Erialane
 Uus teema  |  Algusesse  |  Mine teema juurde  |  Otsi   Uuem teema  |  Vanem teema 
 telekonverter
Autor: telekonverter (---.131.38.206.cable.starman.ee)
Kuupäev:   01.05.20 15:58

Tere!

Võhiklik küsimus. Kas telekonverterid on sobilik kasutada ainult fiksobjektiividele?

Ette tänades,

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.99.54.cable.starman.ee)
Kuupäev:   01.05.20 16:12

Mida vähem telekonverterit kasutad, seda teravamaid pilte saad. Kui objektiivi spetsifikatsioonis on kirjas, et sobib kasutada just sellise konverteriga, siis on väike lootus. Lihtsalt suva obje paaritada suva konverteriga on rumalus, võidab ainult müükar. Aga kiusatus jääb, teame kõik omast käest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.99.54.cable.starman.ee)
Kuupäev:   01.05.20 16:13

Millist kombinatsiooni mõtled?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Sulev (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   01.05.20 16:24

Vaata selle telekonverteri tehnilistest andmetest, mida sa osta plaanid, milliste objektiivide jaoks see mõeldud/ühilduv on. Mõned konverterid sobivad rohkematele objektiividele, teised väiksemale arvule, ühest vastust siin ei ole.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Nh (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   01.05.20 17:46

Milleks seda vaja, on olemas ju ka piisavalt pikkasid objektiive.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 06:41

Ostsin kunagi Kenko telekonverterit 1,4X, et kasutada 200/2,8 ees. Töötas, kuid näis, et isegi parema tulemuse sain siis, kui suurendasin pilti, mis oli tehtud ilma konverterita. Samas, see Kenko telekonverter töötas kõigi minu objektiividega, proovisin huvi pärast. Lõpuks loobusin sellest.
Nüüd kasutan Canon 1,4X II telekonverterit objektiiviga 70-200 F/4 L IS ja olen täitsa rahul. Ka 200/2,8 annab sellega hea tulemuse. Autofookus minusuguse tavapildistaja jaoks on mõlema objektiiviga piisavalt kiire. Olgu öeldud, et mõlemad objektiivid teevad ka täisavaga hea pildi, seetõttu telekonverteriga ava ahenemine pole eriti suur kaotus. Kuids sellega peab arvestama.
Igal juhul, oma valik. Kas soetada ja kanda suurt ja raskemat objektiivi või soetada olemasolevate jaoks telekonverter, et vahetevahel seda lisada fookuskauguse pikendamiseks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: telekonverter (---.131.38.206.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 09:21

Olen vaadanud Sigma 120-300mm f/2.8 DG OS HSM. Hea avaga ja idee poolest kannataks konverterit ka kasutada?

Ette tänades

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 09:58

Sellise avaga objektiiv veab välja küll. Tuleb veidi tuhnida foorumites, et täpsemat infot saada.
Näiteks: https://www.google.com/search?client=safari&rls=en&q=teleconverter+sigma+120-300&ie=UTF-8&oe=UTF-8

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.69.76.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 11:28

Seda toru tasub ainult Sport seeria oma vaadata. Sigma hakkas korralikke torusi alles A, C ja S seeriatega tegema. Oli aeg, kus Sigma oli sõimusõna. Kui leiad A või S seeria 1,4x konverteri, siis võid ju proovida, mängurõõm on kõige suurem rõõm. Linnugraafid räägivad aga kõik ühest suust, millimeetrid ei loe, lähenemisoskus on olulisem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: aivar (---.131.68.39.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 12:07

Konvertiga tekivad teravuse kaod.See Sigma 120-300 pole nii terav kui näiteks 300mm fix.
Seega kui vajad pikemat toru siis konverter ei lahenda probleemi.Tipptasemel teravust sa konverteriga enam ei saa.Seda vahet on eriti märgata pilves ilma korral või kui valgust on vähe.
Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled rahul sellega? Mina ei oleks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.69.76.cable.starman.ee)
Kuupäev:   02.05.20 14:05

Sa arvutad teravust stoppides nagu seltsimes jeekim?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   02.05.20 14:07

Vaata jutuubist, seal oli paar videot just selle 120-300 toru ja konverteri kohta. Netist leiab hinnanguid-kogemusi omajagu. Konverter võta obje tootja oma. Konverteriga kaotad teravuses, aga väga hull ei ole. Kui kaameral on 40+Mpx, siis ürita crop-iga toru pikemaks saada. Kui aga 300-le on vaja alatihti konverterit külge panna ja see tegevus metsas tüütu ning aeganõudev on, siis tuleb pikem - raskem toru võtta. Või hädaga poolkaader kere varuks kotti pista.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vtv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   02.05.20 14:39

Mihk kirjutas:

> Vaata jutuubist, seal oli paar videot just selle 120-300 toru
> ja konverteri kohta. Netist leiab hinnanguid-kogemusi omajagu.
> Konverter võta obje tootja oma.

Netist võib kõige kohta kõike lugeda ja ise valid mis meeldib.


Konverter objektiivi tootja oma ja objektiiv kaamera tootja oma!
Jutt on Sigma objektiivist, loodetavasti siis ka Sigma kaamera? Canonile või Nikonile ju ometi ei hakka sellist stta külge keerama? Neil on ka piisavalt häid ja pikkasid torusid, millele pole konverterit vahele vaja.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   02.05.20 18:39

See siin on samuti nett ja \"ise valid, mis meeldib\". Arvamisi seinast-seina, kui võsajeekimi postitusi arvestada.

Vaatasin korraks dxo objede hetke punktitabelit. Üllatus-üllatus, TOP30 sees ei olnud ühtegi Canoni ega Nikoni objet. Olid Zeiss-id ja Sigmad. Neid vist ei sobikski Canonile ja Nikonile ette keerata. Liiga head ... torud.
Ma arvan, et algne küsija peab oma kulutusi optimeerima, seetõttu ta selle Sigma toru välja valis ja telekonverteri suhtes infot küsis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: petslane (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   02.05.20 19:54

Mihk kirjutas:

> Kui aga 300-le on vaja alatihti
> konverterit külge panna ja see tegevus metsas tüütu ning
> aeganõudev on, siis tuleb pikem - raskem toru võtta. Või
> hädaga poolkaader kere varuks kotti pista.

Kasulik idee -- kumbaga võidad rohkem, kas konverteriga või poolkaader kerega?
Konverter sobib ainult ühele objele...
Poolkaader kere sobib mitmel obje taha -- tele, makro...

--
petslane

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: AV (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 06:19

Ma arvaks et poolkaaderkere 300ga on jah, etem valik kui kolmesajane konverteriga täiskaadril. Oma kogemuse pealt -konverter on jama. Ise ei kasuta-kuigi olemas on. 1,4ne kordistaja annab tegelt nii vähe võitu suurenduses et selle võrra võib mistahes tänapäevase fotoka pildist ka serva lõikuda- tulemus teravam kui konvertriga olnuks.Pealegi teeb konverter toru pimedaks ja aeglaseks, mis ntx fotojahi suuresti nurjab.Kui juba sigma, siis ise nimetatud kombo asemel kaaluks vast mõnd kuuesajani ulatavat suumi, vaevalt ntx 60-600 oleks eriti udusem kui konvertriga sigma300.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 07:30

Eks see ole õnnemäng ja ka valikute teema, kuid need, kes kasutavad 300/2,8, 400/2,8 jmt., näitavad oma piltidega ka väga head kvaliteeti.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vtv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 08:35

Mihk kirjutas:

> See siin on samuti nett ja \\\"ise valid, mis meeldib\\\". Arvamisi
> seinast-seina, kui võsajeekimi postitusi arvestada.
>
> Vaatasin korraks dxo objede hetke punktitabelit.
> Üllatus-üllatus, TOP30 sees ei olnud ühtegi Canoni ega
> Nikoni objet. Olid Zeiss-id ja Sigmad. Neid vist ei sobikski
> Canonile ja Nikonile ette keerata. Liiga head ... torud.
> Ma arvan, et algne küsija peab oma kulutusi optimeerima,
> seetõttu ta selle Sigma toru välja valis ja telekonverteri
> suhtes infot küsis.

Mingid punktitabelid on tilganäppijate jaoks, fotograaf võtab oma Canoni või Nikon kaamera ning objektiivi ja teeb nendega tasemel pilte.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 12:27

aivar kirjutas:
> Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled rahul
> sellega? Mina ei oleks.

MetsJ ei ole asjata siin mitu aastat esinenud. Lakke vaadates umbes lahmimine järjest laieneb.
Kust kuradist sa selle 2x teravuse kukkumise võtsid?

DxO testitud objektiivid on siin:
https://www.dxomark.com/Lenses/
Valides siin Any Brand- Sigma; Lens size- telephoto&super telefoto ja mount- Nikon F FX, saame Sigma teletorud Nikoni täiskaadrile
Sigma 120-300 2.8 Sport on seal kõrgel teisel kohal teravusega (Sharpness) 29
Pool sellest teravusest on ca 15, see on Sigma 70-300mm/f4-5.6 teravus (ilmselt odavaim teletoru Sigmal)
Seega väidad, et $3600 teleobjektiivile 2x konverteri lisamine viib tema teravuse $180 objektiivi tasemele.
Tule taevas appi!



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Ennule
Autor: aivar (---.131.68.39.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 13:08

Ma tõin kujundliku näite kuidas konverter teravust vähendab.See väide põhineb nii testidel kui ka minu enda kogemusel.Dxo test ei näita testpilte.Paljudel tekib sellest väär arusaam.Numbrite põhjal ei saa lõplikult öelda mis on hea,mis halb.See on ainult osa testist.Peab saama testpilte võrrelda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Meremees (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   03.05.20 13:26

Kesse tilganäppija veel võiks olla?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Ennule
Autor: Meremees (---.bb.dnainternet.fi)
Kuupäev:   03.05.20 13:29

Ja pakud välja oma \"sõltumatu\" testija?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vtv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 14:51

Ja need punktitabelid ei näita seda kui täpselt ja kiirelt autofookus töötab. Sigmad on ilma konverteritagi selles osas peksupoisi rollis.
Teravus teravuseks, aga väga oluline on ka üldile värviedastus ja kontrastsus. Jällegi Sigma saab haledalt peksa selles kategoorias. Täpselt nii ongi nendega, et mingitetestide järgi võiks nagu OK olla, aga kui reaalselt kaamera külge paned ja pilti teed, siis saadaru, et tegu on ikka paraja juustuga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Ennule
Autor: aivar (---.131.68.39.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 18:05

Meremees kirjutas:

> Ja pakud välja oma \\\"sõltumatu\\\" testija?

Asi on selles et palju loevad teste valesti.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Ennule
Autor: PS (---.253.248.247.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 18:17

Ja sina loed õigesti? Mõõdad teravust stoppides?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Ennule
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   03.05.20 18:20

aivar kirjutas:
> Asi on selles et palju loevad teste valesti.

Ma väidan, et 2x telekonverteri kasutamine vähendab objektiivi teravust 16 korda. See väide põhineb nii testidel kui ka minu enda kogemusel. Loomulikult on tegemist kujundliku väitega.
IRW



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vtv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 18:59

Fakt on see, et igasugune konverter vähendab teravust ja teeb objektiivi \"pimedamaks\" ning sellega seoses võib põhjustada ka probleeme autofookuse töös. Kvaliteetse 1,4x konverteri korral (näit. Canoni oma) ja hea objektiivi korral (näit.Canon EF 300 F2,8) on see vähenemine pigem teoreetilist laadi ja seda reaalselt ei pane tähele. Kui aga rott oled ja mingit odavat Sigma saasta kasutad, siis on probleem juba märgatavam.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Sulev (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 20:49

Kas ka nn speed boosteriks kutsutavad konverterid teevad objektiivi pimedamaks? Vast ikka mitte. Seega igasugune konverter ei pimenda toru.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vtv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   03.05.20 21:21

\"USB-serial\" konverter ka ei tee. Siin käib jutt telekonverteritest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Sulevile
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.05.20 06:42

Ära siis pikka viha ka pea. Minu inseneriharidus ajab mind turri, kui numbritega vabalt ümber käidakse.
Samas oleme asja põhiolemuses täpselt ühte meelt- telekonverteri lisamine vähendab objektiivi teravust.



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: JV (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.05.20 08:40

Odavat kombot ei saa telekonverteriga - hea kiire autofookuse, teravad pildid. Selleks ikka korralikuma (suurema hinnasildiga) kaamera, korralikuma objektiiviga ja sinna otsa vajadusel korralikum telekonverter (mis ei ole väga kulukas, kui arvestada objektiivi hinda).
Pigem kipub autofookus-kiirus-täpsus olema see, mis kombodel alt veab.
Kellel kiiret pole on tõesti nii tamron kui sigma 150-600mm teled ja sinna otsa korralik uuem poolkaader või täiskaader kere.
Ise kasutan canoni enda objektiive - tulemus on teravam ja autofookus kiirem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Sulevile
Autor: Sulev (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.05.20 09:05

Mis numbritega vabalt ümber käimist sa mulle ette heidad?
Või on siin mõni teine Sulev, kes peitub ennu nime taha?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Sulevile
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.05.20 09:18

Ma, vana loll, pidasin plaani Aivarile kirjutada, aga hommikul unise peaga ajasin nimed sassi. Sry, lähen kuhugi vaiksemasse kohta ja häbenen seal edasi...



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Vahur (---.14.24.60.cable.starman.ee)
Kuupäev:   04.05.20 09:50

enn kirjutas:

> aivar kirjutas:
> > Näiteks 2x konverteri korral teravus kukub 2 korda.Oled
> rahul
> > sellega? Mina ei oleks.
>
> MetsJ ei ole asjata siin mitu aastat esinenud. Lakke vaadates
> umbes lahmimine järjest laieneb.
> Kust kuradist sa selle 2x teravuse kukkumise võtsid?
Luges wikipediast?
https://en.wikipedia.org/wiki/Teleconverter
Teoreetiline maksimaalne teravus objektiivi puhul on ca. 1600/f lp/mm (rohelise lainepikkuse korral). Siit nähtub üheselt, et kui f suureneb 2 korda 2x telekonverteriga, siis teoreetiline teravus väheneb 2x. Iseküsimus on see, kuidas see kogu süsteemis objektiiv-kaamera-töötlus välja kukub. Kui objektiiv on hea teravusega (diffraction limited) ning tema eraldusvõime ületab sensori resolutsiooni, siis telekonverteri lisamisel märgatav teravusekadu ei pruugi olla 2x.
Täiskaadril oleks f2,8 juures optimaalne sensori pikslite arv (et eraldusvõime oleks sama, mis optiliselt ideaalsel objektiivil) 240 Mpikslit rohelise lainepikkuse juures, f5,6 korral 60 Mpikslit. (vt. https://luminous-landscape.com/do-sensors-out-resolve-lenses/ ) Seega kui on nt. 24 Mpiksline sensor, siis teravuse kadu hea objektiiviga ei märka. Ning ka tõenäoliselt 60 Mpikslise sensoriga ei näe veel probleeme. f4-f8 puhul on piir 118-29, mis mõnede sensorite puhul annab juba tunda. Poolkaadril oleks see 52-13, mis tänapäevasel kaameral, kus piksleid enam kui 20M, on märgatav.
Lisaks sõltub tulemus sellest, mida lõpptulemusega tehakse: veebis vaatamiseks, telefonis vaatamiseks, arvutis 100% (või 200%) suurendusega vaatamiseks jne.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   07.05.20 17:12

Igasugune teleKONVERTER sisaldab KLAASI.
IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks (st toru transmissioon on keffem kui toru ava, ainus toru kus tranmssioon = ava on makro-rõngas kus optikat EI ole).

Siit tagasihoidlik SOOVITUS -- võta DIGITAALNE telekonverter ehk poolekaadriline kere. Loomulikult nii hea resoga (kõrge möga-pixelite arvuga) kui kätte saad. Alternatiivina või nii kõrge resoga täiekaaadriline kui kätte vähegi saad!
NB! 24-mpix poolekaadrilisega sama tihke senseli sammuga on 56Mpix täiekaadriline.
NB! Tele-konverterda nii palju kui tahad kuid klaasi-katsijad ei punnita üldjuhul palju rohkem kui häda-vajalik ning see peab olema Väga Hea klaas et eeltoodud pixelid tõesti välja joonistatud saaksid!
+ Ei ole täiendavaid kadusid valgusjõus
+ Ei ole täiendavaid kadusid teravuses
+ Kergem
+ Ei ole probleeme autofookusega (v.a. juhul kui võtad kõige juustuma poolekaadrilise)

PS. Digi-tele-konverter on hetkel ainus koht kus poolekaadrilisel kerel on veel mingi öko-turu-nišš

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: huvitav test
Autor: aivar (---.131.68.39.cable.starman.ee)
Kuupäev:   08.05.20 11:04

Siin on omavahel võrreldud 300mm/4 ja 200-500/5.6 torusid.
Huvitav on see et 300mm/4 on tunduvalt parem õhu virvenduse(heat distorsion) korral.
Samas tubastes tingimustes on 200-500 joonis korralik.Lähed toruga aga õue ja ongi teravusega kööga.
Test on siin: https://backcountrygallery.com/nikon-200-500-vs-300pf-review-and-comparison/
Õhu virvendusest on juttu siin https://www.youtube.com/watch?v=mrZk6q4mjzg

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Hans (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   08.05.20 13:51

Mis seal ikka väga imestada, et fixtoru parem on kui zoom.


MetsJeesus kirjutas:
> IGA optilise elemendi pinnakate teeb pilti pimedamaks

Teooria on tore asi, aga kas reaalselt mõjutab pilti see kas objektiivil on näiteks 15 läätse või 20 läätse? Kui mõlemad on sama fookusekaugusega ja 2,8 avaga, kas siis suurema läätsede arvuga objektiivi korral tuleb 2,8 ava korral panna hoopis näiteks 1/500 s säriaja asemel 1/250?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.31.167.cable.starman.ee)
Kuupäev:   08.05.20 15:23

Jeekim on siin täiega puusse pannud. Läätse ja õhu kokkupuute pind kaotab valgust igasugu peegelduste ja hajumiste arvelt. Tänapäeval kaetakse kõik läätsede pinnad, eestikeeli vääristatakse. Vääristus e pinnakate vähendab igasugu hajumisi ja peegeldusi.
Suhtelise ava arvutamisel võetakse kõik võimalikud ja võimatud valguse kaod läätsedes arvesse ja pildistaja ei pea mingeid eraldi arvutusi tegema. Niikuinii laseme kaameral valgust mõõta. Isegi kui arvutamistel on viga tehtud, siis kaamera mõõdab ikka, nagu teda on õpetatud. Pigem tuleb säritust korrigeerida objekti heleduse järgi, nagu koolis õpetati.
Jeekimil on veel teooria, et objektiivi valgusjõud muutub sensori suuruse muutmisel, nagu polka ees läheks obje pimedamaks kui ta oleks täika ees. Ise ei viitsi eriti süveneda tema mölasse, aga igasugu paska ajab ta küll täiega tõepähe.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   08.05.20 16:26

Nüüd läksid vähe hoogu. Suhteline ava on optilise telje ja äärmiste kiirte vaheline nurk, kui objektiivile langevad optilise teljega paralleelsed kiired. Valguse läbilaskevõime vähenemine on see, mida põhjustavad üleminekud klaas/õhk, õhk/klaas ja lisaks valguse kadu klaasi enda sees liikumisel. Too viimane oli vanasti ca 4% klaasi paksuse sentimeetri kohta. Mitmekihilise vääristusega on ühe ülemineku kohta peegeldus alla 0,5%. Ehk pikale telele viie läätsega konverteri lisamine ei too kaasa olulist valguse kadu lisatud läätsede paksuse ja õhk-klaas-õhk üleminekute arvu suurenemise tõttu. Kadu sellest tuleb ca 20% kanti.

Dxo toob objede testides transmissioonikao kaudselt välja, nad mõõdavad objektiivide fotomeetrilist ava (ilmselt pidasidki silmas just fotomeetrilist ava). Pimedal 18-200 suumil näiteks 5,6 stoppi, valgel 70-200 2.8 suumil ca 3, fiksobjede kallim ots normaalide osas ca 1,7. Pilt on päris kirju.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   08.05.20 17:01

PS kirjutas:

.
> Suhtelise ava arvutamisel võetakse kõik võimalikud ja
> võimatud valguse kaod läätsedes arvesse ja pildistaja ei pea
> mingeid eraldi arvutusi tegema.

Vaatkus, ja mina m6tlesin, et T-stop on absoluutne valguse läbilaskmise t6de. F-stop näitab ainult augu suurust. Suhteline ikkagi, kui palju sealt läbi tuleb.

>Niikuinii laseme kaameral
> valgust mõõta. Isegi kui arvutamistel on viga tehtud, siis
> kaamera mõõdab ikka, nagu teda on õpetatud. Pigem tuleb
> säritust korrigeerida objekti heleduse järgi, nagu koolis
> õpetati.

Ei ma viitsi EC-ga mängida. Hallkaart keskpunkti ehk k6igeparem.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.31.167.cable.starman.ee)
Kuupäev:   08.05.20 17:19

Suhteline ava on objektiivi läbimõõdu ja fookuskauguse jagatis, suhe. Sealt ka sõna suhteline.
Telekonverteriga tekkiv valgusekadu ei ole seotud läätsede arvuga vaid fookuskauguse pikenemisega sama augu läbimõõdu korral. Suhe.
Tundub, et DxO kummardajaid on siin veel.
Nimelt ei täpsustanud F-i ega T-d. Kohe ootasin tähtsat sõnavõttu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: aivar (---.131.68.39.cable.starman.ee)
Kuupäev:   08.05.20 22:00

Siin fotograaf näitab mida teeb 1.4x konverter.Objektiiviks on Nikon AF-S 500mm/5.6
Vasakpoolne on ilma konverterita ja parempoolne on konverteriga.Tasub tähelepanu pöörata puule millel lind istub.Ehk see pilt mis tehtud konverteriga detail puul pea puudub.Ehk kõik on läbi pestud kuidagi.
https://www.flickr.com/photos/164999792@N02/43461115800/

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Prohv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   09.05.20 07:01

Ega ta puud ei pildistanud. Loogiline, et teravussügavus väheneb kui fookuskaugus suureneb. Samamoodi oleks siis kui oleks kasutanud 700 mm objektiivi (500x1,4).

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   09.05.20 07:20

Kui fotograaf, isegi väikese algustähega, tahab saada mingit talle vajalikku pilti, siis ta selle teeb. Mõningatel juhtudel isegi kogenud sellid on mänginud kahe telekonverteriga korraga. Eks vist põhiline on ootus ja selle täitumine. Näide ühest värskest arutelust. https://www.dpreview.com/forums/post/63913878

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   10.05.20 05:50

Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel pole aega m6telda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.05.20 06:24

H. P. kirjutas:

> Milleks koverter, kui tänapäeva megapixlitest v6ib välja
> kroppida just sellise kompositsiooni, millest pildistamishetkel
> pole aega m6telda.

Ja milleks siis üldse teletoru, kui selle kompositsiooni saab normaalobjektiivi pildist välja kroppida :)



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   10.05.20 06:59

6ige :)

Aga se extender on vaeste teema, ma ütlen :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: Külaline (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.20 09:28

Kas vaestel ei kõlbagi fotograafiaga tegeleda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.20 10:35

Aga oleksid võinud täpsustada. Ja ka seda, et objektiivi läbimõõdu all pidasid silmas objektiivi absoluutse ava suurust.

Telekonverteri lisamisega kaob füüsiliselt ära osa sensorini jõudvast valgusenergiast/valgusvoost sõltumata sellest, kas seda uskuda või mitte. Muud \"valguseKADU\" ei teki.

Objektilt (näiteks Kuult) sensorini jõudnud kiirgusvoog-valgusvoog joonistab 2x konverteri lisamisel sensoril Kuu kujutise, mis on mõõtmetelt 2x suurem kui enne. Ja Kuu kujutise pindala on 4 korda suurem kui enne. Ja tulemuseks on, et sensoril on Kuu kujutise valgustustihedus NELI korda väiksem (iga kuupiksel annab 4 korda nõrgema signaali), väike lisanduv energiakadu konverteri läätsedel vähendab seda veel natuke. Sest konverteri lisamisega ei tule Kuult objektiivi mitte grammigi rohkem valgusenergiat. Ühtlasi väheneb ka obje eraldusvõime, aga see sõltub palju konkreetsest komplektist (on hinnatud, et ca kaks korda).

DXO ei ole sugugi mitte saatanast - tootjad oma objede fotomeetrilist ava spetsides avaldama ei kipu. Dxo kutid teevad igati tänuväärset tööd olukorras, kus tootjad oma objede ja kaamerate erinevaid karakteristikuid ei avalda. Ka dpreview-l kõlbab aeg-ajalt nende mõõtetulemustele viidata.

Lisaks on Dxo Metsjeesuse lemmikvaldkonnas otsapidi kodus ning jälginud - uurinud nutikaamerate arengut. Märtsis ilmus nende pealikult üks igati asjakohane ettekanne nutifoto arengu võlude ja valude kohta, võrdluses digikaameratega. Erinevalt Jeesukesest igati asjalik, analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga). Soovitan lõpuni lugeda, ei hammusta : https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter-kujundlik näide
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.20 14:14

Nn. vaene võtab C näitel uuema mudeli 70-200 2.8 toru, maksab ca 2000USD + 2-kordne konverter ca 450USD. Rikas võtab kohe uue 400 2.8 toru, maksab 12000USD. Mitu sellist (või 600 2.8) rikaste toru eelmisel aastal Eestisse müüdi ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Prohv (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.20 15:46

Miks ta peab 400 2,8 toru võtma kui võtab selle alternatiiviks 70-200 +2x konverteri asemel kui selle viimase avaks tuleb 5,6.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.05.20 16:07

Vaesed fotograafid, kõhna rahakoti tõttu või siis vaimult... Suurt teleobjektiivi paljud ju ei kasuta pidevalt, samuti on tegemist ka suuremate gabariitide ja kaaluga. Igaühe valik, kas võtab või jätab. Ja muidugi kõik ei teeni fotograafaga endale elatist, et soetada kõige vingemat varustust.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.31.70.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.05.20 17:50

Ja nii ongi, osa valgusenergiast kaob konverteri lisamisel ainult tänu fookuskauguse pikenemisele. Miks sa seda elementaarfüüsikat eirad, ei saa keegi aru.
Tänud lingi eest, ma ei põe nutifööniallergiat, mul polegi sellist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   10.05.20 19:34

No kuhu see valgusenergia küll kaob, ei taha ma mitte aru saada.
Füüsika ongi see, et ideaalse konverteri lisamisega kaasnev objektiivi fookuskauguse suurenemine ei kaota energiat. Lepi sellega. Reaalse konverteri lisamisega kaob (muundub) küll osa energiat (neeldub klaasis, peegeldub optilistelt pindadelt, arvestasin eespool, et kuni ca 20%). Allesjäänud energiaga joonistatakse sensorile Kuu kujutis, mille pindala on 4 korda suurem kui oli enne. Saime Kuu kujutise suurema, aga kaotasime vastavalt n-ö heleduses (valgusenergia kogus Kuu kujutise pinnaühiku kohta, sensori pinna valgustustihedus Kuu kujutise osas). See on tinglikult energia jäävuse seadus optikas.

Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise värvimiseks valgusenergiat ühe väikse värvipoti jagu, siis joonistades sellesama värvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim. Varvipott kui energia kogus on ikka ühesuurune. ...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   10.05.20 20:21

Mihk kirjutas:
> Ehk kui Kuult objesse siseneb Kuu kujutise värvimiseks
> valgusenergiat ühe väikse värvipoti jagu, siis joonistades
> sellesama värvipotiga pindalalt 4 korda suuremat Kuu pilti (2x
> konverter), tulebki Kuu pilt 4 korda plassim.

Mis füüsikaline termin on - plassim?
Kas see tähendab, et kui seesama kuu pilt viia täiskaadersensorilt A3 paberpildiks, on viimane 144 korda plassim- mida iganes see termin ka tähendaks?



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.70.147.cable.starman.ee)
Kuupäev:   11.05.20 05:48

Minuga on lihtne, avame keskooli füüsikaõpiku ja loeme, et fookuskauguse pikenemisega suhteline ava väheneb. Valemid on ka juures.
Kuu pindala arvutamisega läheb raskemaks.
Plassismi arvutamist ei ole veel välja mõeldud.
2x konverteri lisamisel teatavasti on valguse kadu 2 stoppi, e 400%. Mis valemi järgi sina saad 20% ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PicNoir (---.253.75.244.cable.starman.ee)
Kuupäev:   11.05.20 06:51

Muidugi suhteline ava väheneb, kuid pikendades säriaega saame tagada sensorile (filmile) sama vajaliku hulga valgust.
Tulemus on vast kõige tähtsam ja siin on ootused profil ning amatööril vast erinevad. Seega,a rahuldus :-)
Allpool lingil näitab üks mees, missuguse tulemuse saab ta 2X telekonverteri lisamisel objektiivile 300/2,8. Küllaltki ootuspärane.
Pole mingit põhjust kakluseks
https://www.youtube.com/watch?time_continue=567&v=jSeosGbG6w4&feature=emb_logo

Vasta sellele sõnumile
 
 Rohkem kahju kui kasu...
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   11.05.20 14:08

Haha 😀, extender vs crop. Tegin järelduse, et ostke kas mögapixleid v6i pikem toru. Extenderist on säri peesse keeramisega rohkem kahju kui kasu. Ükski lind ei rahune sul maha, et pead ikka ISO väga k6rgele kruttima sulekeste ja karvakeste teravaks jäädvustamiseks. Noisi häda veel otsa.

Kui harva pildistada kaugele siis v6ib ju mingi sony rx10 4-ga ka asja saada, päevasel ajal, kuigi bokeh pole enam päris see.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.20 19:39

> Ja nii ongi, osa valgusenergiast kaob konverteri lisamisel ainult tänu fookuskauguse pikenemisele.
> Miks sa seda elementaarfüüsikat eirad, ei saa keegi aru.

Vagusenergiat kaotad sa _ainult_ fookuskauguse pikenemise tõttu siis kui kasutad:
+ Täielikult optikavaba konverterit ehk makro-rõngaid
+ Täisdigitaalset telekonverterit ehk väiksemat-tihedamat sensorit (kuigi ka sensoril ON ava kuid eeldame et sensori pinnaühiku valgustundelisus on suurel-hõredal ja väikesel-tihedal sama).

Mõlemal juhul pead arvestama et Puhta Matemaatika tõttu jääb DoF väiksemaks ning sinu kasutatava toru välja kratsinud klaasi-kratsijad tegid täpselt nii vähe kui võimalik ehk suht tõenäosuslikult EI ole sa teps mitte sensor-resolutsioon-limiteeritud. Väga Heal Juhul Difraktsioon-limiteeritud (eeltoodud näite 24Mpix poolekaadriline või 56Mpix täiekaadriline difraktsioonilimiit on f5.9 kanti ehk rohkem mulku kinni keerata mõtet EI ole)...
Praktikas oled sa vääga tõenäosuslikult klaasi-artefakt-limiteeritud ehk seesama üüber-tele-toru EI pruugi f5.6 juures sedasama 56Mpix välja joonistada. Ka kaadri keskosas.

Kui sinu tele-konverteris on vähemalt üks optiline element siis _lisaks_ sellelesamale fookuskauguse pikenemisele teeb seesama element niigi pimedama pildi veelgi pimedamaks ja uduse pildi veelgi udusemaks. ..

Lisaks seesama õhuvärelus. Sajakonna meetri peal võib teha sellise plürri et siga kaa ei näksi, ka ideaalse klaasi, konverteri ja sensori korral...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.20 20:17

> analüütiline ja emotsioonitu käsitlus koos mõningate näidetega (võrdluses täiskaadriga)
> https://www.dxomark.com/smartphones-vs-cameras-closing-the-gap-on-image-quality/

See artikkel on tegelikult tsipa ajale jalgu jäänud -- näidetes EI ole sedasama Huia-Weia P40-t. Kõik seni testitud moblakaamerad ON pildi järgi moblakaamerad. See käib ERITI Samsa ja selle tsisterniga doseeritava müratõje ja sharpeningu (ja sellest tuleneva plastiku) kohta.

Soe soovitus vaadata uuesti näidispilte https://www.dxomark.com/huawei-p40-pro-camera-review/
Mina vaatasin. Ei hakka siin viitama Aadu varakevadisele pröökamisele kuid kui vaatasin neidsamu P40 näidisfotosid oli vähemalt minu jaoks selge -- Kaamera Kaputt. Vähemalt selleks korraks... Jahh, ka nõel-printeril ON mingi ökonišš. Jahh värvifilmi hakati uuesti tootma kuid peale P40 näidispiltide vaatamist on selge et Nutufööni-kaamera-maailmas ON mingi väga tõsine krõks ära käinud...

PõustSkriptum -- Kaameral ON tegelikult dünaamikat siiski tsipa rohkem kui Mihk viidatud artiklis näidatud. Artiklis testitud Pana dünaamika on baidiföölt suht keffake ja kui Sony sensori ISO100 pealt järeltöötlusega korralikult pungestada, siis on vastu-akent pildistades tulemus mitte INES kategoorias 8-9 mõõtuv TööstusKatastroof vaid Lihtsalt Väga Kurb...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Rohkem kahju kui kasu...
Autor: petslane (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   11.05.20 21:46

H. P. kirjutas:

> Kui harva pildistada kaugele siis v6ib ju mingi sony rx10 4-ga
> ka asja saada, päevasel ajal, kuigi bokeh pole enam päris
> see.

Haa! Väga huvitav oleks joonele panna mõni keskpärase teleobje+konverteriga täiskaader ja too sony RX10 :-)
Sonyl on küll pisike sensor aga valge obje. Proovi leida 300mm obje ning 2x telekonverter täiskaadrile, mis oleks enam-vähem samas hinnasuurusjärgus? 300mm F4 ning 2x telekonverter annab avaks 8... Ma pole küll kindel kas sihukese kombo ees täiskaader kere eelised esile pääsevad...
Poolkaader ning 1.4 konverter veel võib olla...

--
petslane

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Rohkem kahju kui kasu...
Autor: JV (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.05.20 05:32

Sony rx10 mõte???... üldine telekonverteri mõttekus tekib siis, kui sul on 400mm, 500mm, 600mm teleobjektiiv ja sinna vaja lisada 1,4 või 2 kordaja. Kui objektile lähemale ei saa.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.28.81.cable.starman.ee)
Kuupäev:   12.05.20 07:58

<<<+ Täielikult optikavaba konverterit ehk makro-rõngaid
+ Täisdigitaalset telekonverterit ehk väiksemat-tihedamat sensorit (kuigi ka sensoril ON ava kuid eeldame et sensori pinnaühiku valgustundelisus on suurel-hõredal ja väikesel-tihedal sama).<<<

Antud näited ei pikenda objektiivi fookuskaugust isegi mitte tutsukarvakese võrra. Esimesel juhul kaob valgus läätsede komplekti eemaldumise tõttu sensorist. Teisel juhul vihjad sa vist footonite võimetusele aktsepteerida häbiväärselt alamõõdulist poolkaadri sensorit.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Rohkem kahju kui kasu...
Autor: H.P. (109.204.207.---)
Kuupäev:   12.05.20 16:28


JV kirjutas:
> siis, kui sul on 400mm, 500mm, 600mm teleobjektiiv ja sinna
> vaja lisada 1,4 või 2 kordaja. Kui objektile lähemale ei saa.

Just nimelt , kui lähemale ei saa, viimases hädas ... nii kaugelt pidistades hakkab \"soe 6hk\" ja gaasid 6hus pilti udustama ...

V6ta siis juba suurema sensoriga droon ja uudishimulik elukas tuleb ise lähedale :) Valge 500 mm toru asemel v6ib juba päris hea drooni saada :)

https://www.youtube.com/watch?v=kvTBnS_qwXU

Aga nagu alati me v6imegi siin üksteist ületargutama jääda, kui ei tea, mida vaja pildistada on :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.05.20 18:09

> Antud näited ei pikenda objektiivi fookuskaugust isegi mitte tutsukarvakese võrra

Fookuskaugus on üks hea näide fotograafias kasutusel olevast väga napakast mõistest. Kogu arenguvõimeline maailm mõõdab vaatenurka kraadides, foto-korüfeed millimeetrites. Nutukoht.

Ilmselt foto-korüfeee on oma saadaoleva arunatukese juures kuulnud mõistet KROPP FAKTOR. Kui ei siis loe entsüklopeediat!
https://en.wikipedia.org/wiki/Crop_factor

> Teisel juhul vihjad sa vist footonite võimetusele aktsepteerida häbiväärselt alamõõdulist poolkaadri sensorit.
Pigem sai viidatud senselite-vaheliste raamide võimetusele footoneid registreerida. Kui möga-pixelite arvu suurendada siis senselid muutvad väiksemaks kuid senselite vahelised pimedad raamid jäävad sama sensoritehnoloogia juures suht sama laiaks. Tulemusena on suurema mögapixelite arvuga sensori valgustundelise ala pindala (senselite pindalade summa) nõks väiksem kui väiksema mögapixelite arvuga sensoril. Mikro-läätsed ja parem litograafia päästavad siin pisut päeva kuid igaljuhul tuleb arvestada et ka digi-tele-koverterdades ON mingi valgusekadu...

Vasta sellele sõnumile
 
 küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.05.20 19:12

Keskkooli füüsikaõpikust võib väheks jääda. Arvutan näitlikult.
Canoni viimase, 2010.a. välja tulnud Extender EF 2X III sees on 9 läätse. Teadmata tema täpset optilist skeemi lähtun sellest, et omavahel kokku liimitud läätsesid ei ole. Seega on tal 18 vääristatud pinda. Üks pind - kadu 0,5%, seega läbi ühe vääristatud pinna läheb 99,5% valgusenergiast.
0,095 astmel 18 annab 0,914 ehk valgusenergia kadu klaas-õhk ja õhk klaas 18-l üleminekul on kokku 8,6%. Klaasi enda sees on valgusenergia kadu ehk neeldumine ca 4% 1cm läätse paksuse kohta.
Võtame läätsede kogupaksuseks umbes 3,5cm, saame 0,96 astmel 3,5, mis annab 0,87 läbi minekut ehk 13% kadu.
Kokku läheb läbi telekonverteri 0,914*0,87=0,795. Ehk 79,5% valgusest läheb läbi, st ca 20% ongi valguse kadu. See osa valgusest / valgusenergiast kaobki tegelikult ära.

Jah, 2x telekonverteriga fookuskaugus pikeneb 2 korda ja suhteline ava väheneb 2 korda, absoluutne ava ei muutu. Aga vastu saad 4 korda suurema pindalaga Kuu kujutise sensoril. Energia jäävuse seadus - tasuta lõunaid ei ole. Seetõttu selle suurema Kuu kujutise pinnaühiku heledus on sensoril 4 korda väiksem - näitlikult iga kuuketta taga olev piksel-fotoelement annab 2x konverteri lisamisel 4 korda nõrgema elektrilise signaali. Aga kõikide kuuketta kujutise taga olevate pikslite-fotoelementide elektriliste signaalide summa on mõlemal juhul ühesuurune. Telekonverteriga manipuleerimisel lisandub veel eelpool arvutatud näitel ca 20% puhttehnilist valguse kadu, ka aberratsioonid suurenevad mõnevõrra.

Jeesukesel on õigus, et iga optilise elemendi lisamine kaotab valgust - valgusenergiat. Küsimus on alati selles, et lisatav optiline element peab täitma talle antud ülesannet nii hästi, et on mõistlik ohverdada kaasnev valguse kadu. Teadlikud valikud.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   12.05.20 20:01

Mihk kirjutas:

> Canoni viimase, 2010.a. välja tulnud Extender EF 2X III sees
> on 9 läätse. Teadmata tema täpset optilist skeemi lähtun
> sellest, et omavahel kokku liimitud läätsesid ei ole.

Aga lähtuks ikka sellest, et EF 2x optiline konstruktsioon on 9 elementi 5 grupis ja need 5 gruppi tunduvad küll omavahel liimitud läätsedega olevat
https://global.canon/en/c-museum/product/ef409.html
Seal siis valida Block diagram



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Mvo (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   12.05.20 20:07

Kuhu valgus kaob?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Rohkem kahju kui kasu...
Autor: H. P. (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   12.05.20 20:33

petslane kirjutas:
.
>
> Haa! Väga huvitav oleks joonele panna mõni keskpärase
> teleobje+konverteriga täiskaader ja too sony RX10 :-)
> Sonyl on küll pisike sensor aga valge obje.

> petslane

K6ik s6ltub ju sellest ka, mida piltistad. Ei ole s6jalennukitel mingit tekstuuri. Need tinaplönnid saab ju väiksema sensoriga ka ajatud.

Weebi piltistaja leiab netist küllaga näiteid kas rx10 4 rahuldab teda v6i mitte: https://pbase.com/cameras/sony/rx10_iv&t=1589315328

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: erko (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   13.05.20 05:49

Nutta tuleks meil sinu selliste lollustest nõretavate postituste üle.

MetsJeesus kirjutas:

> > Antud näited ei pikenda objektiivi fookuskaugust isegi mitte
> tutsukarvakese võrra
>
> Fookuskaugus on üks hea näide fotograafias kasutusel olevast
> väga napakast mõistest. Kogu arenguvõimeline maailm mõõdab
> vaatenurka kraadides, foto-korüfeed millimeetrites. Nutukoht.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.05.20 08:23

Otsusta nüüd ära, mitu korda valgus väheneb, kas 2x või 4x. Pidevalt ajad asjad sassi.
Selle püüdlikult arvutadud 20% võid rahulikult 400%-le juurde liita. Iseasi, kas selle pisikese optilise jubina pealt ikka tuleb 20% kadu. Kui algtõed on olematud, siis ei aita ka kõrgem matemaatika.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.05.20 08:32

> Fookuskaugus on üks hea näide fotograafias kasutusel olevast
> väga napakast mõistest. Kogu arenguvõimeline maailm mõõdab
> vaatenurka kraadides, foto-korüfeed millimeetrites. Nutukoht.

Ja selle peale viib ta oma jutu sujuvalt kroppfakingfaktorile. IRW

Füüsikas, täpsemalt optikas ei tunta sellist lollust nagu kroppfaktor, lihtsalt pole olemas. Pisikese kaadriga peegeldite tulekuga mõeldi välja, et ilgelt mõnus on ühte ja sama objektiivi võrrelda erineva suurusega sensorite ees. Aga inimesed läksid lolliks. Arvutavad igas asendis pildinurka millimeetrite abil, ise aru saamata, mida ja milleks arvutavad. Mõistlikud väljaanded ja tootjad kasutavad viimasel ajal väljendit 35mm ekvivalent. Palju valutum. Soovitan.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.05.20 08:36

Valgus ei kao kuhugi, üks energia muutub teiseks. Üks keenius arvutas ülevalpool välja 0,0...% täpsusega.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   13.05.20 17:37

Tänan lingi eest.
No siis jääb 18 tk asemel 10tk õhk-klaas üleminekut ja 4 klaas-liim-klaas üleminekut. Kui oleks teada, milliste omadustega krooni ja flinti on kasutatud, saaks nende nelja dupleksi sisemised üleminekukaod arvutada ja lisada. Jääb 8,6% asemel vast ca 6% järele. Vaadates seda lingitud skeemi on seal nii mõnigi pind suht väikse raadiusega, aga peegelduse osa sõltub teadupärast ka nurgast normaali suhtes. Ja ega pole mul ka teada, millise läbilaskega on konkreetse toote läätsede materjali nähtava valguse läbilase ja millised on konkreetse vääristuse tehn andmed.
Tegin suht robustse arvutusnäite, et igapäevaselt ainult stopp-ides mõtlejad vahel ka teistmoodi asju hindaksid.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   13.05.20 18:29

Valguse kadu 400% - see kõlab justkui allahindlus poes 400%... Päris naljakalt kõlab. Ma loodan, et tahtsid öelda - valgus väheneb 4 korda ehk kadu on 75% ja järele jääb 25% (üks neljandik) ? Seega sellest 25%-st läheb puhtfüüsiliselt kadudeks veel 20% (minu tinglik arvutus eelmises postituses) ehk 0,25*0,8= 0,2 ehk järele jääb kõigest 20%. Aga see tähendab juba ühte viiendikku, ehk VÄHENES VIIS KORDA. Ja tegemist oli kõigest koolimatemaatikaga - neli põhitehet, astendamine ja protsent.

Vast said aru, et valgus füüsiliselt kaob objektiivi sees sumbudes läätsede klaasides ja peegeldudes pindadelt tagasi ning seejärel sumbudes klaasis ja obje musta sisekesta pindadel. Soendab neid natuke. See, mis toodud näite puhul väheneb kokku 5 korda, see on sensoril tekkiva kujutise pinnaühiku valgustatus ehk heledus. Panid telekonverteri taha, said Kuu pindala 4 korda suuremaks, aga Kuu pinna kujutise heledus läks rohkem kui 4 korda väiksemaks, kuna telekonverteri optilised elemendid neelavad osa teda läbivast valgusest ära. Jääb küll alla poole stopi, aga seda võiks teada. Niipalju siis algtõdedest ja \"valguse kadumisest\".

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   13.05.20 19:25

Mida nalja, 4x = 400%

Juba on 5x kadu, päris hästi edeneb, homme juba 6x.

Heledus, kui füüsikaline termin käib ainult objekti kohta. Sensorit see ei puuduta. Kujutise heledus on midagi muud. Fookuskauguse pikenemine vähendabki kujutise heledust, antud juhul 4x.

Selles teemas olin mina esimene, kes mainis ära, et valgus läheb raisku kokkupuutel läätsega. Pole vaja esineda esimese klassi õpetajana, sinu arvutused on lihtsalt valed.

Mina saan kujutise suurenemiseks kaks korda, fookuskauguse suurenemisel kaks korda. Aga mul on ilmselt keskooli füüsikast aega möödas ka. 4x pindala suurenemise valemit palun.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Sulev (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   14.05.20 07:31

Vanasti õpetati, et kui ristküliku kõrgus ja laius suurenevad 2 korda, siis suureneb pindala 4 korda.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: PS (---.131.98.238.cable.starman.ee)
Kuupäev:   14.05.20 08:16

Õnneks optikas pindaladega väga ei tegeleta, nagu ei arvutata protsente.
Ja tõde on ikka selles, et valguse kadu tekib suhtelise ava vähenemisel, mitte klaaside lisamisel. Zoomides toimub ka valguse kadu, sama arvu klaaside korral. Piisab fookuskauguse muutmisest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.98.238.cable.starman.ee)
Kuupäev:   14.05.20 08:23

Tegelikult valguse kadu ei toimugi, see on kõnekeelne väljend. Tegelikult muutub ava väiksemaks fookuskauguse suurenimisel. 2x fookuskauguse pikenemisel muutub ava 4x suhteliselt väiksemaks. Sellest ka asja tegelik mimi - suhteline ava. F2,8-st saab F5,6. Piisab fookuskauguse pikenemisest sama objektiivi läbimõõdu korral kui sensorile jõuab vähem valgust. Ilmselt on see IQ testi loogika ülesanne Mihkudele üle jõu.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: enn (---.253.171.12.cable.starman.ee)
Kuupäev:   14.05.20 16:12

PS kirjutas:
> Mina saan kujutise suurenemiseks kaks korda, fookuskauguse
> suurenemisel kaks korda. Aga mul on ilmselt keskooli
> füüsikast aega möödas ka. 4x pindala suurenemise valemit
> palun.

Kui lineaarmõõde (pikkus, laius, diameeter) suureneb 2x, siis kujundi pindala suureneb 4x
See pole keskkooli füüsika, vaid põhikooli matemaatika.



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   14.05.20 18:08

PS kirjutas :
> Suhteline ava on objektiivi läbimõõdu ja fookuskauguse jagatis, suhe.

Mulle tundub see sõnastus ebaselge. Mida nimetad selles valemis objektiivi läbimõõduks ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: küsitud arvutus Re: telekonverter DXOMARK
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   14.05.20 18:13

Kuuketta pindala valem on sama mis lapiku Maa oma, S=pii*R*R ehk pindala on võrdeline raadiuse ruuduga.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.98.238.cable.starman.ee)
Kuupäev:   14.05.20 19:42

https://inst.eecs.berkeley.edu/~cs194-23/sp13/slides/ApertureAndFNumber.pdf
Siin on põhimõtteliselt sulle puust ja punaseks, esimesest leheküljest piisab.
Kui sa nüüd niikaugele fantaseerisid, et ma pidasin objektiivi läbimõõdu all silmas välist läbimõõtu või filtri läbimõõtu, siis on mul sinust kahju. Kogu maailm mõõdab läätse sisemist läbimõõtu, objektiivi korral diafragma labadest tekkiva peaaegu ümmerguse avause läbimõõtu. Teleskoopidel mõõdetakse ainult esiläätse läbimõõt, fotoobjektiividel on asi keerulisem. Valem on sama, mis ma korduvalt olen juba öelnud. Muuda valemis fookuskaugus ja muutub ka suhteline ava.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter AVAUS
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   18.05.20 20:51

Ja mida kogu maailm saadud numbriga peale hakkab, kui on ära mõõtnud \"objektiivi diafragma labadest tekkiva peaaegu ümmarguse avause\" läbimõõdu ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter AVAUS
Autor: PS (---.131.96.17.cable.starman.ee)
Kuupäev:   19.05.20 07:19

Vähemalt seitsekond korda on sulle siin valemit antud, eesti ja väljamaa keeles. Ilmselt see teema on läinud sul käest ära, oled ainult ärapanemise peal väljas. Sinu protsenditeooria kukkus kokku, nüüd norid.

Jagad fookuskaugusega. Jagad ühtpidi, saad avaarvu, jagad teistpidi, saad suhtelise ava. Mida sul hetkel vaja on, selle välja arvutad. Usu mind, see on lihtsam kui pindala arvutamine.

Aga mida, sa vaeseke selle õnnetu avaarvu või suhtelise avaga peale hakkad ja kuidas neid kasutada, seda ma sulle selles foorumis ei räägi. See ei ole algajatele mõeldud koolitusfoorum.

Vasta sellele sõnumile
 
 NÄIDE Re: telekonverter AVAUS
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   19.05.20 21:11

Uuri mõnest optika käsiraamatust, leiad sealt sama loogikaga protsentarvutused.

Kiusan austet proffi konkreetse näitega, ikka objektiivi ava teemal.
Objektiiv Canon 85 EF85mm f/1.8 USM, ristlõige ruudustikul ilma mõõtmeteta, aga mõõtmed on sellelt lõikelt ligikaudselt tuletatavad : https://global.canon/en/c-museum/product/ef313.html Ava läbimõõt peaks olema 85/1,8=47,2mm, aga iirisdiafragma avause läbimõõt paistab joonisel olema kõigest ca 28mm.
Või Helios 44M, mille kohta leidsin suisa mõõtudega ristlõike : http://allphotolenses.com/market/lot/c_279.html Tollel 58mm fookuskaugus, F2,0 ja ava seega 58/2 = 29mm. Aga joonisel on selgelt kirjas, et iirisdiafragma avause läbimõõt on 19,4mm. Seda viimast numbrit fookuskaugusega jagades tuleks avaarv F4,38, aga see ei saa ju nii olla.
Ei ole fotoobjektiivi ava läbimõõt võrdne objektiivi sees oleva diafragma avause suurusega.

Mis siis on tegelikult see \"objektiivi läbimõõt\", mida silmas pidasid ja kuidas seda mõõdad ?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: NÄIDE Re: telekonverter AVAUS
Autor: Vahur (---.14.24.60.cable.starman.ee)
Kuupäev:   20.05.20 06:15

See läbimõõt on ava läbimõõt, aga mitte füüsiline, vaid see, millisena ta paistab objektiivi esiotsast sisse vaadates.
Inglise keeles on selle nimi entrance pupil, selle järgi otsides leiab rohkem infot. Nt. sellel lehel on sellise pealkirja all illustreeriv pilt, mis asja selgitab
http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/geoopt/stop.html

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: NÄIDE Re: telekonverter AVAUS TULI ÄRA
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   21.05.20 19:46

Rõõm lugeda, et keegi siin stoppide ja suhteliste avade igapäevamaailmas toimetades veel teab, mis on fotoobjektiivi ava (samaväärne efektiivse avaga) ja kuidas seda reaalselt vaadata-mõõta. Jääb lisada ainult seda, et iirisdiafragma (apertuurdiafragma) kujutis paistab eest vaadates suurem või väiksem sõltuvalt sellest, kas tema ees on läätsed kokku positiivsed või negatiivsed. Esimesed suurendavad iirisdiafragma augu kujutist, teised vähendavad.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   21.05.20 20:24

PS kirjutas
.
> Suhtelise ava arvutamisel võetakse kõik võimalikud ja
> võimatud valguse kaod läätsedes arvesse ja pildistaja ei pea
> mingeid eraldi arvutusi tegema. Niikuinii laseme kaameral
> valgust mõõta. Isegi kui arvutamistel on viga tehtud, siis
> kaamera mõõdab ikka, nagu teda on õpetatud. Pigem tuleb
> säritust korrigeerida objekti heleduse järgi, nagu koolis
> õpetati.


Püsivalguse saab hallkaardist kinni. Kuidas siis välkudega? Kunagi ütlesid, et TTL on pimedatele. Kas oled nüüd meelt muutnud? Muidugi v6ib hallkaarti kah välkudega pl6ksutada, 😀, manuaalis välkudega, ja histogrammilt vaadata, et kuhu terav mägi osuma peab.. .
Aga kuidas siis ikkagi ilma totrusteta absoluutse t6eni j6uda, ilma et location shootil k6rvalolijatele nalja pakuks... Pigem huitaks kuidas obje T-stoppi kasutada osata, ja ntx valgusm66tikule korrektuur settingu sisse panna.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: NÄIDE Re: telekonverter AVAUS TULI ÄRA
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   21.05.20 21:36

Siin on tegemist oskaja kuugeldajaga, pole üldse kerge õigeid linke leida. Maakeelset juttu ei usu ju keegi, anna ainult väljamaa linke. Aga nüüd on vähemalt selge, miks telekonverter valguse pihta paneb.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   21.05.20 21:45

Millega sa pilti vaatad? Kalibreeritud monitor? Vot selle järgi panedki. Niipalju katsetad kuni pihta saad. Kui tekib tahtmine pilti heledamaks-tumedamaks keerata, siis tegid valesti. Otsast peale. Absoluutset õiget säritust pole olemas. Teinekord ongi vaja võttelt umbluu säriga fail ära tuua, teades, et läheb töötlusesse. Hallkaart ajab kõrvalseisjad imelikuks küll. Tagaks see siis ainuõige tulemuse. Ma kasutan mulli ja langevat valgust.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H.P. (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   22.05.20 06:11


Kus selle mulli saaks, v6i mis see ingliskeelne nimi on?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   22.05.20 10:17

https://www.google.com/search?sxsrf=ALeKk035AT3oY32G8etHVC9_DU6Xh6CvCw:1590142556875&source=univ&tbm=isch&q=exposure+meter&client=firefox-b-d&sa=X&ved=2ahUKEwjSk_rRnsfpAhVRPJoKHd0ICKAQsAR6BAgKEAE&biw=2560&bih=1293

Nii nagu iga teise mõõtmismeetodiga, peab ka seda oskama kasutada. Võib anda seinast seina tulemusi nagu hallkaart ja TTL.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H.P. (---.dhcp.inet.fi)
Kuupäev:   22.05.20 11:28

Ma m6tlesin, et sa räägid millestki \"pringlesi paki kaanest\", mille saaks obje ette panna, ...

See \"mull\" juba mul on ... M6tlesin juuksekarva pooleks teha, kui F-stop pole täpne valguse läbi laskmise suhtes, et siis kuidas korrektuure valgusm66tikusse panna. V6i kuidas mingi obje T-stoppe teada, kui F-stop ongi suhteline. Sekonic L358 näitab 1/10 stopi täpsusega, aga ega se ju obje valguse läbilaskmist arvesse v6ta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   22.05.20 13:19

Mida pildistad? Kas ülikitsa fotograafilise ulatusega slaidi või kaasaegset laia dünaamikaga digifaili?

Millist täpsust sa vajad? Digikaamera pakub 1/3 stopi täpsust, vanemad filmikad tavaliselt 1 stoppi. Mida teha 1/10 stopi täpsusega kui inimsilm nii udupeent vahet ei tee?

Kas arvutis korrigeerid heledust-tumedust, e säritust? Ka ülitäpse mõõtmismeetodi korral?

Särituse täpsusest loe mu eelmist posti, vaatadki korralikult ekraanilt ja õpid oma vigadest.
Teine meetod, loe ka eelmisest postist, arvestad histogrammi järgi, et kõik vajalik sisse mahuks, pärast päästad. 1/10 täpsus on antud juhul eriti jabur.

Kust saada objektiivset histogrammi oma kaamerasse? Sellest on Kalas juba jahutud. Vastus - pole olemas. Veab, kui kaamera näitab jpg histogrammi, RAW oma vist ei näita ükski, viimased andmed kuugelda ise. Aga võib näidata täiesti aiateibaid. Mina ei kasuta kaamera histogrammi, ma olen tast ise targem. Kogemus ja õige ekraan, kogu moos. See on praktiku soovitus. Teoreetikud tõusevad nüüd kenasti tagajalgadele ja hakkavad minu jutu ümberlükkamiseks väljamaakeelseid linke saatma. Ükskõik, mida ka ei vaieldaks sel teemal, kõigil on õigus. Niipalju ütlen ette ära.

F ja T vahe ongi umbes 1/10 kuni 1/3 stoppi, sõluvalt objektiivist. Mahub statistilise vea piiridesse, või kuidas seda öeldagi. Kinos on mäng täpsem, sellest ka T märgistus kinuobjedel. Lihtsalt ei ole võimalik sadu kilomeetreid filmilinti säriduubliteks läbi masina lasta. Aga seal on ka õppinud meeskond ja laboriga pidev otsesuhtlus. Pidevad proovijupid jne. Digikinus on kõik teisiti, järeltöötluse võimalused nagu fotos. Lihtsalt õige säritus on neil absurd, sellist asja pole olemas. Teevad näiteks päise päeva ajal öövõtteid, täitsa imelikud. Millise mõõtmis meetodiga mõõta päeval päiksega ööpiti? Millise meetodiga mõõta valgel taustal pildistatavat objekti, histogrammi järgi?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: NÄIDE Re: telekonverter AVAUS TULI ÄRA
Autor: Mihk (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   22.05.20 16:48

No ei pane ta valgust pihta. 2x konverteri lisamine paneb kõvasti pihta objektiivi geomeetrilist VALGUSJÕUDU (teeb 4 korda väiksemaks) ja lisaks paneb natuke pihta ka efektiivset valgusjõudu (füüsiline valgusenergia kadu lisandunud läätsedel). Ja osa lisatud läätsedelt tagasi peegeldunud valgusest jõuab ka sensorini, aga maabub sensorile \"valedes kohtades\", st. hägustab natuke kujutist.

Leidsin netist mõne asjalikuma ülevaate optika terminite ja objede osas, ka vene keeles. Vaatan natuke veel ja siis panen kogutud lingid kommentaaridega uue teemana üles. Vast on kasu edaspidiseks. Leidsin juhuslikult ka aifööni obje optilise skeemi.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: NÄIDE Re: telekonverter AVAUS TULI ÄRA
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   22.05.20 17:36

Kunstipärasest, kujundlikust väljendamisest sa vaeseke ei taha vist elu lõpuni aru saada.

Mida pekki, mis su ajudes toimub? Hakkad mulle loengut pidama teemal, milles sa vähemalt nädal mitte midagi teada ei tahtnud? Ole munnu, loe läbi kogu see eepos uuesti läbi ja tuleta endale meelde, mida paska sa alles paar päeva tagasi ajasid. Optik, maiäss. Ära postita siia midagi, kõik teavad seda jura niikuinii unepealt, sa oled ainuke eilane.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   22.05.20 19:12

Profi välku annab 1 / 10 täpsusega kruttida. Kui juba siis juba, kesktoonid väga täpselt paikka.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.53.11.cable.starman.ee)
Kuupäev:   22.05.20 20:49

Välgu võimsus 1/10 on midagi muud kui 1/10 stoppi. Võta mihk appi, arvutage protsentideks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   23.05.20 07:19

Profoto b10 lubab väänata 1/10 F-STOPI täpsusega. Kui on 7 stoppi valgust, siis on 70 steppi. Samuti broncolori tipp.

No igaljuhul saab mulliga väga täpseks keerate. Kui nüüd teaks obje T-stoppi, ja kuidas, et anda 6ige korrektuuri mullile, et poolitada juukse karv kesktoonide täpsuses.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.253.250.145.cable.starman.ee)
Kuupäev:   24.05.20 18:06

Ma olen juba mitu korda öelnud, kuidas see käib. Pildistama peab, kogu aeg, siis kaovad rumalad küsimused. Sinu mure on nagu algaja autokoolis, kui palju peab rooli keerama, kui sügavale peadaali vajutama.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: Jp (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 07:07

100 vastust küsimusele \"Kas telekonverterid on sobilik kasutada ainult fiksobjektiividele? \" :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   25.05.20 13:11

Äitüma, et ei viitsinud küsimusse süveneda. Pidin vaimunäljasena guuglisse minema. Seal midagi leidus, aga mitte veel p6hjapanevalt. Jätkan sealt....

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   25.05.20 14:08

Kui oleksid viitsinud mu küsimustele vastata, võibolla oleksin viitsinud ka sinuga juttu jätkata. Teoreetitseda on alati huvitav kui vastaspool ka huvitav on. Läks igavaks ühte ja sama korrata.

Vasta sellele sõnumile
 
 kesktoonide mõõtmise täpsus
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 14:34

Kesktoonid on need, mida saab raw-digifotos rahulikult \"paika\" panna peaaegu alati väikse näpuliigutusega. Olulisem on võttel teada, kas mängid pimeda või valge otsa toonide peale ja selle järgi korrigeerida mulli kaudu valguse mõõtmist. Või kaamera proovilaksu histogrammi järgi alumise või ülemise otsa suunas. Sest jamad tekivad just otstes, mitte kesktoonides.

Kui oli aeg, kus pidi suurt E6 filmi valgustama, oli peale selle mulliga mõõdetud kesktooni + korrektsiooni harilikult muljoon muud asja kokku arvutada, lõõtsa pikkuse parandus, filtrite koefitsiendid... Digifotos, kus kaameras juba enam-vähem võimalik tulemust näha, on see värk lausa lapsemäng.

Peenhäälestajad harilikult mures ka sellega, et kaameras näidatav histogramm on tegelikult jpg histogramm. Kuna pildistan raw-d ainult, siis selle histogramm on alati veidi laiem kaamera näidatavast jpg-histogrammist. Kui kaamera jpg-seadetes pole mingit värdjalikku \"kreatiivset\" presetti pandud, siis saab mingi \"neutraalse\" jpg-histogrammi järgi päris hästi orienteeruda heledustes ja pimedustes.

Täielikus hädas, kui valge põleb ikka veendunult välja ja ja mustades on lilla-roheline korn, siis paljudel juhtudel annab kiire kahvel lisavõimalusi otstes.
Aga tasub ehk siiski mõtelda, kas iga kord peab sul olema igal pool piisav signaal tagatud, tihti ta neelab kogu mahla pildist, jääb mingi hallide pläga, heledast tumeda plägani.Haisev must ja särav valge on toredad asjad.
Aga töös on vahel vaja maskidega siia-sinna olulistele detailidele lisa anda.

Selle pärast ei tasu oma elu rikkuda ja hakata endale vaevu otsima.
Kaamera histogramm kolme kanali näitamisega (st mitte ainult üks üld e tegelikult tihti rohelise kanali :) histogramm, vaid kõik kolm kanalit) on piisav, kui pidevalt kasutada samade seadetega ja õppida vigadest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: kesktoonide mõõtmise täpsus
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   25.05.20 14:58

Kui need preseti seeriad ilgelt moodi läksid, siis sai ka neid nats näpitud. Kõik on nad tehtud selleks, et pilti paremaks saada, eksole. Kõva enamus alustas kontrasti korraliku peale keeramisega, täielik anti-HDR maania valitseb sellel turul. Ma teen endiselt kõik käsitsi. Kui pilt ikka nõuab, siis lähebki must mustaks ja valge valgeks, savi neist jeekimite üles lauldud dinaamikatest.

Oled oma kaamera histogrammi šopi omaga võrrelnud? Ma lülitasin enda oma välja, need vähesed juhud kui tõesti läbi põleb, on silmaga näha ja kogemustest teada.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: kesktoonide mõõtmise täpsus
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 15:50

Noh, need presetid on tegelikult äri, neid müüakse pimedatele, kes tahavad kreatiivsed visuaalimeistrid olla instagrammis vmt kohas.
Seal äris on vahelduvad preseti-moed nõudluse muutmiseks, nagu beibede hilbuturul roosa-roheline-pikk-lühike-kitsas-lotendav jne. Tuleb laine algul kontrasti, siis clarity, siis saturation maha, siis maski korrektsioonita värvinega jne jne. Peamine on leida lehm, kes vajab tunnustust sotsmeedias ja see tühjaks lüpsta :)
Presette toodetakse äpardujate poolt mõne maailma eduka pildi look-i ahvides ja inimesed arvavadki, et selle paarikümne dolari pakiga ta saab globaalselt tunnustatud geeniuseks, mingi vaevata ega energia ega aja raiskamiseta... Et suva läbiseedimata asjale kupatad preseti pähe ja kunst valmis.
Mingid feisspuukide ja instagrammide püsibeibed muidugi laigivad kõike, silmad kinni, aga viie minuti pärast ei mäleta midagi. Äärmiselt vajalikud keskkonnad taoliste followerite karja korjata

Histogrammi (RGB kanalid) ma hoian pidevalt kaamera taga nähtaval. Ja igaks juhuks panen täiskiirusel kahvli, esimene kaader nii, nagu seatud. Ajaga on vilumus tekkinud, et kohe, isegi kiire töö juures kahtlases kohas iga üksiku rgb-kanali lõhki minek kontrollida.

Mu harilikus kliendi-töös on vaja kindel olla, et saan signaali vajadusel kätte igalt poolt, varjust ja valgusest. Kuigi pole iga kord vaja varjudest midagi, on see mul vajadusel olemas välja koukida. Ma ei taha väikse mälukaardi kokkuhoiu pärast hiljem sadu kilomeetreid uuesti sõita ja organiseerida turvade-adminnidega asju uuesti sobiva ilmaga.

Ühtede tööde juures on tehniline perfektsus tähtsam, kui teiste juures. Mingeid muusikuid laval võid toonide-tehniliselt palju ülbemalt pildistada, kui nt sügavaid interjööre arhitektile. Emotsioon mängib erinevalt.

Kaamera ja shopi histogrammi pole võrrelnud.Pole kaua ka otse jpg-d pildistanud rohelise ruuduga.
Tulen shoppi alles pärast raw-konverterit ja see on hoopis teine asi, raw-st välja imetud toonid, mitte kaamera jpg. Kui oleks igav, võiks ju kaameras eraldi raw külge pandud \"preview\" histogrammi vaadata... aga kas sel mingit tähtsust oleks? Tean ju, et see on teine lühem asi. Valguse mõõtmine jpg-histogrammiga otse võttel taandub umbes sellele, et kas ma oskan 3m mõõdulindiga mõõta 5m pikkust pulka :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: kesktoonide mõõtmise täpsus
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   25.05.20 16:46

Kodanik HP peaks küll nüüd maailma kandvatele vaaladele pihta saama. Kui ikka oma 1/10 jura edasi ajab, siis saab ainult talle kaasa tunda.

Vasta sellele sõnumile
 
 kõik lähevad aeg-ajalt millestki lolliks :)
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 17:32

Kesktoonide signaali ületähtsustamine ja nende ülitäpne mõõtmine pole ju üldse kõige hullem, üsna väike viga teel. Kui miski tundub lubav, tuleb kontrollida (oma nahal). Kõik muu on interneti möga, blogijate tsirkus. Sellesse reklaamimögasse tuleb hoopis õelamalt suhtuda, kui isiklikesse uurimistesse.

Silmad kinni harrastajate kalliste riistadega lüpsimasinasse astumine on palju ohtlikum. Silmad peavad lahti olema ja töötama, mitte peale sööki vats punnis, objektiiv ripakil vatsal, minema parki jalutuskäigul fotokunsti harrastama poole viieni :) siis kolme presetiga instagrammi. sugulased ikka laigivad 2m kauguselt :)

Olen ise nüüd juba aastaid tagasi kas mõttetult? palju aega viitnud näljaste ilmutajatega katsetades, lootes sealt mingit imet. Mis siis, et täna ei kasuta, midagi jäi tarikale karvade vahele ikka kogu sellest ametliku densitomeetria ja eri põhjadel näljaste võimalustest. Nt sharpen-erinevused ainult ilmutuspaagi keerutamise vahede pikkusest annab rohelise-ruudu pildi maailmast oluliselt erineva kogemuse, kui et rohelisele ruudule tasuta preset-sharpen-8 peale lasta

Tegelikult mingit visuaalset mälu proovitud protsessi tulemustest siiski kasutad, kuigi tehniliselt on asi teine. Iga sisseastutud solgiämber on kasuks. Nagu Lennart Meri kuulus lause tuleviku väetisest :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 18:19

> Millist täpsust sa vajad?
> Digikaamera pakub 1/3 stopi täpsust, vanemad filmikad tavaliselt 1 stoppi.
> Mida teha 1/10 stopi täpsusega kui inimsilm nii udupeent vahet ei tee?

Kui sinu relikt-tehnoloogilises maastiku-kujundus-elemendis on juhtumisi sees känn-onna soss-sensori-seppade olematu dünaamikaga sensoriäpardis, siis polegi midagi teha -- pead oma säri 1/10 stopi täpsusega säritama -- siis äkki veel ei põle valge lauaplaat Tuumaplahvatuseks ja mustadest lauajalgadest saab ka veel mingi tekstuurikese kätte...

Vasta sellele sõnumile
 
 kontrastitutes olukordades
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   25.05.20 18:48

Tegelikult on vajadus kontrastitutes olukordades kesktoonid 6igeks saada. Gobot sa ju ei kasuta, välkuga päikest üle ei t6mba, nii et sinul neid kontrastituid olukordi ju ei tule, nii et pole vaja pläriseda siin.

Jäta siis histogrammis \"mägi\" vasakule v6i paremale, ikka jäävad k6ik toonid peale, kontrastitus olukorras. Tore nuputada, kus need histogrammi \"mäed\" tegelikul olema peaks.

Aga ei haka siin rohkem vaevama kedagi. Läheb veel pildistamise kirg minema sihukese juuksekarva poolitamise peale.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: kontrastitutes olukordades
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.05.20 19:36

Ime kohapeal kogu see pilt endale sisse. Salvesta.
Niikuinii pead asjad oma tunde järgi masinas kaamera failist mälu järgi uuesti ehitama. Mõõtmisel tõesti pole mingit tähtsust, kuni signaal on olemas. Pehmes (kontrastitus) olukorras saad kõik toonid kergesti kätte, kui mägi liiga \"vasakule seina\" või valgus \"paremasse seina\" ei tõuse.

Pole mõtet digitaalse valetamise maailmas otsida õiget tõelist pildijumalat õige sõnumiga. Füüsikud valetavad sama palju oma valguse mõõtmise värgiga, ka kesktoonides. Tegelikult füüsikud ka ei tea, misasi see valgus kokku on. Katsuvad kes elevandi saba, kes jalga ja kirjutavad publikatsioonilootuses palju tekste :)

Kalibreeri monitor, läpakaga ära töötle pilte juhuslikes valgus-värvioludes ja usalda iseennast.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: PS (---.131.55.75.cable.starman.ee)
Kuupäev:   25.05.20 19:54

Kui enne ütlesin, et teoreetikud tulevad ütlema ja kõigil on ikka õigus, siis nüüd olen sunnitud tunnistama, et valetasin, mõni teoreetik ei saa asjale mõmmigi pihta.
Kui sul näiteks 15 stopise dinaamikaga sensoril põleb ikka kuidagimoodi taevas ära, siis selle päästmiseks pead säritust muutma kuskil 3 - 4 stoppi. Lahjematel sensoritel siis vastavalt rohkem.
Nüüd lugu sellest, miks koer oma mune lakub. Vastus - ta saab seda teha. Nii on ka uuematel riistadel stopi jagamisega kümnendikeks.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: kontrastitutes olukordades
Autor: H.P. (109.204.207.---)
Kuupäev:   26.05.20 13:16

Tänan.

Vasta sellele sõnumile
 
 Räägime kontrastiGA olukorrast
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   26.05.20 18:40

Saame aru et me räägime siin PROBLEEMIDEST. Näiteks olukordadest kus KONTRASTI ON.

Need ON aga olukorrad kus Seniilistuva Päikese Maa tehnoloogilised reliktid ON hädas!
Känn-Onna soss-sensori-seppade äpardised on Väga Suures Hädas, sonilätu sensorid lihtsalt Hädas.

Me räägime just SELLISTEST olukordadest! Analüüsime PROBLEEME. Rahulikult, detailselt, süstemaatililiselt, metoodiliselt. MÕNUGA!!!

MIKS?!? Räägime kuni niigi VILINAL kukkuvad müüginumbrid muutuvad selliseks et MIDAGI muutub. Seni OOTAME -- see on MEIE raha ja MEIE kulutame OMA raha asjadele mis on paremad kui eelmised asjad. Telefonid ON paremad, ekraanid ON paremad. Kaamerad EI OLE PAREMAD. Lihtne. Väga Lihtne. Äärmiselt Väga Lihtne!!!

Kui selline süstemaatiline, rahulik, detailne ja pedantne PROBLEEMIDE analüüs mõnele härrakesele EI meeldi siis -- veelkord soe soovitus keskenduda tehnoloogiatele mis arenevad ja seetõttu ka MÜÜVAD...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Räägime kontrastiGA olukorrast
Autor: enn (---.253.169.167.cable.starman.ee)
Kuupäev:   26.05.20 19:04

MetsJeesus kirjutas:

> MIKS?!? Räägime kuni niigi VILINAL kukkuvad müüginumbrid
> muutuvad selliseks et MIDAGI muutub. Seni OOTAME

Kas tõesti usud, et kui Eestis ei ostetaks enam ühtegi kaamerat, siis C/N/S müügiosakonnad seda mikronihet üldse märkasksid? Kui moblasid siinmaal kaks korda rohkem müüdaks, oleks see nt Samsungile samasugune märkamatu nihe. Vale hunniku otsas ja vales keeles agiteerid. Äärmiselt Väga Lihtne.
Isegi ühtegi jüngrit pole selle postituslaviini aastate jooksul sulle tekkinud. Masendav.



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Räägime kontrastiGA olukorrast
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   26.05.20 20:35

MetsJeesus kirjutas:

> Kui selline süstemaatiline, rahulik, detailne ja pedantne
> PROBLEEMIDE analüüs mõnele härrakesele EI meeldi siis --
> veelkord soe soovitus keskenduda tehnoloogiatele mis arenevad
> ja seetõttu ka MÜÜVAD...

Kirjutad juttu, mille peal kontrasti vähendamise oskajad pihku itsitavad. No t6esti fotograafina saamatu, ja meeleheitel moblamüükar, tuleb välja. Pilvistel ilmadel kah pilti ei tehta.

Milleks sulle need s6nav6tud siin? Mine ja tegele juba arvutusliku visaaltehnikaga, ntx. Cinema 4D softiga. 15 aastat veel, ja pole enam mingit modelli ega ka ruumi vaja... Pole ka telefoni kaamerat vaja, kui 6li tulle lisada, sest CGI ületab igasuguse sensori ja objektiivi lahutusv6ime. Sa tahad ju eelkäija olla? Aitan sind natuke müüginumbrite maha k6mmutamises.

Vasta sellele sõnumile
 
 nutiplaadi müük kukub?
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   27.05.20 16:12

Kuidas nutiplaadi müük vilinal mäkke kukub?

Paar päeva tagasi sattusin mingi värske (juba kerge corona-koefitsiendi arvestamisega) analüüsi peale, kus mõni analüütik oli ennustanud selleks aastaks nutiasendajate müüki isegi 50% kukkuvat, eriti kallima otsa mull hakkab läbi laskma. Enamus arvas 30% kukkumist umbes. Ei saanud täpselt sotti, kas arvestus rahas või tükkides.

Ostjate käitumise uurijad arvavad, et inimesed saavad aru, et neil tegelikult pole kogu seda jama vaja ega pole mõtet maksta, mida fanaatilised MetsJeesused hüüratu hinnaga püüavad pähe määrida.

Tegelik nutikus hakkab inimestele telefonist pähe tagasi tulema. Narkomaanid on juba orgi otsa püütud, neid ei päästa miski. Aga suur mass vist tõesti hakkab korrektsioone tegema

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: nutiplaadi müük kukub?
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   27.05.20 17:21

Viska linki, mudu V6sakas ei usu.

Aga k6rgema otsa moblade hinnad on utoopiliseks, lännu..., nad on vist välja arvutanud et turul 5 V6sakat, ja sellepärast on hind üle tonni.... No mille eest saaks juba kobeda aps-c sensoriga pilli, kui mitte 4/3.

Seda mobla segmendimarketingi V6sakas siin k6vasti teebki, sissilikult, ilma igasuguse enesetundeta.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: nutiplaadi müük kukub?
Autor: Tiit Veermäe (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   27.05.20 17:56

Ma ei plaaninud küll midagi tõestama hakata. Sattus lihtsalt ette.
Keda see huvitab, kas fännklubi maniakk usub? Küll märkab ise, kuidas aur ära läheb...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: nutiplaadi müük kukub?
Autor: AV (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.05.20 06:42

Tegelt võsajeesuse moel mobla ja fotoaparaadi müüki võrrelda on debiilsus. Neid on pakuks et miski nullkoma protsent kes telefoni selleks et pildistada ostavad. Telefon on hädavajalik igapäevatarbeese, milleta ei saa hakkama. Fotoaparaat seda, vähemalt amatööri jaoks, ei ole. No mis kuram seal võrrelda on. Selge et telefone ostetakse rohkem. Pealegi, erinevalt fotokast mobla eluiga üle paari-kolme aasta ei kesta.MOTT.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: nutiplaadi müük kukub?
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   28.05.20 17:08

> Aga k6rgema otsa moblade hinnad on utoopiliseks, lännu...
Tuletan meelde Vana MüügiTarkust -- KÕIK tehingud toimuvad ÕIGE hinnaga. ALATI!
Kui needsamad utoopilised hinnad müüvad siis ON needsamad hinnad ka õiged! LIHTNE!!!

> No mille eest saaks juba kobeda aps-c sensoriga pilli, kui mitte 4/3.
Turg vaatab PILTI, kubatuuri, kasutusmugavust, sidevahendeid, GPSu ja valib utoopilise hinnaga Kaamera ja utoopilise hinnaga mobla vahel.
Lähtudes hädise tehnoloogia hädiste hädaärikate vigina hädisest alatoonist võib oletada et Kaamera see valik EI ole...

Turg KANNATAS Kaamera hädasid täpselt nii kaua kuni Kaameral oli Parima Pildi Monopol. Maastikufotograafias ja tänavafotograafias see ENAM nii ei ole. Fotoalbumi-fotograafias juba pikemat aega mitte. Nüüd on tehnoloogiliste reliktide tootjatel valik -- kas teha innovatsiooni ning ajada Pilt *JA* kasutusmugavus üles või minna kauni kaarega Ajaloo Prükkarisse...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: telekonverter
Autor: JUMAL (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   29.05.20 22:22

Mis te raiskate oma aega. Elu on liiga lühike, et igasugsute jaburustega tegeleda. Mõne kuu pärast ei mäleta keegi, mida siin teemas keegi kirjutas. Ka praegu tegelikult ei huvita, lihtsalt igaüks ajab oma joru. Raiskab kallist elu.

Vasta sellele sõnumile
 Fotofoorum  |  Loe sõnumeid teema sees   Uuem teema  |  Vanem teema 


 
 Vasta sellele sõnumile
 Sinu nimi:
 Sinu epost:
 Teema: