Täis ema lapse emotsiooni. Kuigi lapse pea ajab ema nina viltu. Kadreering ka liiga parempoolne. 4-

eeh, eeh... ooh

maadlevad vist.

Minu subjektiivne arvamus: Ma soovitan seepiat või mistahes teist värvikruttimist hoolikamalt kaaluda. Õigesti valitud monotoonsus annab pildile selle õige "feelingu" ja tekitab vaatajas arusaama, et just sellisena see pilt peakski eksisteerida. Selle pildi puhul kahjuks seepia ei tööta, eriti veel modernse aastaarvuga. Samas on siin mustvalge pilt, aastaarvuga 2010 mis töötab vägagi hästi, sest autor on oskuslikult valinud ja maitsekalt kasutanud keskkonda, kus pilt sündis:http://fotokala.ee/baas.php?aktsioon=kategooriad&pilt=39695 Ja veel üks näide eelnenud jutu illustreerimiseks: http://fotokala.ee/baas.php?aktsioon=kategooriad&pilt=9738

selles seerias on üks parem pilt kindlasti

Raske on sellisele pildile ühte panna - kindlasti sobib autori perealbumisse!

on jah raske - motivaatsiooniline hinne

Heh! Hinne 1 nüüd küll ei motiveeri. Vähemalt mind mitte. :) Küll aga paneb kaasa mõtlema ja teise pilguga vaatama oma seisukoha sōnastamine (hallutsinatsiooni komm), ma kas nõustun või ei nõustu, aga ma saan vähemalt aru mida oled mõelnud ja mis on häirinud. Mulle endale meeldis ka ,nagu vermontlaselegi , see ema-lapse suhe ja pildi emotsioon. Tehnilise poole pealt olen nõus karistada saama, sest fototehniliselt olen 1B

Motiveeribki mõtlema ja vaatama jne....;)

Vabandan, aga mu arust on päris ropp. Tõesti on raske sellist hinnet panna, aga ma panen selle just väikeseks motivatsiooniks mõelda tunnetuse, valguse, hetke ja terviku üle.

Vabandus vastu võetud.

seepia on liiga kontrastiks keeratud. minule paistab, et võiks plassim, seega vanamoelisem olla. mis eesmärki seepia siin üldse kannab? praeguses pildis pigem määrib

valge raam ronib silma, sööb lausa pilti

valguskäsitlus - ema näole ei jätku, aga küünarnukile jätkub - lükkab tähelepanu jaotumise ja kogu pildi taskaalu uppi: mis välgukäsitluse mõte siin taga on (välk ju on, eksju)?

üldiselt on hetk ju armas ning kõnetab, kuid ebaõnnestumine detailide tabamisel (nt nina viltu) ei lase mõjule pääseda muidu helgel hetkel.

Tänan. Hoopis parem :)) Veenvale selgitusele ja argumentatsioonile pole mul midagi vastu panna. Kõik mis räägid mõistetav ja tundub õige. Nimetan selle õppimiskohaks. Kui ma õpin veel ka ära hetke seiskamise, et saaksin sättida valgustuse ja ninad paika, siis ma kindlasti edaspidi hakkan seda tegema. :)) Raamide meisterdamise palavik ehk läheb ka pikapeale üle :))

ma pakun, et seepia ei puutu asjasse, lihtsalt liiga kontrastne selle pildi jaoks, et siin tahaks jah ehk õrntoone naha. Valgus oleks selle pildi jaoks ehk parem olnud vasakult ülevalt peegeldada... kui oleks võimalik olnud? Panen motivatsiooniks viie.