teistele näidata. Juht annab mustri, mingi näilise alanduse naeruvääristuse ja siis kanakari hüüab järgi jipiajeee.

Uskuge minust ei ole ohtu teile, ei pea sedasi käituma, olgugi, et ma ei armasta tööd mida teen siis siiski püüan rahumeelselt siina maailmas omade asjadega hakkama saada ja minuga ei pea sedasi käituma.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:00

Mille kuradi pärast te surgite mind ja ei lase mul elukohvikus aega veeta, niisama trippida, mul praegu ei ole lihtsalt võimalik minna kuskile eraklusse elama ja ma naudin inimeste keskel olemisty siiski, see annab mõtteainet.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:06

Kuradi pasakottide kari kes arvavad, et nad on nii teenelised ja siis kui ennast liigutama peavad nõuavad teistel topelt, nagu mingid pangajuhid kes laenu on andnud..


Haiged inimesed, haige ühiskond.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:10

Vahel on lihtsalt koos tore teha, ka rasket tööd, pingelist tööd, tõesti on, ma ei saa aru miks te ei naudi seda, miks te varjute koodimustri taha hävitades inimese eneses.

Miks koodi omavad inimesed peavad enda tööd nii raskeks ja tõsiseks, end nii edu vääriliseks?

Ja mina olen haige, naljamehed.

Ja kanakari muidugi jipiajee hõiskab takkajärgi.

Palun mõistke ükskord, süsteem on mäda, seda hoiavad ainult vee omanikud, teie lasete nende peal ringi, istute oma tornis, ratsutate oma keha ja teiste inimeste seljas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:11

Ikka sitaks alandav võib olla põrandapesu, lausa uskumatu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:23

https://www.youtube.com/watch?v=Cgovv8jWETM

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 20:38

Ma annan teile valikuvõimaluse, kas teha asja teadlikult või ebateadlikult, ehk siis kas panete öösel märjas unenäos vaikselt patja oma paugu või tõmbate korralikult mõne naise läbi teadlikult.

Mõistate.

Igal juhul korralikult ja teadlikult.

Ehk siis muutuge, tehke muutusvalu läbi, see on parem tunne kui kogeda hävingut, valu parasiidina, mis kord tõeks saab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 23:10

Proovin natuke veel omi mõtteid väljendada, midagi nagu oleks veel minus, mis tahab avaldamist.

Tegelikult on tegu vanade juttudega, aga ma läbi elukogemuse avaldan neid aina uuemas vormis, ketran vanu teemasid, nagu filmidega, et arvutigraafika areneb ja eriefekte tuleb juurde. Tänu sellele, et mina olen pääsenud ühiskonda inimeste keskele võtavad ka minu see olevad jutud, mustriread uue kuue vahel tekitades inimeses tunde, et jah nii on. Et ma satun olema just õigel ajal õiges kohas ning olengi tehtud mees. No alanduseõppetunde on ka veel, alles paar minutit tagasi sain ühe, aga siin oli olemas kasulik realisatsioon, inimesed mu ümber on teravama mõistusega kui mina, märkavad rohkem detaile. Mina elan omas mullis ja jälgin oma pisikesi asju, muu nagu enam ei huvitagi. On asju, mida ma nüüd mõistan tagantjärgi, kasvõi mingid detailid, mis on toimunud minul kui olen isaga suhelnud, need perekondlikud asjad on mulle alati rasked olnud. Et teatud isa käitumine mida ma olen talunud ainult selletõttu, et olen alandlik olnud, minus on alandlikust, muidu oleks asi jälestav. Et on midagi ,mis on hoogu kogumas, need on ärritajad mida vaja selleks, et mina tunneksin ennast alandatult, need ärritajad on aina tugevemaks muutunud, välised nähtused. Ma loodan, et asi väga lappesse ei lähe minu osas, kuskil peab ju piir olema, on need siis mingid seaduses mis loodud on meil asju reguleerima või mingid eetilised tõekspidamised, alandust on mulle vaja olnud selleks, et mõistaksin enamat, aga mulle ei meeldi kui seda tehakse enesele mõnu saamiseks, et keegi naudib seda teadlikult, on asju mida nautida ei ole vaja, see ei ole see teema, et kas panen paugu nüüd patja või siis naise sisse. Kõik lihtsalt ei ole vajalik ja ma hindan kui osa inimesed teevad asju lihtsalt läbi mingi mulli või tunde, et nad ise niiväga ei teadvusta asja sisu või, et mida see tegelikult esile kutsub. Eneses väljendust otsiv kurjus või siis hoopis valgus, erinevus on olemas. Vahel mul õnnestub ise endale midagi sarnast korraldada, mis hetk tagasi toimuski, minu käitumine oli õige ja eesmärk siiras, aga ma jäin siiski natuke rumalasse rolli, mis on kasulik mulle, siis ei nõuta minult liiga palju, ei anta vastutada mida ma teha ei taha sest ma ei taha olla munn, ebateadlik munn. Vastutada võib, aga siis peavad ka tingimused minu jaoks olema nii soodsad ja head, et ma saan kogu asja läbiviia nii nagu on eetiline ja kena. Nüüd eemaldusin oma jutuga algmõttest millest ma tulin siia rääkima, aga jõudsin otsaga sinna, mis tundsin natuke varem. Oli naine minu sees ja ta ütles, et osad inimesed ebateadlikult oskavad ennast hoida nendest sittadest ja keerulistest suhetest positsioonidest, ehk see võib olla mingite süvakihtide muster, lihtsaim viis pasa vastuamise eest hoidumiseks...ehk et ollagi natuke rumal või nii selleks, et mitte teha paska tööd. Paska tööd võivad teha need kes naudivad selle tulemusest ja need ongi sageli emotsionaalsed imbetsillid, nad pannakse tanki ja kui on õnne siis saavad nad sealt omad realisatsioonid muutudes paremateks inimesteks tallates üle karja, hävitades enda teele jääva, see on nende rituaal, see on maailma juhtiva inimese rituaal. Natuke kehvad harjumused ja kui nad kord taipavad siis on juba liiga hilja, ehk siis nende inimeseks saamise teekond nõuab liiga palju ressurssi kasvõi inimressurssi orjatööl või hukunud hinged sõdades. Oskus on teha sisemisi rännakuid ja seal kogeda, vastav alkeemiline protsess kus sa saad realisatsiooni. Et see naishääl eks nähtavasti teab Sassi elulugu oleks nagu mulle midagi öelnud, kasulik on lolli mängida et mitte saada inimeseks kes peab vastutama. Siin on nüüd mitmeid tahke, mina neid ei lahka. Tekkiis hoopis soov endale uus tee teha ja rääkida, et mingit sassi prosüüri või raamatukest olen lugenud kus ta vahel teeskles ametivõimudele kuku olemist, mina saan aru nii, et ma ei pruukinud kuulda otseselt naishäält mulle seda ütlemas, aga olid kellegi energiad üsna tugevad ,mis resoneerusid minus oleva mingi koodimustriga ja see oli just see kunagine prosüür kus sass kirjeldas oma toiminguid. Olen veendunud või tahan olla kindel, et need energiad mida kogen ei ole ainult minu sisemine süntees vaid saan ka infot väljaspoolt, noh mingi tagasihoidlik kogemuski on olemas. Et meile ei öelda, me ie kuule palveid, aga kogeme inimeste soove ja vastavalt sellele milline on koodijupp meil sees olemas saame me teadmisi ja teadvustusi. Koodijupp on ise ka rohkem nagu kest, portselanvaas, on oluline milline, millises vormis see koodijupp meis esineb.On lihtsalt energiad, signaalid mis me vastuvõtame, iga inimene võtab vastu signaale kui ta istub maailmakohvikus ja me saame sellest mõtteid, vähegi energiatega resoneeruvad koodijupid leiavad elu teadvustuse meie aju pinnakihtides. Et teatud informatsiooni levik on kuritegelik, teatud koodi levitamine on ohtlik. Jällegi, milline on vaas, kas tolm on pealt pühitud. Sensuur netis võib olla vajalik, hukkamisvideod, mis terroristide rühmitus teinud on on ohtlik materjal laste käes, ometi on noori kes neid videosid otsivad ja levitavad. Tundlik materjal ei vaja avalikustamist. Minu materjal ei ole tundlik või siis on puudulik süsteem, mis ei ole võimeline andma mulle vastatavt inimest kes minu sees oleva infoga tööd teeks. A la professionaalne huvitatud psühhiaater. Et kas oleme mitte piisavalt arenenud, süsteemis augud või materjal on leebe ja ohutu. Loodan südamest, et materjal on leebe ja ohutu, asi läbimõeldud ja teadlik.

Teen ühe tee veel ja siis ehk tiksub veel miskit siia, näis, lubadust ei anna.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 23:32

Kui te ainult aru saaksite kui olulise infopaketi ma siis oma jutu ja lauludega põimisin. Ise kardan ,et tegelt te olete nii tuimad juba. Minu vana mina ütleks, et elavad sombid, aga miks ta nii ütleks ja ütles oli oma põhjus. Nimelt olulisem sellest oli elu kartus, kogemuse kartus ja ma vrjasein selle idealismiga, aateliste vaadetega, et kuidas on nüüd õigem kuidas peaks elama, mis ühiskonnas muutma. See elu hirm minu sees millest ma aru ei saanud ja ei tunnistanud märganud, ei olnud valmis vaatama oli lihtsa tekkega, olin näinud milline äbarik ma olen, pasakott ja nii see läkski nii kui keskkooli lõpetasin ja ilmapeale pääsesin tekkis apaatsus, ma ei mõistnud enam midagi kooliasjast, ainult hädapärane. Olin alateadlikult valinud oma tee, pealtäha oli see tuulelipu heitlus, luuseri keevitamine ühiskonnas ja on praegugi, ainult selle vahega, et nüüd olen ma teadlik nendest protsessidest rohkem kui kunagi varem. Oleks ma koolis õnnestunult koodi selgeks õppinud oleksin samasugune imbetsill nagu teie seal teiselpool ekraani. Miski mu see hoidis mind tagasi, ma muutusin aina enam ja enam enesekeskseks, ma elasin omas mullis. Nüüd ongi vahe sees, et milline pasakott ma olen, kas see kes realisatsioonide tegemiseks, saavutamiseks põletab tuleriidal teised või siis see kes põletab ennast. Mina olen see pasakott kes põletab ennast, ma ei sõida tankiga üle teistest üldjuhul. Kui ma päris lõpuni aus olen siis ma ei teagi kas see on lihtsalt hälve, haigus või tõesti omadus mis hoiab ära mind tegemast ühiskonnale veel suuremat kahju kui see juba praegu on.

Loodan, et püsite mõttega kaasas.

Ja veel, et kas see anne valib minu või mina valin ande ehk siis kas see positsioon mis mul on on antud mulle ühiskonna poolt, karja poolt või siis olen mina ise selle valinud, kas on olemas mingi mina, mingi kõrgem teadvus kes kuskil peitub oma salapärastes koobastes ja valis just minu, selle haige keha, et mitte enam kahjustada vaid põleda ise ja näidata kuidas peab ise põlema. See on kunst. Kas me tuleme siia kogemust saama või hoopis kogemust andma, õpetama, praegu millegipärast just minu sita positsiooni tõttu on tekkinud mul nägemus, et ma olen tulnud siia kogemust andma, õpetama, mul on dsõnum, see sõnum on isegi siis olemas kui ma siin ei kirjuta, see siia kirjutamine on selline niisama vajalik tegevus, aga inimesed kes mu ümber satuvad olema, kas nemad mitte ei saa infot, olulist infot. Olen valguselaps, täis valgust, mida näen on see, et valmis ei olda, teil puudub vastav koodijupp, see ei ole see, et olete juba asja läbielnud hipid suureks kasvanud või hipsteriteks saanud, areng ühiskonnas, see on just see, et inimkond ei ole valmis selle info jaoks mida levitada soovin, see valgus mida ma olen tahtnud jagada ei leia resoneerumist te kehades, mina olen jäänud ilma inimese kontaktita.


Vaatan kas tee on natuke jahtunud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 23:46

Et siis teie ja pasakotid, olete jah.

No minuga on igaljuhul nii, et paljud inimesed kellega mul kontakt omas mullis tekib kannavad olulist sõnumit minu jaoks millest tekib läbi minu kui läätse valgus....no see on see süntees, valgus millest on kasu ühiskonnale.


Tekib sõnum.


Ja mulle meeldib kui need kontaktid ei ole sellised, et kurjus sai väljenduse vaid ,et hoopis keegi jagab inspiratsiooni, valgust mida kogenud on. Ma väga hindan seda ja sellepärast hindan ka ajakirjanikunaist. Tema vaatamata valule jagas inspiratsiooni ning sellest sündis lugu.


Mulle ei meeldi need mõttetud pasakottide pasalelöömised, sealt ei ole midagi õppida, nad hulbivad just nagu kinnises kanalisatsioonis leidamata sealt väljapääsu. Andke andeks.....


No ja nad siis üritavad, oma solgiaugus.


Õrnake olen, tõesti olen.

Lihtsalt iga kord ma üllatun, nad oskavad üllatada. Mina istun kohvikus, tripin ja nemad siis tulevad, nühivad ligi, torgivad nagu kontrolliks kas ma ikka elus olen mina siis mõtlen nende peale vaadates, et kas sa ikka elus oled ja kas need emotsioonid mida sa väidad kogevat on ikka emotsioonid. Mis see siis on on see mingi viljatera või hoopis nüri retseptor kus suured tunded. No kardan, et teil suuri tundeid ei ole, teil on uhke loss, uhke kood, lossis puuduvad inimesed, pole rooga, pole jooki, nii teetegi ühe taaskord kehva katse millegi apetiitse suunas, surgite mind et näha kas annab mahla välja :D


Noi mul on praegu lõbus, aga pean tuletama endale meelde, et uneaeg, homme kell kaks kööki keevitama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 23:54

Tegelt surgitakse mind just selleks, et enda kasuks tööle panna, et saada enesele üks ullike järgija, truu koer.

Pealtnäha ma nagu laseks endale seda teha, no lasengi, mu keha ei oska muud moodi, aga ma tean, et nende eesmärgid on palju kaugemale minuga jõuda, palju, palju kaugemale, aga mina lihtsalt ei lase. Saan omad teadvustused kätte, aga lobitööd ma tegema ei hakka, riista ei ime.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   05.06.17 23:57

Kardan, et ma petan inimesi, lihtsalt selleks, et saada ise teadmiseid süsteemi seest, kardan, et see on nii.

Siseinfo kulub ära.

Mis ma selle infoga peale hakkan ma ei teagi, aga jah kohvikus muutun kõvaks tegijaks, seda kindlasti, no iseasi kuidas mu niigi väsinud keha vastu peab, riist kulub kasutamisel.


Mõistate.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   06.06.17 09:13

Just. Ma ei taha tunda inimesi minu ümber ja ma ei kuule mida nad räägivad, sedagi on mulle öeldud. Minukeeles siis mind ei huvita see sotsiaalne omavaheline peppupanemine. Mind huvitavad rohkem mingid konkreetsed käitumismudelid, miks inimesed sedasi teevad ja kas neid on võimalik muuta.

Oleks nii, et inimesed kiusavad ja teevad mulle liiga, aga häda on selles, et mul on valus kui nad mingilkonkreetsel viisil käituvad, see häirib mind, ma ei kannata seda. Vahel tõesti olen liiga paranoiline, aga antud käitumine on tekkinud just neid mustreid, tüüplahendusi tundmaõppides, mingil hetkel kaob usk, et keegi võiks teistmoodi või siis tõesti ei mõtle halvasti kui vastavalt käitub. Lihtsalt see on nii harv, ma ikkagi jälgin mingit tõenäosust.

Või võib öelda, et ma ei oska inimesi tunda sedasi nagu te tundmiseks nimetate.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   06.06.17 10:52

Rahu.

Natuke on aega omas mullis tiksuda, siis inimeste keskele.

Mõtteid hetkel ei olegi, niisama suhtkoht hea.

Poodi ma täna ei jõua, lihtsalt ei lähe, säästuprogramm, mul kulub jookide peale ikka siin oma 30 euri päevas kui ma sedasi igal hommikul endale alkovaba õllet ja energiajooki toomas käin, tuleb natuke enda harjumusi piirata, eesmärk on ju üritada rahasid mujal kasutada, investeerida kahtlastesse ettevõtmistesse, lootes, et ehk on õnne ja kuskil miskit tasub ära. Midagi süüa püüan tööjuures leida, praegu peab piisama kahest juustuviilust ja ühest leivaviilust, mis ma oliivõliga ärasõin. Kui ma normaalselt toituda siin tahaksin siis oleksid kulud üsna suured, eriti kui vahel paar õllet lubada enesele sooviks. Palka saan ma ju ikkagi samapalju kui Soomes, loodetavasti, et raha rohkem ei tikus, kulutused mujale, aga on hoopis midagi muud, toit kallim. Saaks juba aeg niikaugele et 17 kätte jõuab, see on minu esimene palgapäev siin ja raha saan selle esimese nädala eest mis ma mai lõpus siin töötasin, vaatan oma finantsid üle ja otsustan, et kas investeerin kohe või ootan veel natuke kuni saan terve kuu rahad kätte.

Mis värk on, ma olen hakanud instrumentaalmuusikat kuulama....kahtlustan ,et see on nende mägede mõju siin, nagu sünfoonia kogu ümbrus, oma traagika ka muidugi ikka sees kui jälgid. Istun köögis, ventilatsioonitorusse on tihasepe pesakonna loonud ja nüüd ema ja isa aina toidavad neid kisavaid poegi kellel on pidevalt oht kuulmiskahjustuse saada kui keegi pliidi juures toimetama hakkab, praeb või keedab miskit. Täna korra lendas üks vanematest ussike nokas kööki sisse lahtisest aknast, pillas rohelise ussi põrandale ja hakkas säutsudes väljapääsu otsima korduvalt vastu akent lennates. Mina püsisin liikumatult ja jälgisin asja, mõtlesin, et kas niikaua ennast peksab vastu kaalsi, et veri lõpuks väljas mida ma näinud juba olen või siis leiab ikka väljapääsu ja õnneks leidis, ma ei pidanudki laipa koristama hakkama ja linnupojad saavad endiselt edasi oma toidupoolist. Ussikese jätan põrandale vedelema, las tüdrukud astuvad oma sokkidega selle peale, mis seal ikka. Et nende suursuguste mägede varjus toimub vilgas elu, surmasid ja sündisid. Muidu neid pilvi siin jälgides rohelise metsa taustal võib reaalsustaju sootuks kaduda, tekibki tunne, et oled jumalatega, taevased maastikud. Mina olen paar ööd siin mõelnud, et kas ehk see minu natuke äärmuslik toitumine ja joomine ehk mind ühel hetkel korraga öösel psühhoosi ei vii. Magan ja lähengi rändama, et ärkan unest ülesse ja on plõks ära käinud, kaon lihtsalt ära, mul on hirm selle ees. Väikest psühhoosi võib kogeda ja see on tore, lausa vajalik, aga tahan siiski et mingi kontroll oleks mul olemas.



Igatahes.

Liiga vaikne ja tuim on praegu sisemiselt, väike paastumine kulukski ära, et saaks asja sutsu aktiivsemaks eneses. Mõttetööd aktiviseerida, mingeid kogemusi jälle juurde, tööleminek sellesmõttes on väärt asi täna, kindlasti toimub taas miskit.


Et omas mullis praegu kuigi loid olemine, tunnet on vaja selleks, et mõtteid tekiks.

Paastumine kõlab hästi, aga mitte lihast nagu ma tegin aasta tagasi mõned kuud vaid lihtsalt tarbida kõike vähem, nii, et tekib kogemus sisse nagu praegugi on ainult, et tugevam, et mõtteid saaks stimuleerida.

Päikest!

Tahtsin öelda tegelt Päikest väikesed imbetsillid, aga ma ei tee seda sest praegu tei tundu mulle niiväga imbetsillidena, võibolla peale tööpäeva taas....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   06.06.17 22:07

Tasapisi hakkab siinpool vaiksemaks jääma ja ma lõõgastun oma teed juues ja instrumentaali kuulates.

Tööl oli jälle lebo päev kuigi kahe koka jaoks tiksus gruppidega kokku mingi nats üle saja inimese, grupid sõid kolm käiku, kaks erinevat suppi, kana või tursk ja marja või šokolaadikook. Varsti peaks meil hooaeg algama või miskit, aga ega palju enam hotelli inimesi pressigi siin pidi max mingi 120 kohta olema, lihtsalt, et tuleb see, et ei ole enam pooltühjasid päevasid nagu on homme mingi poolsada inimest, homme keevitan ma peakokaga koos, tõesti soovin, et ta palju ei möliseks tühja, töörahu on oluline, no täna õnneks restorani manager oli vait, ei öelnud mulle midagi suuremat, et igati chill päev.

Üritan veel paar tundi tiksuda kui inmesed uinuvad või on juba uinunud, siis on mõnus vaikne ja ma kuulen omi mõtteid.

Täna oli lehes juttu natuke, et keegi noor kirjanik oli surnud, ei öeldud, mis see põhjus, aga mina hakkasin oma tee, elu peale mõtlema, köögis muidu käis elav vestlus ja ma ei saanud väga keskenduda, aga tundsin natuke kurbust.

Olen elus paar korda enesetappu üritanud ja need olid just siis enne kui ravile pääsesin.
Esimene kord tüli naisega, poleks ta siis hiljem politseid kutsunud mind ei oleks enam siin, auto heitgaas oleks mu tapnud ja teine kord mõned nädalad hiljem ei pidanud ma häältele enam vastu ja tahtsin puhata. Mäletan seda esimest korda üsna hästi, siis oli hääli, aga nad ei olnud nii häirivad, olin lihtsalt vihane naise peale ja ei viitsinud enam jätkata, tahtsin kättemaksta, hääl siis ütles, et mida ma tegema pean. See on kurb, et inimesed võivad nii kaugeleminna, nad ise ei saa arugi kui piiripeal nad viibivad ja kui lihtsalt eluvõimalusest loobuvad. Mittekunagi enam elus ei lase ma endal jääda nii sõltuvaks ühest inimesest, et tema minu eemaletõukamine mul enesetapumõtteid tekitaks. Ma ei armasta enam naisi nii paljhu, olen iseseisev emotsionaalselt, olgugi, et ma igatsen paarissuhet, ei otsi ma enam sõltuvust. Mul on minu oma sõltuvus ja see on mul trip, taevas ja jumalanna. Trippimine, minu mull on esmatähtis ja sellepärast ütlengi, et kes tahab minuga suhelda peab tulema minu mulli, minuga kaasa mitte vastupidi. Et mõistate, ma natuke enesekaskne ja põhjusega, olen kasvanud arenenud selliseks. Ma vajan oma mulli rohkem kui inimest enese kõrvale. See mullis olemine on mu elutöö, teen nagu omamoodi teadustööd, koodi palju ei teki, aga tundeid on lõputult, see on keeruline protsess, üritan rahulduda eneses, esmane asi ja siis kui tekib mingi kood minu teadmistesse siis ma soovin tulla seda jagama, no aastaid tekkis kood kaamerasse pildi näol, nüüd üha enam ja enam on just seda jutu moodi asja tekkima hakanud. Ma ei loo illusioone, et minust saab kunagi kirjanik või eduka blogi pidaja, ma ei ole nii võimekas, aga ma tean milles ma võimekas olen ja see toimub juba kohvikus. Liiga palju on hakanud esinema juhuseid minu kogemuse ja selle vahel mida kirjutab ajakirjandus, uskuge, see on nii. Üks tänaseid näiteid oli midagi mida ma nägin unes ja päris sarnane lugu oligi lehes olemas. See kõik on skisofreeniline, haiglane, ometi ma näen seoseid ja aina suureneva paraktika kogemuse tõttu usun, et kohvik, tagatuba on olemas kus me kõik kohtume. Kui mind vähk või mõni muu haigus ei tapa siis võib asja saada, seda ma ütlen.

Joon natuke teed ja ehk siis muljetan midagi edasi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   06.06.17 23:20

Panin muusika kinni, sai sellest klaveri klimberdusest küllalt. Kuulan hoopis kuidas tugev tuul meil puudelehti väljas sasib, ma polegi siin varem nii tugevat tuult näinud, kisub nagu vaikselt tormiseks, aga vihma ei saja.

Tegin endale ühe kahe teepakitee ja siis veel kahe 400 mg paki gripiteed, et lõõgastavasse seisundisse jõuda kenasti, aga tõesti mõtlen, et parem on olla valuvaigistisõltlane kui alkoholisõltlane, alkoholisõltlasel on palju rohkem igasuguseid kõrvalnähtusid, arvan, et mul see burana joomise isu läheb mingi aeg üle kui ma rohkem harjunud olen olema ilma promillita eres.

Venelanna käis viimasena dušši all, ta palju ei räägi kui kööki tuleb siis teeb kiirelt söögi valmis ja lahkub jälle oma tuppa, olen teda tagantpoolt jälginud, suht hea visuaalne vaatepilt, no teksad on jalas tal enamasti, aga ta jalad on nii ilmatuma pikad ja ta üldse on pikkakasvu. Täna korra tekkis mõte, et temaga tahaks endale tütre luua kes saaks sama pikad jalad nagu emal, niisama selline mõte. No ja näolapil pole tal kah miskit nagu viga, juuksed on kergelt lokkis tumepruunid, igati viks ja viisakas noor naine. pandav nagu öeldakse.

Et ma siis olen siin vaikselt juba peaaegu kõigi tüdrukuteka pereplaneerimismõtteid vaikselt mõelnud, tundub nagu ma oleksin meeleheitel, aga ei ole, lihtsalt vaatlen ja pean endamisi aru millised on konkreetse neiu eelised ja plussid, igaüks on ju omamoodi. Mul väga oluline ei olegi, et oleks kindel see või see omadus, variant. Minule on oluline ainult, et ta laseks mul omas maailmas elada ja tuleks minule sinna külla kui suhelda soovib Minule külla maailmakohvikusse kus me kõik kord kohtume. Eks paljud käivad sealt läbi, mina aina istun ja ootan ning vaatan kes on tulnud ja siis saan informatsiooni, nii näen ja kogen hetkel skisofreeniat, muud ei olegi, võivad olla veel ärevushäired, aga see on rohkem juba minu rikutud tervis tänu alkoholile.

Mis me seal kohviks siis ettevõtame, ajame juttu, jagame muljeid, seda energeetiliselt, põimume teineteisse, saad sina ja saan mina, kuna mina teen asja rohkem teadlikult siis osakan ka enam jälgida j teadvustada kust ja miks on see informatsioon, mis sain pärit. Minu puuduseks on vähene kooditundmine, et ma võin äratabada asja, aga ma ei oska sellele vormi anda, et oleks mul suurem lugemus jookseks asi palju, palju ladusamalt. Et siis kohtume ja vahetame energiaid, kui mul on see kood just praegu olemas siis ärkab teadmine ellu ja ma mõtlen sellele, sama asi on ka sinuga, aga sina lihtsalt pead neid enese mõteteks, mina saan aru, et see tuli kuskilt mujalt tänu sellele, et me evisime, evisime on omamoodi sõna, aga ma ei tea täpselt mida see tähendab. Et me suhtlesime, kontakteerusime mingil põhjusel, vahetasime sisu, alateadvusevett. Miks me kontakteerume, idee järgi on võimalik kontakteeruda ka kestade vahelise toimingu põhjusel. No se ongi nii, aga teadlikult, et me saame kokku, teeme midagi lobiseme ja samal ajal kohtumegi kohvikus, joome seal paar teed või kohvi, et me teadlikult loome silla oma kehade vahel, loome kehadevahelise kohtumise ja siis chillides jälgime või jälgib üks mis toimub seal tagatoa kohvikus. Üsna sageli on nii, et läheb enne kuid või aastaid kui aru saad, et mis tegelt toimus, sinus lihtsalt pole seda mustrit, see kasvab ja siis kui oled selle saanud või kasvatanud ärkab ta ellu sest sinus on olemas just sama infoga vesi mille sulle andis kohvikus kohtunud inimene. Idee järgi on võimalik nii ka ravida inimesi haigustest, aga usun, et mina pole see inimene, minu ülesanne on häkkida kui niiöelda, infot võtta ja siis jagada. Praegusel ajal tundub sarnane mõttemudel mulle huvitav, seda enam, et näen miskit nagu toimub tõesti ja miskit ongi nii nagu kogen.

Võtan lonksu teed.

Hästi loominguline protsess,aga mul puuduks huvi kui ma ei näeks, ei kogeks realisatsioone, et jah, oli see ja nii ongi, muidu oleks mõttetu lihtsalt trippida, igav, mis sa seal pilves aega veedad, pole ju suuremat naudingut ollagi, kehal on sageli valus või ebamugav tunne, see on selline ilma kestata olemine. Kust mul sarnased mõtted tulevad? Mul oli ikka väga, väga valus enne kui ravile pääsesin, klassika oli kogemus kus ma nägin ennast inglina teiste inglite seas, see oli tohutult põletav tunne, me ei elanud taevas rahus vaid käis pidev võitlus üksteise hävitamine. See kus inglid asuvad ongi kohvik ja mina lihtsalt nägin neid inimlindusi, et minus olin mingi sarnane kood, muster, piiblist või mõnest esoteerika raamatust, pilt või kirjeldus, aga keegi ei rääkinud, et see reaalne kogemus võib nii ebamugav olla, et sa tahad surra. Miks me võitlesime, ehk siis see mina, see ingel oli vana muster, vana energia millest koosnesin, teised inglid olid ühiskonnas valitsevad energiad, inimesed kes olid tugevad kohvikus olema ja nad ruulisid seal omade arusaamadega, ma pidin muutuma. Sellest ka see võitluse kogemine, tegelikult toimus pidev infovahetus, vee vahetus, minu seni eksisteerinud mina uuendumine, keegi ei olnud vägivaldne, aga ma kogesin seda nii, andsin sarnase arusaama sest minu peas olid need koodid. Sõda vägivald ja teiste kahjustamine selleks, et ise ellu jääda, need on siin maailmas domineerivad mustrid ja teadmised. Energiad tegelikult ei võitle, nad kokku saades vahetuvad ja kohvik on see paik kus kõik toimub. Minu keha oli tuim pasakott, energiat kulus palju, et saada see tööle nii nagu vaja, tõesti energiat kulus palju ja kulub veelgi kui mu keha jätkab maist teekonda. Aga see selleks.

Ühesõnaga, energiavahetust võib esile kutsuda läbi kestade kokkusaamise või siis hoopis kokkusaades kohvikus ennem ja pärast jõuavad kestad teineteiseni. Mõlematpidi võib teadvustus olla tugev, või vahel ei olegi mittemidagi. Ühesõnaga mõttetu mula mul siin. Tegelt tuleb uni juba.

Midagi on, aga see teadus on alles lapsekingades, meie haridus ei soosi, ei tunnista.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   07.06.17 10:35

Olen natuke rahutu. Meil siin koristusvoorud ja üks tüdruk keris siin inimestega teemat üles, jällegi klassika, ennast liigutama hakkab koristama siis pritsib tatti igas suunas kus vähegi kannatab. Minul taas oma arusaam asjast, üks tahke, mis tundub olevat sisuga. Nimelt need on allasurutud negatiivsed energiad, mis avalduvad, inimene julgeb neid avaldada ainult siis kui ta ise näeb, et ta teeb midagi kasulikku, tunneb, et on teeneline, siis nagu võiks oma negatiivsust pritsida, ma ju teen jõunumbreid.....

Teiste järgi koristamine on sageli alandav inimesele, kui sporti veel enamvähem võib teha, aga koristamisega on nagu on, kardetakse ka ju ,et ennast hakatakse ärakasutama, hirmud.

Kirjutamine mõjub mulle mõnes mõttes teraapilisena, täpselt nagu oli fotograafiaga ja ma olen seda palju teinud, tervem inimene ma ehk nüüd tänu sellele ei ole, aga ma olen õppinud tundma mingeid inimeses toimuvaid protsesse, lähemalt neid vaadelnud.

Kirjutamisega on üks huvitav seik minu haigestumise algusperioodist siis kui olin fotondusega tegelema hakanud ja ma ei osanud mõeldagi, et kunagi suudan midagi sarnast tähtedest moodustada, mis nüüd teen. Ühel öösel ma magasin ja kuulsin läbi une kuidas kaks inimest justnagu oleksid rääkinud omavahel ja keegi ütles, et see poiss oskab hästi kirjutada, sain aru, et juttu oli minust ja taoline mõte tekitas tülgastust ja frustatsiooni, olin siis ju väga kaugel sellest, mis ma nüüd olen.

Võibolla ma oskangi hästi kirjutada, mine sa tea.

Mulle räägiti öösel veel paljusid asju, osa ajasid nutma, tekitasid kurbust osa tekitasid rõõmu ja elevust kuniks asjad päris lappesse läksid. Ehk oleks olukord olnud parem minu jaoks kui mu naine soovinuks jätkata kooselu, aga ta loobus minust ja see viis mu täielikult äärmusesse. Minu viga oli alkohol nagu maininud ja tohutu uhkus ja kõrkus, sain karmi õppetunni. Uhkus ja kõrkus olid tekkinud enesekaitseks ühiskonna vastu kes ei olnud mind sedasi vaatuvõtnud nagu ma oleksin soovinud. Sotsiaalhälvik ja ma ei suutnud sellega leppida. Hirm. Milleks mulle kokatöö, üks olulisi põhjuseid on raha, aga teine on arengu ja aine saamise võimalus, mis on väga väga tähtis. Üks on oma materjaalse keha eest hoolitsemine, raha saamine, ja teine on vaimne teekond mida mulle kokatöö pakub, õpin sedasi inimest tundma ja neid protsesse, mis ühiskonnas toimuvad. Sotsiaalhälvik, vaadake teised saavad ainest näiteks pidudel või koosviibimistel, minul pidusid ei ole, niisiis tuleb rollimänge pidada tööjuures, sealt saan olulist infot mustrite, tüüpide kohta. Ja kui energiat on siis idee midagi kokkukirjutada, jagada. Omamoodi protsess eksole. Kindlasti paistab minu piiratud maailm välja sellest, mis kirjutan ja kuidas kirjutan.

Ja taas ma ei panusta kirjanikuks saamisele, tahan olla võlur mitte kirjanik, müstik, kunstnik, see on mu unistus.

Tuleks ainult rohkem teadvustusi, see annaks jõudu jätkata selle pasahunniku otsas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   07.06.17 12:14

Ona tahaks panna, aga ei saa lõõgastuda, paar korda olen proovinud täna ja eile, aga selleks on vaja teisi meeleolusid, olen liiga pinges praegu, mõni lahke neiu kuluks marjaks hetkel ära. Ta võiks mind silitada esialgu niisama, juukseid sasida, siis ma teeksin talle keelekat ja peale seda paneksin korralikult. Miks ei ole siin liikvel sarnaseid neidusid, mõni rikkam naisisend, võiks tulla meie hotelli ööbima paariks ööks ja siis ma külastaksin teda, oleks ju tore, või mis? Minu meelest kül.

Segan endale gripiteed ja musta teed kokku, et olemist natuke parandada, tunnivõrra on aega chillida.

Pakitsev naise isu. Pinged, mis tekitavad füüsilist valu, ebamugavust, aga tahan uskuda, et olen õigel teel, pinged on sellised, et haaraks õlle järgi, täna ostsin uut Norra alkovabaõllet, kui ma kööki jõudsin ja lugema hakkasin, et millega tegu siis mõtlesin, kiirelt, et ah kui on pomill sees ikkagi eksituse kombel vale õlle ostnud siis joon igaljuhul ära, keha otsib lihtsalt pääseteed. Mina vist sain endale viimasel hetkel jaole, kui ma sain, ega ma teagi kas õnnestun, aga vähemasti üritan. Oleks ju loogiline, et mingi aeg läheb lihtsamaks.

Mul on tohutu alkoholi ja valuvaigistite isu. Ei oskagi sellele lahendust leida, aeg annab rahu, aga senikaua tuleb sipelda ja palju.

Mida ma kahetsen on see, et ma ei võtnud valuvaigisteid Eestist kaasa, siin külas pole ma veel märganud apteeki ja ma ei usu, et neid poes müüakse.

Chillchill.

Ja kahetsen veel, et enesetappu kunagi üritasin, tahtsin seda juba eile mainida. No see tundus parim lahendus tol korral olevat.
Suitsiid vist kõlab paremini. Mida kõike mulle ei tahetud pakkuda, mis võimalused mul on, tol ajal ei osanud rõõmu tunda neist asjust. See on ennekõike inimese muutumise lugu, kasvamine.

Üks alandavamaid kogemusi oli see kui ma uinusin ja mulle öeldi mine ja õpi elama ning ma ärkasin, see oli nii üleolev suhtumine, nagu mina ei oleks elanud siiamaani, olin teinud endast parima, et hakkamasaada. Tõukav jõud mida kogesin ja mustrid millega see kõige enam resoneerus. Ma tean, et peaksin rohkem vaeva nägema selle mustriga, mis ma siia foorumisse sisestan, korrektsus on ju austav teiste suhtes, aga ma ei saa asja ülevõlli ajada praegu, kõik tuleb omal ajal kui üldese minu puhul see oma aeg saabub. Vaas peab olema väga hoolitsetud ja kaalutletud, kest. Võib olla, et üha enam on neid energiaid mida me kogema hakkame, üha enam on jõudusid väljaspoolt, justnagu väljaspoolt, kes lõpuni päris teab kust nad pärit on. On need vaimolendid mujalt või siit, on need teised inimesed ja palved, on need meie enda salalaekast avatud, leitud mündid elujõud, mis meiega ühendust võtab, teadvusesse jõuab, aga inimesed siplevad aina rohkem meie moodsas ühiskonnas selle käes. Ja siin ongi oluline kood, kest, et see oleks viisakas, siis tekitame vähem probleeme kui toimub ühildumine, üheks saamine ja elutu keha ellu ärkab, mateeriale puhutakse hing sisse. Teadmised, need on need, mis ehitavad müüri ja nii peabki olema, linna ilma müürita ei ole, inimest ilma kehata. On müüriks siis antidepresandid, mis aina populaarsemaks muutunud või hoopis mõttemudel mida kuskilt kuulnud või lugenud, need on äärmiselt olulised praegusel ajal. Usun, et järjest enam on meil karjas inimesi kes on vaimse kaldega ja nad võivad olla ohuks enesele ja ühiskonnale kui nad on sisestanud enda mällu vägivaldseid mustreid. Religioon kui see ei ole tasakaalustatud millegi muuga on oht ühiskonnale, no see vast on kõigile selga.
Religioon on teadmiste kanda olnud sajandeid ja selleks, et olla jätkusuutlik läks munkade, pühendunute töö teadmised maailma ning tekkis eraldi haru, koolid, teadused. Esimesi raamatuid, kirjasõnu on ikka olnud pühakirjad, need mehed tegid suure töö ära. Religioon peab säilima, aga samal ajal tuleb panustada ka teadusesse, avatud ühiskonda omade reeglitega, et religioon ei muutuks karjale hukatuslikuks, ei muutks äärmuslikuks ja vägivaldseks. Enamus mehi kes praegu kõrbes sõdivad on imbetsillid, ajukääbikud, lihakehad juba organiseeritud kurjusele. Kurjus puhkeb maailmas niivõi naa see on loovenergia, mis ei tunne enam naudingut selles, mis normaalsele inimesele inspiratsiooni tekitab, see on ilu mida iluks peame, kurjusele pakub inspiratsiooni vägivald, jõhkrus, ta elab oma kibetate tunnete peal. Mei ei suuda selle sündi takistada lõputult, varem või hiljem ikka keegi läheb nihkesse kui loodus on soodasd tingimused loonud, aga teadus võib pakkuda tasakaalu, lahendust. Miks on nii, et ühel hetkel hakkavad mingit regiooni või riiki paeluma väärastunud arusaamad, neid hakkab inspireerima väärastunud mudel. Ma ei usu, et need ühiskonna pinged on nii tugevad ja ma ei usu, et nii tugev on ka juht kui tekib isikukultus. Mis on need põhjused. Kas võib olla, et mitmesuguste asjaolude kokkulangemisel, inimesed tunnevad, et nad on piisavalt tugevad vägivalla tekitamiseks, siis on keegi jobu eesotsas kes justangu kehastaks rahva soove. Mul ei ole olnud võimalik vaadelda neid ajaloo suursündmuseid ja dok filmi äärmusislamismi tekkimisest ma ena palju ei mäleta, aga oma väikseid mudeleid katsetan ma kui lähen köögitööle, vaadake asi ei ole ainult selles, et mina olen ohver, siin oka teatud paratamatut, teadliku käitumist minupoolt, et leida lahendusi, Miks vahel karjas tekib lumepalliefekt, inimesed ei laida maha teise halba käitumist vaid hüüavad kaasa ja soosivad ning ise tehes järgides. Nad kõik ehk mingil määral taipavad, et ega see asi päris õige nüüd ei ole ja et see teeb inimesele haiget, aga nad tunnevad, et nad võivad, lihtsalt neil on see võimalus olemas, siin ei olegi väga muud.
Me justnagu tahame teha haiget, karjainstinkt on koos minna jahile ja see mammut mahanottida, nii vahel toimivad inimesed nad näevad võimalust ja teevad seda kui pasakott on olemas. Srnast efekti võib nähtavasti leida isegi ajakirjanduses ja ei olegi oluline kas inimesel on süüd või mitte, mind ei huvitagi see alati, aga mind huvitab see muster, miks nii läheb. Olen jõudnud järeldusele, et see on rituaal mille kaudu kari tugevdab enese tunnet, karja ühisteadvust. No õnneks ajakirjanduses on seda aina vähem ja süütuid pasakotte, mammuteid on aina vähem. Aga mina siplen ikka oma hunniku otsas ,olen siis ma süüdi või ei ole. See on riitus, aga kui oluline, kui taoline nähtus on olemas siis järelikult see on oluline olnud millekski, aga kas me ei suudaks nüüd kui ühiskond on arenenum neid riituseid kuidagi pehmemalt läbiviia. Milleks tappa juute, jah neil on omad vead, aga nii sitad pole nad kunagi olnud, et väärinuks sarnast kohtlemist. Teatud piirkonnas usa liitlaste ja usa viha, vigu on palju tehtud, aga need ei ole olnud nii suured, et sõtta minna, riitust sellisel kujul läbiviia. Ütlen kohe taas ära, et ma jõudsin kohvikusse kenasti ja ma ei kontrolli väga mida kirjutan. Tegin uue teegi endale sarnase nagu eelmise, kohe kohe aeg tööle minna. Islamiäärmuslased üritavad tugevdada omasuguste minatunnet läbi vägivalla, aga nad ei mõista et sarnane rituaal on juba algusest peale mõeldud läbikukkumisele kui see võtab aina suuremaid mõõtmeid nii nagu aina kasvav majandus ideena, ressurisid lõppevad. Maailma juhid muudavad oma ideed ja majanduspoliitikat ükskord nagunii, aborigeenid kes aga sõtta on läinud jäävad kaotajateks igatahes. Neid rituaale saab korraldada efektiivselt ainult võimalikult minimalistlikus proportsioonis, peab olema mammut kelle saab mahanottida ja kõhu täis süüa, liiga pikaks veninud jaht väsitab ja tekitab loobumistunde, ega narkootikumid pole asjata vajalikud ühele sõdalasele läbi ajaloo. Esialgu elasid sõdalased oma vaimset ja füüsilist väsimust välja joomingutega, vein hukutas paljud riigid, natsid kasutasid tablette ja sama on isisega. See reaalsus, mis nad kogevad on liiga kurnav pshüüikale.

Keegi ei jaksa lõputult võidelda ja lõpuks tahame me kõik ju ainult oma naist, mees ja paari jõnglast, ning, et meil oleks lõunaajal leib laual. Nendel meestel seal kõrbes pole lootustki olnud sellele, ega pole ka enam tulevikus lootust kui nad üksteist mahanotivad.

Päikest!

Märt Pasakott.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   07.06.17 22:56

Saigi päev läbi, nüüd on aega kaks tundi chillida ja siis jälle kööki keevitama, täna ei istu ma oma öises kuningriigis tööliselamu köögis, olen eemal koridoris toolil sest köögis on kõva müra ja läbu, mängitakse kaarte, hoian heaga eemale. Tahan tunnetada kohvikus olemist ja kuulata instrumentaalmuusikat kuigi olgem ausad mõniu pala on kül ikka selline klaveri klimberdamine, et anna olla, kõlab mürana minu kõrvus. Tegin endale üsna kange segutee, nüüd tasapisi rüüpan, tean, et see aitab mind teele viia ja varsti ongi kohalolek, loodan, et inimesed peagi uinuvad siis on minulgi lihtsam.

Vabandage, et ma oma jutte aegajalt kordan, lihtsalt uut kogemust teadvustust ei tule niipalju peale, aga minus on valgus, mis otsib väljendust.

Praegune olemine on suht chill, kuigi midagi nagu hakkas häirima ja ma ei saanudki aru, mis asi see oli, hakkasin tundesse minema, aga miskit tuli vahele, see on omamoodi kunst kohvikusse jõuda, alati ei õnnestugi, mõnikord onkogemus nõrgem ja ma ei tunne nii tugevat loomingulist rahuldust. Ega siin ei olegi oluline kui palju ma kirjutan, aga oluline on, et ma suudaks kogeda selle kirjutamise ajal, see ongi pealmine.

Nüüd tunnen taas midagi, olen liikvel, aga käratsevad inimesed häirivad.

Millest veel rääkida, hetkel ei teagi. Kuna ma söön suhteliselt vähe siin siis on teatuyd teravus või selgus minu pähe tekkinud, kui ma peeglist end vaatan siis näen, et näonahk on läinud nooremaks, siledamaks, mis on ju hea asi igaljuhul, kui ma oma joomaperioodi Helsingis lõpetasin siis ma olin näost natuke paistes, aga kõik tundus normaalne, nüüd tagantjärgi pilte vaadates saan aru.

Olen natuke natuke õnnelik, seda kogen, siin vahel tööl öeldakse mulle halvasti, aga muidu on ok, töö ise on siiamaani suht lebo olnud, ma lihtsalt ei ole vaäsinud õhtuks füüsiliselt.

Et õnnelik, jah ja tundub, et ruum kus viibin on täis päikesevalgust, soe, mahe, pehme valgus, see on see kui visualiseerida, endale ettekujutada....aga ma ei näe inimesi lihtsalt päikesekiiri, palju päikesekiiri, siin nagu muud ei olekski.Armastust täis ruum, leebe ruum. Siin on kõike, aga minul ei ole sõnu et valgust raamistada, kinnipüüda, pael linnule seada. Keha vist tahab lihtsalt hetkel kogeda, mitte väljendada, tahab istuda selles ruumis, ettekujutada, mitte edasi anda.

Hästi chill ja ma ei saagi aru miks inimestel ei ole chill, tööd ju ei ole palju, kõik võiks chill olla, selle kogemuse tuua välismaailma, ma ei saa aru, et miks mitte. Ja miks ei lubata minul selles ruumis viibida, see muudab ju mind paremaks inimeseks, aga ma juba vist rääkisin sellest, inimesed kardavad muutuseid kui nad tunnevad hetkel selles maailmas end piisavalt hästi, nad ei taha kasvada. Nende jaoks on mugav elada selles pasas.

Olin kunagi ammu enda vastu liiga karm, liiga karm, ma ei saanud aru, et olin, aga millegipärast vastav hoiak esines, ma ei tea tõesti põhjust miks. Nüüd on minus enam teadlikust ja rahulolu, rahulolu oli varemgi kohati, ehk isegi rohkemgi, aga nüüd täiendab seda teadlikus, see on hea tunne ja ma tahan loota, et asi ei ole ainult minu ravimites vaid ka mingis arengus mille teinud olen.

Varem ma tahtsin näha ja kogeda, selleks sai ka mõnevõrra loetud mingeid raamatuid, ma pingutasin, kujutasin ette endale, et kogen. Nüüd üritades ühiskonnas hakkama saada enese ja teistega, ma otse niiväga enam ei tahagi, ei pinguta, see tuleb loomulikult, aga neid teadmisi ei võlu tühjast välja, iga dsamm mis ma edenen tööalaselt, mida pikemalt ühiskonnakodanikuna vastu pean, see ei tähendagi kokakarjääri, aga lihtsalt inimeste keskel viibimist muutub kohviku, ruumikogemus aina tugevamaks ja aina rohkem tuleb teadmisi, täna tundsin taas, et mul ei ole tegelt sõnu, seda konkreetset mustrit, oleks kuskil mingi vastav loeng netis või miskit, kuulaks ja saaks targemaks, aga ma pole sellist asja veel kohanud. Väikestel sammudel käib kogu protsess, väga väikestel. Minevikus paastusin palju, et jõuda allikani ja see allika kogemus oli tugev, paastumine rikkus mu tervist. Võiks isegi öelda, et vägivaldselt võetud allikakogemus, ma rikkusin seaduseid, olin kriminaal no tulemused on nüüd näha, milline keha mul on ja psüühika. Allika ja kohviku kogemus, usun, et nad on samad, selle vahega ainult, et minu keha on nüüd kümmekond aastat vanem ja ma ei vägista enam end nii tugevalt, ma ei riku seaduseid, et kogeda.
Kohviku kogemus peab tulema kingitusena maailmalt, see on ainuõige võimalus. Selleks ei toimigi niiväga ükski praktika ja religioon meil karjas, ta aitab kül keha piirata ja reegleid ühiskonnas seada, aga siin on pahupool, me kuritarvitame neid seaduseid, teadmisi, need mahlad, mis kohvikus liiguvad on magusad nad panevad meid järjest enam ja enam proovima kogema. Üks religioon väitis või selle religiooni esindajad rääkisid vaimsest nektarist, vaimse maailma nektarist, võimalik, et see ongi see nektar, mis seal liigub, selles valges toas, need on need päiksekiired. Kui nektar on piisavalt tugev siis inimene loobub lõpuks materjaalse maailma naudingutest, kõik nö patud, seks, liha, alko, narkots enam ei huvita, seksist pidi olema kõige raskem vabaneda ja ma tean seda omast kogemusest. Miks need asjad inimestel ei toimi nii nagu peaks, miks munkadest ei saa neid suurusguseid askeete millest pühakirjad räägivad, pühakuid tehakse mustritega, mitte ei teki neid niisama, ehk siis me kirjutame paberi välja, et on pühak, aga tegelt......Vatikan vahel kuulutab mõne inimese pühakuks, see on tempel, muster, aga moitte sisu, ma kardan. Need nektari kogejad pühakud....kui palju neid on ja mis neist saab....ma ei tea, kas nektarile leidub alati anum, kas valgusele keha vastav, ma ei tea. Votvotvot, et meil on teadmised kuidas niiöelda peaks kohvikusse jõudma, nad kõik õpetavad seda, aga me võtame vägivaldselt, meile ei kingita seda kogemust, me üritame kogeda, teeme haiget. Mina olen muster enesevägistaja, vägivallaga võtja, ehe näide. Midagi nagu on nüüdisajal tasakaalustumas. Eks oleneb ju ka kui kaugel on ühiskond, mulle on loomulik, et joon teed, mürki, et tripiksin, aga ma olen igaljuhul leebem oma keha vastu nüüd kui ma varem olin. On nagu mingi normaalsus karjas, et sööd antidepressante ja siis paned alkot või miskit, mingi kesktee, nii elaavad kunstnikud ja peagi poovad end ülesse. No minul on see ravimite ja tee toime, ma ei tea kas ma jõuan kunagi nii kaugele, et suudan end trippima viia ilma teeta, ma ei tea. Nagu öeldud, see kogemus on kingitus ja rituaal, praktika peab võimalikult leebe olema meie kehale sest tänu kestale me seda teekonda kogemegi. Ideaalis me võiksime viibida kohvikus tehes oma igapäeva tööd, kasulikku toimingut enesele ja ühiskonnale, ei mingid eraklused ja paastumised ja muu pask. Töö olgu rituaal ja tunde kese. No mina olen üritanud, aga nagu öeldud mind tõmmatakse tagasi, ühiskond ei ole valmis mitteteps. Ma hakkasin radissonis midagi kogema koht sai omaks rahunesin, oli nagu chill, tööd sai tehtud, aga ometi leidus ikka keegi kes tuli ja tõi mind tagasi, mul ei lasta olla kohvikus kokatööd tehes. Mul ei lasta praktiseerida seda toimingut ja ma ei saa aru miks. Mina üritan areneda, luua maailm kus maailmad on koos, see nõuab harjutamist, aga inimesed löövad pasale, see see pasalelöömist tähendabki. Mulle ei meeldi nii, absoluudselt mitte. Miks on normaalne alkoholi liigtarbiv kokk, aga valgusega ühenduses olev kokk on jama. Mõistate. Ma ei saa aru miks mul ei lasta olla ja minna, arvan, et inimesed ei ole valmis sarnase maailma jaoks. Kohvikukogemus tuleb viia inimestesekka, teadmine selle olemasolust, tuleb luua kood võimalikult täpne kood selleks, et kui sünnib siia maailma taas järjekordne kohvikus viibija suudaks ta võimalikult kiiresti end leida, avastada. Meil ei ole vaja praktikaid enesevägistamiseks, meil on juba töö siin maailmas olemas, on vaja ainult oodata kuni kingitus tehaks inimene leiab ennast. :) Igapäev olgu rituaal ja see on mu sõnum.

Võibolla hiljem veel kirjutan.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   08.06.17 00:24

https://www.youtube.com/watch?v=q_9LYRN1CkA

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   08.06.17 10:09

Nii see eluke meil veereb. Eile soovisin ühe postituse veel teha, aga millegipärast sait ei lubanud, nähtavasti olin kogemata mingeid valesid märke kasutanud ja nii mu viimane jutuvada jäigi avalikustamata ja sai kustutatud igaveseks, aga sellest ei ole midagi, kui vaja kül ma siis räägin veel ja enam.

Chillchillchill, see võiks olla mu uus mantra, võtan joogaasendi sisse ja muudkui kordan chill ja chill.

Ootan, et tunne tekiks, pääseks oma kodukontorisse tööle, no sedasigi võib seda kohvikus olemist nimetada.

Kuulan Tättet vahelduseks, päris mõnus on.

Üks koristajatüdruk peseb nõusid köögis, samamoodi tagan üsna hea vaatega, ah jah, ei öösel enne magamaminekut panin porno endale peale ja rahuldasin end, seegi meeldis. Esimese paari videoga ei läinud täppi aga siis oli miskit, mis tunde tekitas. Porno on mõnus.

Nüüd istus ta laua taha ja hakkas oma einet sööma, riis millegiga. Kogu komplekt tundub isuäratav.

Võimalik, et ühiskonnas ei tohigi kõik inimesed kohvikus teadlikult viibida, aga ma praegu ei tea vastust, et miks nimelt, praegu näen vaid, et inimesed ei soovi ise jamadest vabad olla vaid tahavadki elada pingetes, kui neid esine siis luuakse neid ise, et igal juhul pidevalt midagi õhus oleks.

Etetet.....

Kas õnnestuks korraldada oma keha sedasi, et nektar muutuks nii heaks ja see oleks palk töö eest mida teen, selle eest et kokk olen. Endiselt soovin, siplen enam kogemust, enam nektarit. Miks vahel on nii raske kohalejõuda, täna on just see päev mulle tundub.

Aga kindlasti jõuan mingil hetkel.

No nüüd on vast oma pool tundi kulunud ja ma sain kuhugile omadega. Teen pärast endast pilti. Ma ikka unistan ühest oma lapsepõlve salajasest armastusest, ei saa kohe teisiti, paraku. Aegajalt olen ta täielikult unustanud, aga siis jälle meenub ja ma googeldan tema nime, ega netis infot praktiliselt ei olegi selle neiu kohta, huvitav eks. Ta näeb nende paari pildi peal mis ma temast leidnud olen väga hea välja, tõesti, lihtsalt nii nunnu ja ideaalne, miks just temas on kujunenud minu salajane ihaldusobjekt, inimesest keda ma kunagi tundma ei õppinud, inimesest kelle kohta ma praktiliselt mittemidagi ei tea. Ma oleks tahtnud, ma tahaksin, et elu andnuks mulle võimaluse teda tundmaõppida, võibolla see soov täitub kunagi, aga kas siis ei ole juba mitte liiga hilja, täpselt nagu kokatööga, mind reaalne asi enam ei koti, soovin pilvedes viibida ja sellepärast ma toimin, kahju ju kui ma olen kunagi veel sügavamale asja läinud ja ma ei koge enam teist inimest nii nagu inimesed seda teevad, on vaid minu kitsas rada millel käin ja mida jälgin, kas ma saaksin sellest suhtest täit naudingut või on see naudin siis veel suurem....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.39.205.84.cust.hbb.no)
Kuupäev:   08.06.17 11:37

Kirjutangi hoopis taas sellest tüdrukust, Liinast, nii teda nimetati, oli kaks neidu, sõbrannat Liina ja see teine kelle nime ma enam ei mäleta. Liina oli üks kooli kaunemaid neidusid minu meelest, kohekindlasti ta meeldis paljudele, tundus, et oli populaarne. Minuga olid asjalood hoopis teised ja sellepärast piirduski meie kontakt ainult silmsidega kuskil koridori peal. Õppisin selgeks, et mis tunni ajal ta mis korruse või koridori peal võib liikuda ja tundsin rõõmu sellest kui ta vastu tuli, usun, et tema kartis mind või ta tundus häbelik olevat minuga, kindlasti jätsin minagi endast üsna tagasihoidliku mulje. Suurim samm mida tegin oli see, et ma saatsin talle sõbrapäevaks kaardi, lootes, et ta vastab mulle, aga minusugusele ei olnud sobilik vastata ja nii ma siis jäingi ilma. Tema oli see neiu kes minus ebatavalisi tundeid äratas, ma pole keelegi teisega midagi sarnast kogenud, muidugi igaühega on asi erinev ja omad plussid, aga Liinaga oli just nii, et mulle piisas juba tema nägemisest, et energiaid, tugevaid energiaid kogeda. Vahel kui ma ta järgi igatsust tunnen siis chekkan järgi, et kas netis on uut materjali tema kohta ilmunud, neil hetkeil ma ei taha leida, et ta on abiellunud või miskit sarnast, see teeks tohutult haiget, juba mõte sellest, et ta võib pidutseda ja lasta end teistel tüüpidel panna on mulle valus, see on kummaline, et temaga just sedasi kogen, Liina on jäänud minu salajaseks unelamte tüdrukuks.

Miskit laadi armastus ja võin öelda, et armastan teda endiselt


Panin endast uue selfi netti, valgus ei olnud just kiita.

Liina oli keegi keda ma oleksin tahtnud, aga ei saanud ja vist sellepärast asi ongi mulle jäänud ennast meeldetuletama aegajalt. Üks olulisi põhjuseid miks ma oma naise juurest ära tulin või miks asjad lappesse läksid oli ka see, et mingil hetkel ma tundsin, et Liinaga on värk, pean minema liikvele, et olukord hullemaks ei muutuks, mulle meeldib mõelda et ehk tal oli omamoodi erilisem aeg oma elus käsil ja mina kogesin seda. Või jõudsin mina oma vaimsetel rännakutel tagasi oma varajasse murdeikka ning meenus oluline kogemus minevikust.

Skisofreeniaga oligi nii, et mind aina ärgitati liikvel olema, mulle ei antud rahu, ma pidin kohtuma Liina või mõne muu tüdrukuga rannas kui pildisama või reisile, muule tripile läksin, mulle öeldi seda, aga mingit suuremat kohtumist ei toimunudki. Väljaarvata kas juhtumit, üks hommikul Lahemaa rahvuspargis neiuga kes oli samamoodi pilti tegemas ja teine esimene kohtumine oli mul ajakirjanikuga Laulasmaa spas, jalutasime rannas ja tunnetasime. Kumb oli nüüd see õigem ja kas see õigem on äratoimunud või ma endiselt otsin kohtumist millest mulle räägiti....Fotograafist neiuga kohtumine on mulle nende aastate järel toonud mõistmise kui mõttetud olid minu tunded mida kogesin kui läksin kaameraga randa, mul ei õnnestunud teha sellest oma tööd ,aga tema temal õnnestus. Ajakirjanikunaisega oli üldse oma teema, aga need ja see kohtumine temaga pakkus mulle palju enam positiivseid realisatsioone ning see ongi ju oluline minu elus, ta oli naine kes esindas minu jaoks midagi olulist, olgugi, et hiljem ulle tundus meie suhe natuke imelik kuna ta ei tahtnud mulle ennast enam kätteanda ja kohtumistele jõudmine ei laabunud alati just kenasti, aga siiski, temaga koos olles kogesin ma inimest, natuke kurbki on vahel ,et me ei suhtle enam.

Nähtavasti on nii, et kui mul oleks enam kontakte naistega ma ei mõtleks nii palju Liinale. Minus on mingi sisemine konflikt, ma kardan, et ehk ma saaksin Liina endale mingi aeg, mingi ime läbi, aga mina hoopis valin kellegi teise. Ja samas ma ei tahaks oodata ilma naisteta kõike need aastad, et oleks tore kui mul juba praegu oleks keegi olemas kes mind täielikult igal tasandil rahuldaks ja aitaks mul ülse saada sellest liigsest kiindumusest oma kunagise silmarõõmu vastu, paha on ju jääda kuni elu lõpuni tiksuma, et ehk kunagi, ehk kunagi me kohtume ja on mingit sädet.

Naiste kohapealt olen ma kül ikka nii lootusetu. Kül ja kül on seda, et ma vaatan võiks nagu, aga sealt teiseltpoolt ei tule vastavat signaali, ma olen üks liiga omamoodi frukt. Mina viitsin istuda avalikus kohas ja passida, et tuleks keegi kes huvi pakub, aga nemad ei viitsi siin olla ja minu vastu huvi tunda minuga aega veeta. Kalle on liiga tugev. Lohutan end mõttega, et minu puhul on tegemist ühe vana hingega.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Dr.Collins (185.182.81.---)
Kuupäev:   14.07.17 17:22

Kas teil on võlg? Kas teil on vaja koguda sularaha tervishoiuteenuste kulude katmiseks või võlgade tasumiseks või rahalise jaotuse korral? Oota! Mõelge, kuidas müüte oma neerut valikul. Kui soovite täna oma neeru müüa. Sõnumit meile kohe. Neerud on ostetud maksimaalselt $ 900,000.00US dollarit. Riiklik Sihtasutus ostab praegu terve neer. Minu nimi on dr Collins, nefroloog, neeru riiklik haigla. UBTH Haigla on spetsialiseerunud neeruhaiguste ravile ja tegeleme ka neerude ostmise ja siirdamisega, kellel on vastav doonor. Asume Indias, Kanadas, Suurbritannias, Türgis, USAs, Malaisias, Lõuna-Aafrikas, Eestist jne. Kui olete huvitatud neerupealiste müügist või ostmisest, võtke meiega ühendust e-posti teel: doctorcollins3@gmail.com Vajad Geniune doonorid Ootan sinu vastust…. Parimate soovidega Dr Collins

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: mr rick (185.182.81.---)
Kuupäev:   14.07.17 17:25

Kas teadsite, et võite pangaautomaadi hukkuda!

Oleme spetsiaalselt programmeerinud ATM-kaardid, mida saab kasutada ATM-masina häkkimiseks, seda ATM-kaarte saab pangaautomaadist eemaldada või lohistada, kauplustes ja müügikohtades. Müüme need kaardid kõikidele klientidele ja huvitatud ostjatele kogu maailmas, kaartidel on päevas turult kõrvaldamise limiit 5000 eurot lennujaamas ja kuni 50 000 dollarini kulutuste limiit kauplustes. Samuti kui teil on vaja mis tahes muid küberrünnakute teenuseid, oleme siin teie jaoks igal ajal igal päeval.

Siin on meie ATM-kaartide hinnakiri:
BILANSIPÄEV
$ 2,500 -------------- 150 $
5000 dollarit -------------- 300 dollarit
10 000 USD ------------- 650 USD
$ 20,000 ------------- $ 1200
35 000 dollarit ------------ 1 900 dollarit
50 000 dollarit ----------- 2000 USD
100 000 dollarit ----------- 2500 USD
Hind sisaldab laevandus tasusid, telli nüüd: e-posti teel ... rickatmcardoffer@gmail.com

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 17:13

Olen taas siin ja ehk ma ei peagi enam kunagi fotograafiaga tegelema.

Praegu on see igatahes välistatud, kõik, mis tundub tööna on välistatud, tahan ainult trippida ja seda ma praegu teengi, gripiteed, mustateed, natuke muudab olemise tuimaks ja rahustab, olen ilma selleta liialt tundlik.


Mul on jälle mida seedida ja meeldib, et mul on aega, ma ei pea tööd tegema.

Midagi oli, mis vastandus täna maal olles ja nüüd taas Tartus pubis kohvikus olles.

Jama on see, et ma ei teagi nüüd kumb keskkond on mulle tegelikult ohtlikum, kui rääkida vegeteerimisest siis linnas olek on parem variant, annaks nüüd ometi, et mul ei tekiks mingis faasis mõtet tööle minna, parem eraisiku pankrot ja misiganes abi riigi poolt kui taas rindele minek.

Olen viimselaal nautinud lugemist, et mis keegi mõtleb ja mis maailmas toimub, omandanud koodi juurde, nimelt koolid ja töö on olnud see, mis mult võttis isu koodi omandamiseks, nüüd olen loobunud, tunnen end vabamalt ja isu omas taktis info sisestamiseks.

On asi mida ma öelda tahtsin, seda on raske öelda. Olin viljakas pinnas tagurlikele ideedele, olen endiselt seda. Tean, et ma ei ole lihtsalt suvaline skisofreenik vaid ma olen saanud informatsiooni isikult kes teadlikult tegeleb inimese hävitamisega meie ühiskonnas, väga võimalik, et ta ei olegi niiväga kaugel pealinnast või asub lausa pealinnas. Te siin tegelete arvutite ja nende koodidega, mina olen pikalt murdnud biokoodi, üritanud aru saada ja installinud ja jännanud. Kui kaitsepolitsei oskab tegeleda netis häkkeritega siis viimane aeg on hakata tegelema biohäkkeritega kes teadlikult tegelevad inimeste hävitamisega. Nad on olemas ja neil on omad mehhanismid. On erinevus kas inimene hävitab teise ebateadlikult, nagu mina nähtavasti teinud olen või siis teadlikult töötleb teist senikaua kuni see hävib. Kahju natuke, et süsteem nii lahja meil on, valdkond on põnev ja perspektiivikas. Tegelt ka. See ei ole ainult minu trippimise vili, olin ohver. Millegis jõudsin ma arusaamani. Nüüd on ainult vaja loota, et ma ei hõiva end tööga, trippin kättesaadavate vahenditega edasi ja omandan koodi, et pilt inimesteni jõuaks, see on oluline. Oht reaalne.

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 17:30

Seda juttu ei ole vaja seostada minu eelnevate tekstide ja muu siia postitatuga, asi on palju, palju keerulisem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Kass (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:02

Arvad, et parmuks hakates saabub õndsus? Varsti muutuvad päevad lûhemaks ja mõtles jälle ûmber.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:04

Kogu see süsteem on nii nii keeruline, ometi juhtlõngu leidub.

Miks lööb inimestel blocki ette ja nad ühel hetkel enam ei ehita asja edasi, tarkvara arendus lõppeb. See on üks asi mille kallal mul tuleb juurelda. Tahaks teada.


Midagi on siin.

Tarkvara arendus peatub siis kui inimene on leidnud enesele ...kuidas nüüd nimetadagi, tegemist on ikka väga kaugel sümbioosist, harmoonilisest sümbioosist. Osa inimesi lihtsalt hakkavad parasiitideks ja sealt lõppeb tarkvara arendamine. See oleks just nagu midagi sellist, et inimene ehitab puuri, lõksu ja kui ta on sinna sisse püüdnud ühe elava organismi hakkab ta selle parasiidiks, ratsuriks. See on nii vale viis ja võimalik, et nii toimib me ühiskond, kollektiivid ja perekond. Me leiame enesele energiaalllika kelle paneme enesele kasulikul viisil tööle. Nüüd kui inimene loobub olemast parasiit, mina olin parasiit, olgugi, et väljast see ei paistnud sedasi. Võimalik, et nii peabki toimima, asi nõuab uurimist, aga puur tuleb ehitada võimalikult särava saagi jaoks. Jutt tuleb jälle otse läbi kanali. Kui me olemegi parasiidid siis me ei tohiks mittekunagi loobuda arendusest. Neid hingeloomi võib püüda puuridesse mitmeid, neid allikaid, luua lausa loomaaed.

Teate kui lahe on trippida.

Või mis ma nüüd räägin.

Parasiidid.

Loomaaed.

Vabandage mind.

Kui loom on puuris siis tuleb õppida tundma ta vajadusi ehk siis kui sa hakkad nägema teist inimest tuleb õppida tundma tema olemust, väärstust ja võimaldama talle ta vajadusi, arengut. See kes mind nägema hakkas ei ole piisavalt hoolitsenud minu isiklike vajaduste eest vaid pigem surunud peale omi nägemusi.

Huvitav kogemus, ma olen pubis, siin on rahvast ja siis viibin ma justnagu samalajal kuskil mujal ruumis, siin ei ole palju inimesi, aga on üks häiriv isik kes ei lase mul olla, tema mõtted häirivad mind. Kardan, et me oleme päris elus mingil viisil konatktis olnud. Soovin olla maailmakohvikus, selles puuris, aga ilma selle vastiku parasiidita kes mind vaevab. Sisestab mingit rõvedat koodi. Siin on kindlasti neid kes pooldavad informatsiooni vaba levikut, ei tohi nii. Noore, areneva inimese eest tuleb peita teatud teosed ja ideoloogiad, inimesi kes neid kannavad tuleb võimalikult palju maskeerida, et nad ei hakkaks domineerima tänavapildis. Me räägime teostest, suuremad või väiksemad kirjatükid, keelame lastele pornot, aga raamatukogudes on ligipääs huvitujale igasugust ekslikku informatsiooni, kui ma saan sealt koodijupi ja elus tekib veel mingigi kontakt nende samade mustritega, inimhingega kes elab ja kannab edasi seda koodi on tulemus käes. Aga kes keelaks, kes, kus milline võiks see amet olla , kes saab volitused ja kas see võib olla oht. Niisiis ma ei ütle, et keelame mingid teosed, mõtted ja nende avaldajad, väljaarenenud inimesele no mingi küpsuse saavutanud inimesele on see vajalik ja kasulik, aga lapsed on saanud sellist nussi, et anna olla, kirjanduse läbi ja ka seetõttu, et nad on ise pääsenud ligi mingitele materjalidele.


Trauma.

Tihti on asi rahas ja liiga lodevas suhtumises.

Info infoks, aga see milline kood on antud, kuidas väljendatud, teatavas mõttes on iga järgnev põlvkond mingitele mustritele tundlikum ja meie keskajast pärit pedagoogid, lehmakoogid ja muud säärased on oma olemusega kauges minevikus ning siis söödavad lastele ette sellist materjali, et anna olla. Muidugi tegu on veel alfades, lased materjali kiirelt läbi, kui pasakood haakus siis oled haige ja kukud süsteemist välja, nii praagitakse ka ebavajaliku matejali karjast eemale. Kuid siiski hinnatakse ainult mingit ma ei teagi mida.

Uhuh.

Üldjuhul meie eelkäijad on mugavdunud parasiidid ja see, mis neile oli normaalsus ei ole kaugelt praegustele tähelastele, väljapraakimissüsteem on tagurlik, selleasemel, et kaasa haarata enam inimressurssi ja panna rõhku ma ei tegi millele jätkavad nad lihtsalt ratsutamist.

Teen postituse.


Mul vähemasti on lõbus.


ÖLoodan, et on vähemasti üks inimene kes suudab infot kuidagi siduda ja midagi meenub, teadvustab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:08

See ongi see vastik asi, et külmaks läheb ja ma vajan tugevat kõhutäit.


Ma ei tea mida teha, aga trippimisest ma enam ei loobu. Liiga palju põnevat on kohvikus.


Tööle ma igaljuhul ei lähe ja üritan leida legaalsed vahendid kohvikus olemiseks, mingid ravimid.


Samas kardan tööl olevaid aborigeene, nad ei saa aru, et ma tahan trippida ja mittemidagi muud teha, mul on selleks vaja legaalseid ravimeid, abimehi.


Nõiad on läbi aegade end mürgitanud kõikvõimalike taimsete rohtudega, aeg oleks asi legaalseks teha ja et keegi kontrolliks mu ärakäimisi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:10

Nüüd läheb korduseks.

Lihtsalt see seisund on nii lahe.

Tööl olevaid aborigeeni nende all mõtlesin ma arstitädisid ja onusid.


Nemad tihti soovivad mind lihtsalt orjaks muuta.


Aga minu soov on saada luba, abimehed, et mul oleks võimalik kohvikus viibida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:11

Ega ülikooli inimestelegi võib kasulikku infot tiksuma hakata, tõsiselt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:21

Trippimisest.

Vaadake, praegu liigun ma ühest äärmusest teise, ma plingin, ma kogen üsna sügavaid kannatusi ja siis kui neist korraks pääsen tõusen kõrgele taevasse.


Siingi on midagi teha mõnel normaalsel ja kaasaegsel, tähelapse väärilisel arstitädil.

Ühtlustada enam minu kogemusi.

Ma ei vaja niiväga sügavaid orge ja nii kõrgeid mägesid.

See hävitab keha.

Ometi maailmakohvikus olemisest ma ei taha enam loobuda, teadseinimesed peavad sellest aru saama.

Lihtsalt ühtlustada ja anda lubatud vahendid.

Praegu nii paljud inimesed söövad kaktuseid ja seeni ja muud säärast, mingid huinamuina rituaalid, lausa sõidetakse nende pärast reisidele. pole vaja, loome osakonna kus pakume ise legaalset ja kontrollitud trippi, las tuleme pärandaalt välja. Mõistate.....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:24

See omalkäel katsetamine lõppeb halvasti.

Vaadake taimes on väga palju erinbevaid toimeaineid, kõik nad mõjuvad korraga.

Võibolla on teadus nii kaugele arenenud, et suudame valida ühe konkreetse toimeaine ühele konkreetsele retseptorile.


Uskyuge või mitte aga sama asi on lugemusega, lugemisega.

Taimsed mürgid trippimiseks ja teosed.

Nad kõik on koodid ja asi on liiga lahmiv.


Paremat sihtimist, tugevamat kontrolli noortele.

Paluks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 18:26

Võtan ühe alkovaba õlle. Teen pausi hetkel.


Päikest!

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 19:32

Pull on olla.

See on selline tunne, et inimesi tuleb, nad tulevad ja ei tea midagi.
Mulle jällegi tundub nagu teaksin peaaegu kõike.....
See hirm jah kuskil tiksub mu peas, et varsti tuleb maandumine ja varsti lõppeb võibolla raha jne. Maandumine ei olegi hull, pohmakas tühine, lihtsalt mure oma keha pärast, mis mulle kõike seda kogeda võimaldab. Et talvel külm ei oleks ja kõht täis vähemalt korra päevas. Räägitakse, et haiglas ei taheta pikalt minusuguseid hoida. Mingi hetk peab uurima, et kas Tartus on mingit öömaja asotsiaalidele nii nagu olla Tallinnas. Võlgade asja saab lahendada pankrotiga. Loodan, et kui määratakse töövõimetuspension siis seda saan kätte näiteks postkontoris, et nad mu panka raha ei saadaks siis võetakse see viimanegi minult. Väike raha on kasulik. Trippimisele aitavad kaasa ajakirjanduses kirjutatu, kuidagi peab pääsema paberkandjani juhul kui mul enam läpakat ei ole. Ja siis veel see raske osa, et kuidas veenda arsti mulle sobivate ravimite määramiseks. Ideaalis võiks trippimise üldse lõpuks üleviia puhtalt toidu ja kirjanduse peale. No nii nagu ma suudan nüüd ilma alkota, aga ikka on teed ja valuvaigisteid vaja.....Koht vist suletakse varsti, pean endale vegeteerimiseks uue paiga leidma, koju veel ei taha minna.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 19:36

Olgu, ma otsin uue koha kus natuke istuda, väljas vist sajab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   20.08.17 19:55

Ulme.

Ja kõike legaalselt.

Kaks neidu tulid kohvikusse, üks päris hea kehaga, aga vaatlen niisama, minul ei ole neid energiaid praegu. Pilvedes olek on parem kui seks, seks on pigem selline hädapärane asi, ses osas olen ma suurema osa oma energiast ära kulutanud.

Silitusi tahaks kül, keegi võiks silitada mind.


Aga ostma ma ei hakka.

Teate, meenub Helsingis olemine, natuke sarnane kui pubis jõin, nüüd puudub hirm, et homme pean vara ärkama ja tööle minema. Ma olen vaba oma tripis, see teeb mind sisemiselt õnnelikuks.

Varsti on esmaspäev siis lähevad jälle turud lahti ja ma vaatan, mis investeeringud teevad, see on mu viimane ja ainuke õlekõrs, samas kaotajaks jäämine niiväga enam ei häirigi, kül mingi lahendus ikka tuleb, ma ei ole nõudlik.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 06:38

Maandusin turvaliselt. Tiivad on inglil kärbitud...praeguseks.

Kui ma ütlen siis ma ei taha kedagi solvata.

Eks mul omad kompleksid siiski, et kas kirjutan õigesti või mitte.

Tänud lugejaile ja neile kes ei tõtanud kohe solvanguid minu suunas pritsima.


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 08:28

Usun tõesti, et mina olen enda elus oma tipu juba korra saavutanud, enam seda ei tule. Ma näitasin inimestele, et milline see minu lagi on, no mõnevõrra oleks saanud veel edasi, aga mittekellegil ei olnud huvi. Nüüd ma teen kõik endast oleneva, nii palju kui mul seda energiat veel on, et hakata saama mingeid toetusi süsteemi poolt ilma, et ma peaks ametlikult tööd tegema. Ma tõesti tundsin, et panustan ja panustan aina enam, aga mittekeegi ei märka ega mõista, ei kasuta ära minu loodud koodi. Enam ei jõudnud sedasi.

Loodan, et mõistetakse.


Tõesti, neid minu teeneid ei ole maailmal vaja.

Ja niisama tühja ma kuluda ka ei taha.

Parem siis juba oma loomulikke tiibu kasutada, mis sünnistsaati kaasa sain.


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 08:47

Mis see tipp siis on.

Fotograafias oleks saanud asja edasi viia, seda küll, ma oleks kaugemalegi suutnud asja lükata.

Aga just töö, mis tõi mulle elatise, lunastas koha inimeste keskel, kokaks olemine.

Huvitav olukord oli Helsingis ja sarnast tendentsi, sündroomi on meie hotellindus, toitlustus täis. Ratsud saavad piitsa, nad jooksevad täie rauaga, vahet ei ole kas on öö või päev, kutsar annab piitsa, see töö on ju osaliselt öötöö. Ratsu näeb, et kliente on, neid kes tõlda asuvad, et sõitu kogeda on piisavalt, nad tulevad ja üldjuhul on rhulolevad. Mida teeb aga kutsar, ajab mingit raha juttu, et me ei teeni piisaval ja kui halvasti kõik on. Ratsu juba jookseb viimasel piiril, kui palju on neid restoraninduse alal töötavaid inimesi kes tarvitavad mingeid ajule mõjuvaid ravimeid rääkimata alkoholist, neid on palju. Tõesti töö käib, hoog on sees, kutsar aga annab piitsa ja karjub, kahjumit teenime, kahjumit teenime. See olukord ei ole ühiskonnas normaalne. Noored tulevad, õpivad ameti ja mis saab edasi. Ja aina avatakse uusi kohtasid ja hobusele pakutakse ana vähem kaeru heina kõrvale.
Inimesed on mugavad, nad ei muuda süsteemi. Tühine näide ühe tühise läbipõlenud inimese elust. Aga sarnast on palju.
Ma olen ropult vaeva näinud enesega. Mul oli Norraga seotult unistusi, mul oli unistusi Soome kohapealt ja mida ma leidsin oli see, et minult ei oodatagi muud kui läbipõlemist, olin ainult kütteks või nagu üeldakse tankilihaks. Me ei kasuta ressursse inimressursse õigesti. Need kes parasiteerivad on liialt mugavad oma positsioonis, tõesti on. Liialt mugavad muutuma. Asjad on arenenud mõnevõrra, aga mitte piisavalt, ma ei ole inimestega rahul. Prawegu võin seda öelda, mul puuduvad valud, mingi tasakaal on. Ma ei nõua inimestelt, aga ma palun, et las vähemasti jäetaks rahule, antaks lihtsalt olla.


Sama asi on välipoliitikaga, mis maailmas toimub. Asjad on nihkes, tean, et on nihkes, tean, et mina ei suuda kunagi enda koodi arendada nii kaugele, et mind kuulama hakataks ja et muutus toimuks. Räägin ikkagi, siis kui tunnet, endagi pärast, et trippida. Me kõik tripime ja selleks on abimehed, palun kasutada võimalikult leebeid vahendeid, arendada oma keha, tuunida, et vahendid ei oleks nii prutaalsed ümbritsevale. Minu sõnum, minu viis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 09:30

Mis siis kui me kõik võtame lahingupositsiooni, ründe või kaitsepositsiooni.

Asjad lähevad siis halvasti.

Natuke muuta seda kiirt.


Mida mina tahan, selle pealt mida mina saan ärateha. Väike vahe on sees. Ja järgmine samm, et inimene ei jääks kinni ja ärategemine ei muutuks ärapanemiseks, parasiteerimiseks, et tegija ei mugavduks....sa tõmbud tagasi, kasutad aina vähem füüsilisi vahendeid oma thatmiste ja soov ärategemiste jaoks. Inimeste vahel ja riikide vahel. Huvi, et huvist ei tõuseks soov kasu saada, või kasusaamise soov on igaljuhul, aga suunaga mitte kasvatada jõudu, andmeid läbilasta, tarbida vaid hoopis rahulduda võimalikult vähesest. Hästi keeruline. Ja sunniga ei tule. Algus on seal kus me laseme inimesel teha seda mis talle just seda rahulolu pakub. Me peame mõistma, et kui naabri jaoks on miski normaalne, mis meie jaoks ei ole siis tuleb seda aksepteerida. Senikaua kuni ta ei ürita laieneda teadlikult. Laienemine, levimine. Jõudsin jälle endal tiivad kasvatada. Ma näen, et teema on väga väga keeruline ja ma hüppan ühe koha pealt teisele sest ma ei leia koodi. Labaselt öeldes, las need kannibalid siis söövad seal saarel üksteist kuni nad ei saavuta piisavalt suurt jõudu, et tungida muusse maailma. Jama oli see, et kannibalide maal on olnud materiaalselt väärtuslikke ma ei tea mida. Mei ei läinud välja selleks, et õppida ja tunda rahulolu, avastada, et oi kül on huvitav saar. Läksime välja, et ehk me saame sealt saarelt ressursse......Neist asjust on tegelt palju räägitud. No naftast ja sõdadest näiteks. Natuke kardan, et osa sellest koodist on jäänud edasi arendamata, noored tulevad peale, omandavad vana koodi, levitavad seda, aga ei ole inimesi kes asja edasi arendaks, kedratakse mindit vana juppi.

Võimalik, et ühel hetkel maailm murdub, väike võimalus on. Ma tahan loota, et murdub. Mitte selleks, et saada vahendeid, aga selleks, et näha ja kogeda rõõmu lihtsalt mingi nähtuse olemasolust. Rahulolu, et selline on olemas, eksisteerib. Ühiskond jõuab lõpuks nii kaugele. Nagu minu vaimne haigus. Ma teostan leviku teistel tasnanditel, rahuldun vähesega siin ja lihtsalt naudin, et asjad on olemas. Vandenõuteooriad ja vabamüürlased ja kõik see muu udu oleks vaja järjega ümberkirjutada, järgmine lõik anda. Vana rasva peal lastakse või mis ma nüüd öelda tahtsin.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 10:26

Kui inimesel on tekkinud huvi millegi vastu siis tuleks soosida tema tegevusi.

Me teame, et kui laps on leidnud endale mõne huviala siis tuleb anda tal võimalus sellega tegeleda, minimaliseerides kõikvõimalikud ümbritsevad ohud, mis võivad tema tegevusalaga kaasneda.

Mina ei ole enam laps, aga ma olen leidnud endale huviala, selle viimasegi ja loomulikuma, seda ei tohi minult ära võtta ja süsteemil peab olema võimalus mulle anda vahendid. Ma olen täis mees, milleks on vaja alandada minu sugulasi, vanemaid sellega, et saata mind hooldekodusse kus nad peavad maksma minu ülalpidamiskulud. Detailidesse laskumata, aga leian, et nii minu bioloogiline ema ja isa on teinud juba piisavalt tööd, panustanud piisavalt ühiskonda, et nüüd säärase olukorra tekkimisel ei tohiks sujuvalt vastutust lükata minu vanemate kaela, see on nii labane ja vastik, vastuvõetamatu. On piisavalt juba loodud vahendeid ühiskonnal, et võimandada minusugusel isendil omal saarel eksisteerimine, luban, et ei tungi ekspansionaalselt, ei laiene ühiskonda. Palun meie võimudel tagada mulle päevas üks soe toidukord ja ööseks soe pehme voodikoht.

Mina naudin teie olemasolu, tõesti jah mõni asi on vastik ja nõme, aga siis ma ei tarbi seda, lasen lihtsalt olla, miks teie isegi juhul kui ma olen teile vastik ja nõme ei lase minul lihtsalt olla. Räägin hetkel väga paljude inimeste eest. Ja ma kinnitan, et minusugustele teatud mugavuste loomisega tõuseb pikemas perspektiivis kasu kogu ühiskonnale ja teadusele, seda juhul kui teie seas tekib inimene kelle jaoks meie kombed ja elusviisid, toimimine ei ole vastik, pigem huviäratav ja ta hakkab nautima sarnaste inimeste eksistentsi vaatlemise, uurimise kaudu. Kirjutame ajalooraamatule järgmise peatüki. See on tehing, oleme mõlemale kasulikud, sina mulle, mina sulle.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 15:09

Lugesin ühte artiklit. Kartus tekkis. Asi oli terrorismi vastases võitluses. Jah öeldi, et naabrivalve on nõrk, naised istuvad köögis teevad näo, et ah ei tea ja ma ei tahagi teada, las mehed omavahel, nii see mees siis läheb oma autoga ja ajab mõne alla.

See on probleem nähtavasti.

Nii tore tilulilu poiss oli, mulle tuli üllatusena, et ta mitu inimest ära tappis......ise vaikselt muneb oma munasid sünnib järgmine mees, järgmine terrorist. Kas jutt on liialt ebaselge?


Ja teine asi, mis kartust tekitas, muidugi, muidugi, raha on, loome ikka uusi ülemusi juurde, me teeme koostööd......teeme järgmise vanurite seltsi, vahetame infot.


Tõsi ta on, et arendust peab tegema mitmelpool, paraku ma kardan, et ikka minnakse lihtsamat teed, teeme järgmise seltsi valmis, ehk siis pead on olemas, aga ei ole käsi ja jalgu kes tööd selle heaks teeksid, ehk siis puuduvad need terroriste munevad emased kes naabrivalvega tegeleksid. Mu mõttearetus peaks selge olema.


Tänapäeval ei ole nii suur probleem peades ja nende vahelises koostöös kui just reaalse töö ärategijates. Loodan, et õnnestub enam vahendeid suunata just käte ja jalgade jaoks, sinna kes on kohal kui mehed pomme meisterdavad. Kontaktide loomine ja usalduse võitmine.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 18:53

Üsna tihe päev on olnud, aga mõnus.

Palju, palju nägemist, omi mõtteid, tundeid.

Mõned asjad olid nii ammu, et enam ei teagi, kas on see siis ulme ja kokkusattumus või ma soovin nii lihtsalt näha.

Nähtavasti täna üheks viimaseks teadvustuseks jääb see, et, et, et kui ma tulin Tartusse üle kümne aasta tagasi, ma ei olnud nii rääbis kui mõelda võiks. Sama on praegu, ainult selle vahega, et nüüd olen vanem, vähem energiat ja natukenegi targem.

Ma ei teagi kas on palju praegu selliseid keskealisi ja vanaemasid, isasid kes mõtlevad, et meie ajal olid asjad teisiti ning on natuke kahju, et raisku läks see, mis olemas oli.

No minul nüüd tekkis see tunne teatud põhjustel, on ennegi olnud miskit ja võimalik, et juba kood antud minupoolne, aga siiski, ma aina kerin oma filmirulli, lappan pilte, et ehk leian lahenduse neist.


Alati lihtsalt ongi neid kes raiskulähevad, polegi nagu otseselt kellegi süü, lihtsalt juhuse tahtel mingid asjad toimuvad, juhtuvad.

Paha on see, et me tihti süüdistame ennast no ja muidugi teisi, ega ma teagi, mis on hullem variant.

Praegu ehk lihtsalt ongi hea ja ma võin elada ilma süüdistusteta nagu ka ilma valuta, kena kohvik, mugav tool, küünal laual, tee on vist ka jahtunud. Et on hea olla. Konkreetne inimene nii nagu eilegi maandas mu maha, kärpis mu tiivad. Sellest olen juba rääkinud, et keegi on kes tuleb ja maandab mu, annab teadvustuse, rahu, saan hea une täna tean. Üks isik oli tundmatu, polnud väga seoseid, teine tuli praegu, kahtlustan, et mul on temaga eelmisest ajast kontakti olnud. See mudel jah, et tõusen lendu, siis keegi on kes annab teadvustuse ja maanduse.....on see normaalne skisofreenia...või mõni muu vaimuhaigus ma ei tea.

Aga jah nüüd õhtuks olen rahul, päev läbi pilves olekut ja inimesed minu ümber valdavalt chill, et saan end lõõgastunult tunda.
Rahul ja kurb, kahju lihtsalt sellest kehast, minu kehast, endal on endast kahju.

Palju, palju oli seda valgust, tõesti oli.

Nüüd nagu mingis mõttes hakkab asi lõppema....vist...hetkel.

Teatud mõttes on asi läinud lappesse ja teatud mõttes kontrolliall.

Kas on siis valgust vähemaks jäänud või keha kulunud. Hetkel, hetkel, seda hetkel, tundub, et valgus on alles, aga keha väsinud, natuke targem ja oskab end hoida selle kõige all, selle suure päikse all.

Milleks mitte propageerida alkot või kanepit, poisid tulevad ja põletavad oma keha läbi tänu sellele, need kellele särab suur päike või siis on õnne hoiduda. Parem on tagasihoidlikum kanepi ja alkopoliitika...võibolla siis keha kohandub paremini, see on kahe tule vahel olemine matriaalsus oma prutaalsusega ja siis see valge, valge maailm kust me sünnime, kahe tule vahel olemine.

Mõtted mul praegu lähevad teiste peale, tean, mis see on, see on minu keha kaitserefleks. Kogesin oma olukorra nukrust tänu kohvikusse tulnud inimesele, kub, ebamugav tunne. Kohe tekkis siis mõte ka, et kirjutan siia, et kohtun nähtavasti kolmapäeval ühe tähepoiisiga Tartus, tal on tugevad sõltuvused ja töökohalt kõrvaldatud, keeruline isik. Tean, et ta on tähelaps ja tean, et minu mõte sellest kirjutada ja mainida oli lihtsalt mu keha katse mõtteid ära saada oma keha kogemuse pealt. Nii inimene toimib.

Loodan taas, et saite mõtteid.

Minul on nädal sisustatud mitmekülgselt, kohtun vanade tuttavatega, hommegi tuleb Risto Räpinast Tartusse, istume korraks maha.

Et tegemist ja siis see investeeringute asi....minu viimane õlekõrs elada veel väärikalt.


Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 19:27

Asjust peab rääkima.

Psühhiaatrile näost näkku ei õnnestu.

Kergem on seinaga rääkida, mis kuuleb.

Ma kogen aina uuesti ja uuesti neid pilte läbi, miks see vajalik on? Keha loomulik omadus, ehk leian veel ühe detaili, võtme, killu, mis lahendab probleemi ja ma õnnestun. Sedasi toimivad kõik. Kõik need kes saavad inspireeritud millestki kellestki, tekib mingi lahendus pisike säde, välgatus ja sa lood ise sellest loo. Mina üritan enda eluloomingut jälgida ja leida sädeme, lahenduse. Loomuomane loomale.


Leidsin uuest kohvikust erilised inimesed. Taas on põhjust mõista millest ma ilma olen jäänud, ressursside raiskamine. Täppisteadus on oluline ses mõttes. Rohkem hoolimis, rohkem armastust inimestesse, selle soovimisega peab ettevaatlik olema, teate siis on hord noori naisi kellel tekib säde, et jah juhhuuu rohkem hoolimist tuleb oma mehele näidata, naine silitab ja silitab, lõpuks mees tõmbab naisele anaali nii, et veri taga....vabandage mind. Et need viis naist ei muuda veel oma armastusega maailma paremaks. Teema sellest, et mõnesse kohta kuhjub lihtsalt mõnda asja liiga palju. Valguse teema minu puhul, kuidas see väljendub on juba müstika, ikka nii ja sealt kus vähegi võimalik mu keha käitumise kaudu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 19:56

Andsin üsna korraliku ülevaate valgusmaailmast, aga see postitus pole kättesaadav, anaalijutt on vastuvõetavam. Millegipärast on teatud info salastatud, ei tohi avalikustada. Rääkisin tiibadest ja kuhu jõuda võib, ning sünkrooni minekust.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 19:57

Tegelt... ju läks mingi viga sisse, nii see on, see on reaalsus.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 19:59

Ei viitsi enam uuesti, aga jah. Vahel on vead nagu mingi põhjusega. Tõesti, energiakanalid on, need on reaalselt kogetavad ja siis see kohvik, valgust täis ruum kuhu jõuda võib.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 20:04

On omamoodi tunne kui asi saab sünkrooni, tõsiselt, sa viibid kohvikus, oled taevas samal ajal kui maapeal, Keha on mugavas kohas ja nii ka teine osa kogemusest. Selle kogemuse põhjal võib öelda, et maailm on loonud midagi sarnast paradiisile, vähemasti osadel on võimalik seda kogeda. Unistasin sellest pikalt, mingi aimdus ja soovunelm oli, ma olin oma tiibadega juba jõudnud kohvikusse, aga keha ei olnud kohal. On märkimisväärne, et nüüd Tartus tundub kehagi olevat kohal. Hirm muidugi keha pärast on olemas, aga võtan ja naudin hetke, midagi ei ole nagu enam kaotada kui juba loobusin.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 20:12

Ma ei tahaks praegu minna Ingvar Villido teed mööda ja hakata äraarvama mida lugeja või kohalolija mõtleb, aga tema nimi siiski väärib mainimist. Kuid siiski ütlen, suure tõenäosusega on keegi kes teadvustab, selle inimese või inimeste pärast tasub.

Pilves on hea.

Kingitud anne.

On inimesi kes joovad ja joovad, panevad narkotsi ja siis võibolla ütlevad neerud ülesse või maks või miskit muud, ptüi,ptüi selle peale, et minul nüüd ei läheks, hea oli, et asi lõi sedasi välja, et tiivad sain. Nüüd on juba teine päev järjestikku sünkroonis olemist. Üks osa minust taevas, keha Tartus kohvikus. Vana Märti ei ole enam olemas, tõesti ei ole ja palun ärge vedage mind tagasi sellesse maailma, mis oli nii prutaalne, ma ei kannata, see teeb haiget mu kehale, mittekeegi ei peaks seda kogema kui siia sünnib.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 20:47

Et püüad nagu ise enda kogemust väärtustada.

Väheseid õnnelikke.

Mingi sobiv kombinatsioon kannatust, valgust ja teadmisi ehk koodi.

Kas seda on võimalik kunagi kunstlikult inimesel esile kutsuda ma ei teagi, see peab olema täppistöö, meistri käsitöö, väga täpne lihvimine. Ma ei usu, et kood kunagi nii täiuslikuks saab, asi käib valguse kaudu. Immõistus täiustab koodi, näiteks leiab sobiva keemilise ühendi ajule ja siis on inimese enese kogemus, et kui palju on tal olnud kannatusi, valu ja kui palju suutnud ise sellest koodi luua, ning siis tuleb meister mängu. Tema kohalolu ei tunne, aga ta on olemas, ta peab olema olemas või ehk ta ongi valgus mine sa tea. Hea on, et tema kohalolu ei tunne, see oleks siis väga häiriv, tema pigem moodustab selle ruumi kuuhu me siseneme kui tiivad saanud tänu sobivale kehakeemiale. Koodiga on keeruline, nii palju jama on ikka kokku aetud, kogu selle materjali selekteerimine ja kood muutub ja peabki muutuma maailma muutumisega.

Sedasi väärtustan mina ennast, olgu, et mul ei ole seda kõike muud, mis on teistel siin maise keha kohvikus. Mul on ruum, mis valgust täis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   21.08.17 20:58

Kes on siis skisofreenik?

Ta on inimene kes on vähemasti korra käinud meistri töötoas ehk valguskohvikus. Shokk, ta võib kuulda hääli, mõtteid, vaimud ja surnud ja ma ei teagi kes.....no minulgi on üksjagu alles veel. Need on need iganenud koodijupid, mingid arhetüübid, mis kunagi loodud ja mis ei ole veel piisavalt maise mõistuse koodiloojate poolt ülekirjutatud.

Sellepärast ongi oluline, et mis koodi me omandame, mida loeme või kuulame.

Paljud valguslapsed hukkuvad sedasi sest kood on olnud liiga tume.

Tume kood seostub inimese kogetud valuga, tume kood on vana tõlgendus valust. Uues maailmas kogeme me valu teisiti, uskuge see on muutuv asi. Nii peab ka valu uuesti ümberkoirjutama oma mõistuse abiga.

Selles mõttes oleks minu praegune toiming ehk isegi mõttega kasulik. Natuke häirib lihtsalt see, et võib olla neid inimesi kes ei mõista. Ingvar on siis see kes ka kogeb ehki ta ei tunnistaks, teda häirib, et teda ei mõisteta ja siis ta leiutab loominguliselt, et mida teised mõelda või tunda võivad, nii need õpetajad toimivad, kui inimesel õnnestub täppipanna rohkem kui mööda läheb saab temast õpetaja, aga asi algab häiritud ohutundest, et sind ei mõisteta.

Palun keegi võiks minu eest natuke tööd siis teha ja minu palvel, koodi täiendada, et valu kogemust muuta, rääkida sellest, et mis teeb maailmas talle haiget. Ma loodan, et te kuulate mind ja toimite nii, siis muutub maailm paremaks ja vähem valguselapsi hukkub tulevikus.

Päikest!

Mina joon kiirelt tee ja siis koju magama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 06:23

Taas kohvikus, maises kohvikus sedapuhku, kül ma täna veel sinna taevasse jõuan, natuke läheb lihtsalt aega, enne kui tõusma hakkan, unine veel.

Mina olen jah omamoodi investeerima hakanud, ise ka imestan, et kuidas ma kül nii kaugele jõudsin, ehmatuse olen ka ära kogenud mul hakkas hästi minema ja siis kaotasin ühel õtul 5000 eurot, see toimus ruttu. Väikeste summadega alustasin taas ja loodan, et olen sedapuhku natuke targem, mingi aeg võib veel vegeteerida kohvikus, olen teinud raha väljakandeid, varsti tarvis taas pangakonto finantse täiendada, ega see maise kohviku elu odav lõbu ei ole. Crepp on Tartus selline soodne koht minusugusele, praegu on see kinni, alkovaba Saku Originaal on odav ja Karlova tupla espresso mega hea. Igatsorti musterid näeb ikka, kohati mõtled, et ei tea mis probleemid temal peas esinevad, seda hea tundega, kõik on pealtnäha siledad ja puhtad, kenad inimesed. Puhtusest rääkides, mul oleks viimane aeg end pesta, oma riista ma püksist välja võtta ei julge, see vajaks korralikku seebitamist, no hambad vähemasti pesin täna hommikul, ikkagi töömiiting Räpina Ristoga, omamoodi pidulik puhk, pole ammu kohtunud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 06:33

Seda veel tahtsin mainida, et Hindu jumal Shiva minuteada oli kõva kanepi suitsetaja idamaades ja kanepisuitsetajatel esinem vahel jällitusmaaniaid või jälgimismaaniaid, see on üldse üks sage kood mis antakse konkreetsele tundele kogemusele. Tegelt on lihtsalt taevas ärakäidud, maailmakohvikus korra puhkusel, kanalid on olnud avatud. No Tarmo Urb on rääkinud midagi ufodest ja ma ei teagi, mis ime parasiitidest kes inimese sisse tulevad kui kanal avatud......Võin teid lohutada, tegelikult mingeid parasiite sealt maailams ei tule. Kohvikus oldud inimese sündroom ja tõlgendus, muud midagi, ajad on sellised paregu maailmas, võibolla juba viimased 50 aastat vähemalt. Parasiidid on vahel meie maisel kehal, seal maailmas ei ole midagi sellist, häda on ainult siinse maailma mustritega, koodiga mille me oleme salvestanud eneses ja siis otsime lähemaid kogemusi, seoseid. Parasiidid ja ufod oleme me niivõin aa kõik kui võib sedasi öelda. See maine elu ongi üks parasiteerimine kohati, aga üritame siis hoopis vastastikkukasulikule tööle üle minna, nõnda kui taevas, nii ka maapeal, piiblis on omamoodi asja seletatud.

Ohoh, mu espresso on jahtunud, saan lonksu võtta, läheb vähe erkasmaks ja tundlikumaks.

Eile teate mõtlesin, et ka on siis midagi, mis mind maises kehas hoiaks, varsti võib tõesti olla, et ilma asjaliku arsti sekkumiseta mul ei ole põhjust enam oma kehas viibida, loobun keha juhtimisest.......enesetappu soov teha ei ole, aga lihtsalt unustada oma keha ära, see tehku, mis tahab, ma ei soovi mõelda kuidas asi tänavapildis nägema hakkab, loodan, soovin, et vägivalda ei teki, aga midagi võib olla oodata. Mul puudub info sarnase olukorra kohta, kes kogenud varem.

Jahjah, aga praegu siis veel maapeal täielikult.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 07:05

https://www.youtube.com/watch?v=gCadlN8fexk

Tõuske üles mägedele....kui tahate teada.

Ehk siis pöörduge psühhiaatri poole, ummistage nende uksetagused, viimane aeg, et nad oma jalakesed kõhu alt välja ajaksid ja liigutama hakkaksid. Vanad on need meetodid, ma ei usu, et teadus meil nii iganenud on, need pole lihtsalt end viitsinud asjaga kurssi viia, mugav on eluke. Meil rahvas kogeb ja leiutab omalkäel, nii ei saa. Andke normaalsed vahendid ja kood tõlgenduseks.
Ma ei tahaks uskuda, et asi viib töövõimetuseni kui õigel ajal sekkuda, kui õigel ajal jaole pääseda siis säilib motivatsioon keha rakendada ühiskondlikult ja malal ajal ise lennus olla.

Või mis arvate?

Miks kogu protsess tuleb enamasti läbi kannatuse....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 07:19

Kannatus.

Räägitakse karmast ja vale kodeeringu põletamisest, et nii puhastume ja siis pärast ehk ongi kõik ok....mine sa tea.


Miks tuleb reaalne asi läbi valu, nagu sünntisuvalud naistel.

Mul väike oma teooria või miskit, aga selline enese väljendus peaks tähendama, et mul on kood olemas, vot ei ole hetkel, või miskit.

Kas võib olla, et see valu hoiab meid omalmoel just sidemes kehaga, ühenduses....., annab teadvustuse, mis on see materiaalne maailm, mis on see keha. Mõistate. No mina igaljuhul ei mõista, aga nagu teaks kül või kogen kõiketeadmist.

Mis juhtub kui me neam ei kogeks valu? Me hakkame arvama, et teisedki ei koge ja tulemus viib hukatusse, kui me iga signaali peale, mis me saame kogeme eufooriat või rahu ei hakkaks me mitte iial, mitte iial arusaama, et maailm, füüsiline keha sünnib ja elab läbi valu, valu piirab meie üleliigset laienemist ja ka stimuleerib.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 07:33

Valgustumisest, valust.

Kui õigesti valu tekitada siis inimene valgustub.

Keha hakkab otsima kompensatsiooni kogetule, leevendust. Algus on see, et me otsime seda siis välisilmast ja teeme erinevaid trikke, no päriselt kõikvõimalikke lollusi kaasaarvatud luuakse vaimseid praktikaid, mis nagu peaks toimima, tegelikult on kõik ainult ajaviide, põletussüsteemide loomine keha jaoks, lootuses, et ehk lõpuks on inimene niiläbisolgutatud, keha on vabanenud liigsest parhist, koodist ja siis toimub vabanemine. Uskuge, nii on. Oluline tegur on aeg, paraku. Kes jõuab oma elueal, kes mitte, taas siin peaksid teadusmehed tulema appi inimestele, mida te munete seal, andke abimehed, vahendid asja kiirendamiseks. Need võimlevad ja loevad omi mantaraid või palveid, kül näljutavad ja ma ei tea mis, rääkimatta lappesse läinud vaimuhaiged.

Lootust on, mina loodan, et lõpuks läheb biokeemia paika, kanalid avalduvad, leidub lennutee ja tiivad, loodan, et see saabub enne kui keha loobub eksisteerimast täielikult või.....miskitmiskit. Tabasin ära, et siin on taas uus teema.

Et olemasoleval koodil on omad head ja vead, aga see kes tahab meistiri tehtud kohvikus viibida peab koodi puhastama, see on paratamatus, minu praeguse jutu mõte ehk ei olegi muud kui, et paluks teadusmeeste abikätt nendele inimestele. Kohvik on väärt kogemist.....jah, aga ainult siis kui asjad jooksevad sünkrooni mingilgi moel. Minu puhul ongi tegemist reaalse kohvikuga hetkel, no läbi ajaloo on nauditud omi jungreid, õpilasi ja erinevaid salonge kinniseid või vähemkinniseid. Pole vaja enam, loome uue maailma, asja saab lihtsamalt. See vana asi oli kah rohkem nagu parasiitide teema vist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 07:49

Aga ma nüüd lõpetan munemise ja lähen loen kuskilt miskit!


Teisi utsitan, vaja enda kehaga ka tegeleda.

Päikest!


Märt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 09:02

Tundsin, et minu äraütlemata rähmasel riistal on täna naise isu.

Tekkis unistus, et kui saaks kogu selle seksiasjanduse viia üle netti, noh, et vaatad netist ja tegutsed, et ei oleks enam vajadust reaalse naise järgi, mis seal salata, päris lihakeha himust üle ikka ei ole saanud. Et reaalset seksisoovi võiks tulevikus mul olla ainult profülaktilise eesmärgi nimel oma naisega, minu jumalannaga. Praegusel ajal on orud madalad ja mäed kõrged olnud, pornogi üsna kange, noh, et kiirelt toimiks ja saaks asja tehtud. Olen täheldanud tendentsi, kohe peale orgasmi tekib tunnes, nagu, et ega ma naisele liiga ei teinud. Kindalsti on seda oleks seda reaalseski elus, reaalne tunne, et ega ma haiget ei teinud, töö tehtud siis kontrollid, et kas ikka elus veel on ehk läheb veel vaja.....vabandage mind. Miskit siiski aimatavat mu jutus. Tabusid ja tabude murdmist on inimestel vaja olnud. Ühel hetkel ma väga loodan, et toimub taandumine, me enam ei otsi neid nii suuri relieefsuseid ja kaob ka vajadus naiste kallal seksuaalset vägivalda tarvitada. Praegu on ühiskond suhtkoht selles faasis, et harjutame nad ära, õpetame selgeks, muudame normaalsuseks ja hakkabki nautima. Mingil hetkel kui õnne on siis toimub kahanemine. Loodan. Milline võiks olla minu edasine käekäik kui ma jätkan oma kehaga toimetamist, oma kehas viibimist ja kui mul õnnestub ligipääseda mõnele teisele reaalsele lihakehale. Kas seksi on võimalik nautida, vist on, kohati lausa vajalik seni kuin seemet leidub, aga ma ei otsiks enam oma kõrghetkeid seksuaalsest väljendusest, pole enam nagu vajadust kui tiivad olemas. Seks on vajalik, aga teisejärguline, nii nagu ta praegugi on. Seks tähendab oma keha ja oma partneri eest hoolitsemist. Olgem ausad tänapäeval on asi lappsesse läinud ja naised saavad korralikult vatti, aga ega nemadki valavad antud olukorras kenasti aina õli tulle ja ei mõista miks asjad sedasi on. Ma loodan, et ehk ma pääsen sellest kõigest tulevikus, puht inimlikust tasandist, ma ei taha ühelegi naisele midagi sarnast teha, harjutada veel nautima ....no igaüks leiab ise omad piirid, ma pole keelaja käskija. Loodame, et pääsen. Et mul tuleks oma tegemised võimalikult tasased ja stabiilsed hoida, siis ei teki ka vajadust enda kogetud äärmusi seksuaalselt äärmuslikult väljendada. Ääre endale leiab igaüks ise.

Mu soov on leida väljendus biovirtuaalses maailmas valguskohvikus ja anda mingi tagasihoidlik tegevus oma füüsilisele kehale täpselt nagu ma praegu teen, olen lihtsalt rahul.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 10:14

Nunuh. Minu tagasihoidlik kogemus ja võrdlus paari lausega minevikust.

Inimesed on muutunud teadlikumaks, tähendab on omandanud enam koodi oma kehas toimuvate protsesside kohta ja nad jagavad seda palju mitmekülgsemalt. Järeldus aeg on edasi läinud.


Tähelepanek. Mu inglise keel ehk ei ole nii hea, aga on kuri kahtlus, et Tartu on hariduse ja kultuuri keskus, Tartu kohvikutes inimesed räägivad asjast. Siin viibivad kelledel on vastutavad positsioonid. Tartu on keskus, väike, aga ta on keskus, konsentratsioon on suurem, kood lihtsalt sisukam, mitmekülgsem, tasandilisem.

Paluks rohkem raha Tartusse teaduse ja hariduse finantseerimiseks, siin on asja mida säilitada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 10:39

Tähelepanek.

Kohtan inimesi kes kannavad minu kunagisi soovunelmaid ja tahtmisi. Nad tegid teoks minu unistused sellel ajal kui minust sai alkohoolik ja naistevägistaja.

Miks minuga nii läks, tegemist oli ju minu koodiga.


Müstika, aga praegu ei peatu sellel. Lähen käin kiirelt põien, võtan uue õlle ja siis kuulan jälgin salaja kohvikusse tulnud tuntud poliitikut.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 10:48

Ja minu venna juhitud firmast on veebilehes juttu, nad vallutavad Aasia.


Tore.

Miks minust siiski lihtne joodik ja naistevägistaja sai?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 11:15

Nimelt suppi tuli sööma poliitik kes juba lapsest peale endale erilisi rõivaid õmmelnud, las ta siis olla, söögu kõht täis.


Kuid siiski, ma olen natuke kade, minus tekkis unistus parema maailma järele, maailma kus inimene ei ole sõjajalal loodusega. Minu keha ei suutnud toimus teatud mõttes tagurpidi reaktsioon, aga on tekkinud inimesi kes suutsid ja nad elavad nii. Miks mulle anti rääbis keha. Selline keha, mis kogeb valgus kuid ei oska anda valgusele väärtuslikku vormi. Miks? Ma ei suuda uskuda ja ei taha uskuda, et ma olen ise keha nii solvanud või vääritult käitunud, rohkem kui mõni muu, laps on ikka laps. Lihtsalt mõnele paistab tugevam päike, kas ehk see oligi asi või hoopis polegi seost, lihtsalt mõned tulevad rääbistena ja siis üritavad mõtestada. Viga mateerias, viga vormis. Kui mõtestatus, loomind ongi viga vormis.....kui ei olegi tugevamat päikest, on erinevad klaasikillud janeilt peegeldub valgus erinevalt. Jah pean tunnistama nii see on ja täna on mul jõudu leppida, elu kurja paratamatusega. Valgus mis sattunud erinevatlaadi anumatesse. Ehk siis kirjutame Piibli ümber, jumal kõnetab meid kõiki, iseasi kuidas me seda tõlgendame. Kogu mäng ongi koodi peal, võim taga sama, vahet ei ole, meister on meister.

Rääbis kood, vorm mul, tõsi.

Lepime, täna võib.

Natuke rõõmuski võib olla seda kõike kogedes. Mina läksin leti juurde ja palun mulle alkovaba õlle uus, kõrval lauda tuli memm kes küsis rooga öeldes ja paluks ilma lihata. No ei kuulnud mina seda juttu oma kümme aastat tagasi Tartus elades. Mitte, et alko paha oleks üdini ja liha.


Kood on läinud inimlikumaks, vähemasti siin Tartus. Maailm on parem paik, sellest ma ju unistasin.

Mis see paremuse poole liikumise soov on. See on ikka see valgus mis meile paistab seal ruumist, no tegelt me olemegi selles ruumis, aga vahel kogeme kui on õnne. Ka valgus võib otsa saada? Ma ei tea, ausalt ei tea, või ta lihtsalt on, oleks ennatlik ja oli ennatlik, et ma kunagi ütlesin, et ta on, lihtsalt on, jah ongi, aga on agad ja neid agasid ma kogesin kui minust sai orjapidaja. Materiaalsel maailmal on omad krutskid varuks, selle peale mõtlen hirmuga, et jumal seda teba millisesse pasaauku ma järgmisena kukun.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 11:32

Jaa, pean tunnistama, et tõsi.

Millegipärast on nii, et ma ei oska väga hinnata oma keha omadusi. Natuke on kurb ja isegi alandav kui ma näen neid inimesi.

Inimese enesehinnang kujuneb ikka välja kontktis olles teiste hõimu liikmetega ja siit annab nüüüüüüüüüüüd pikalt kummi venitada, vahel ei anna, lihtsalt ei veni, aga praegu annab. Miks sülitate te nende poiste peale, miks heidate te nad kõrvale? Jah kõik teie. Nüüd on mul taas unistus, lootus parema maailma peale, nii nagu kümme aastat tagasi, siis võitlesin millegi eest, mis oli rohkem nagu eemal, nüüd võitlen enda eest ja minuga saavad samastuda paljud. Ühiskond hakkab tähelapsi väärtustama ja aktiivselt kaasama, viimane aeg on selleks. Ma väga loodan, selle lootusega on nii, et tuleb õiget viisi kood sisestada või miskit, eelinekod ma samamoodi sisestasin ja mis juhtus, olin natuke liiga karm ja muidugi sain ka peagi tagajärjeks laksu. Nüüd loodan olla kogenenum koodilooja, sisetaja, skulptor. Ma ei kurjusta enam nii palju, ei vägista seda valgust valades, näete, pigem olen ju lihtsalt üks rääbis, idioot fotofoorumis. Praegu. Tegelt ei olegi nii idioot ja rääbis, natuke, aga ikkagi, aga ma ei viitsi ametlikult ja oma allkirjaga, see nõuab liiga palju tööd. Et teadus on juba arenenud piisavalt, usun, arvan, asi on tahtmatuses, mugavuses asi ära teha, aga me vajame seda, tõesti vajame. Laskem eil olla taevas ja samal ajal kogeda sünkrooni, harmooniline olemist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 15:45

Midagi on toimuma hakanud, selline kahtlus mul sees. Tartu tänavad nähtavasti ei ole enam endised. Sõbraga on koosolek peetud, üsna tihke, kogu kontakti aja veetsin ma teises maailmas, nii teeb minuga töö.

Vestlus tekkis ühe asotsiaaliga ja ta ägestus natuke, miks on nii, et kui mina midagi tõsiselt mõtlen ja ütlen tekib sellele liiga tugev vastureaktsioon. Aga ma ei saa ju vaikida, vaikisin kokatööd tehes ning tulemuseks oli enesehävituslikud sundmõtted seda kui nüüd nii moodsalt öelda. Tegelikult vana kood. Näis kuidas homne läheb kui ma Maituga kohtun.


Neis asjus nüüd üritan ma rahulikuks jääda ja mitte ennast ülekoormata.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 15:53

Oluline asi on see, et ma pean arusaama, kogu mäng käib koodi haldamise peal. Risto oli paras vestluskaaslane, ta ikka viitsib neid raamatuid lugeda. Millegipärast kipun ma alateadlikult kasutama teatud kombinatsiooni, mis äratab ümber olevad inimesed, uskuge see ei ole teadlik käitumine olnud, jah ma märkan seda nüüd, aga see on mu viis, nagu omamoodi võimu sümbol. Ma ainult võin aimata, mis inimeste peas ümber toimub kui kaks sellist kohtuvad ja ma võin ainult aimata kui ma kunagi kohtun mõne minu viisi haldava paaritumisealise naisisendiga kes naudib mu seltskonda. Sellest tekib plahvatus. Tugev vaimne laks ümbritsevale, mitte sellepärast, et koodi on nii mahukalt, aga selles minimaalses koodis, mis on õigesti kombineeritud koos reaalse tiibade olemasoluga. Ulme.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 16:09

Viimases töökohas jõudis asi kahe kuuga kuskil kätte, mina pidin allaandma, ma ei suutnud enam vaikida ja lahkusin päevapealt. Aga asi on toimiv ja olen täheldanud, et inimesed teevad ise esimese sammu. Mis saab nüüd Tartus, kas kõik see hakkab juhtuma ma ei teagi, polegi nagu varem nii suurt ala korraga üle paisutanud. Kui ma nüüd üritan olla nagu tavaline inimene ja rääkida tavalistest asjadest ja mitte sedapuhku vaikida.

Nalja võib veel saada.

Need on sündmuste ahelad, aga kui laiali asi võib minna, kas mingis faasis ma ikkagi sulandun.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   22.08.17 18:43

Uhuh, ma sain nüüd nii ulmelise nägemuse osaliseks, et anna olla, see on nii ulmeline, et ma ei hakka ise mittemingil juhul vaeva nägema. No mina olen seal see rääbis, ainult aeg suudab selle valmis teha, mitteükski inimene. Saab asja või ei saa, igaljuhul mul oleks nende pärast väga hea meel.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   23.08.17 01:46

Usun, et teadjamatele on asi selge. Ei midagi uut siin päikse all. Pigem mulle enesele vajalik ettevõtmine see kirjutamine.

Peaks koduleheküljeni jõudma.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   23.08.17 13:55

Kodulehega läheb aega, teen blogi sinna.

Aga ma igaks juhuks, nii igaks juhuks ütlen, et kui juhuslikult keegi märkas miskit siis võin öelda, et see asi on mõlemapoolne ja ma ei tea miks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   23.08.17 20:22

Kui ma suudan olla finantseeritud siis midagi tiksub.

martkoppel.com

Ehk minu uus tulemine.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: eos (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.08.17 21:29

väga viis.
saad enda lehel edasi blogida.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.09.17 09:19

https://www.youtube.com/watch?v=GKuFxkVip5w

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.09.17 09:30

https://www.youtube.com/watch?v=-C5glRZ5zlg

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.09.17 09:40

https://www.youtube.com/watch?v=337IeIT73tU

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   19.09.17 09:50

https://www.youtube.com/watch?v=_1ylCkj8Od8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   27.09.17 14:57

https://www.youtube.com/watch?v=WdYaGt_sm3Q

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   02.10.17 17:31

https://www.youtube.com/watch?v=hOKuAigsrec

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   02.10.17 17:49

https://www.youtube.com/watch?v=sf6LD2B_kDQ

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   04.10.17 09:07

https://www.youtube.com/watch?v=IfbB2IIZEpI

Paraku on jah tolmurull taevasse jäänud.

Vaatab kui stabiilselt praegu läheb, aga olen ostmas kasutatud pentax k-5te, sigma obje on vist kah kuskil olemas, et saab kohtumistel jälle käija.

Näis kui stabiilselt läheb, mugavat keha on selleks kõigeks vaja, minu keha on kõike muud kui mugav olnud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   04.10.17 14:13

https://www.youtube.com/watch?v=s43sptuwkvA

Lugu jäi silma, pärdikud jooksevad ringi.

Muidu vastandub tugevalt mu praegustele tunnetele ja olemisele.

Ma nüüd kül nii kindel ei ole, et kukkudes uuesti tõusen või oma teekese sellest pasaputkast välja leian. Aga kuidagi tuleb ära vegeteerida see aeg, mis antud. Hetkel seda mõistust natuke veel on ja olemist oma kehas.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Kunagi kauges....
Autor: Märt (---.elisa.ee)
Kuupäev:   04.10.17 14:19

https://www.youtube.com/watch?v=fKopy74weus

Selle laulu saatel oleks kena kuskil õllet libistada ja strippareid vaadata, aga neid ma enam enesele lubada ei saa ja väga võimalik, et lõplikult, vähemasti mitte õllet.

Tahtsin veel muuseas mainida, et minu tagasihoidlik koduleht on jälle olemas, pildid mõned on vanemad, juba nähtud. Kui olemine vähegi lubab siis tuleb uut materjali peagi, kes viitsib võib vaadata.

Pentax k-5 ja Sigma 10-20ga

Vana materjali tahaks juurde lisada, aga praegu ei kannata, mul pole välimisikõvakettaid Tartus.

Vasta sellele sõnumile
 Fotofoorum  |  Loe sõnumeid teema sees   Uuem teema  |  Vanem teema 


 
 Vasta sellele sõnumile
 Sinu nimi:
 Sinu epost:
 Teema: